Teema peaks sobima, olen sünnilt puuhobune. Ainult ühtegi pilti ei leidnud puuhobusest.
Puu meeldib mulle küll.
Minu aeg oli puusuuskade aeg.
...Ja vankrirataste aeg.. kas need just siis puust olid, seda ei mäleta.
Mäletan metsateed, kus raske oli jalgrattal püsida... kaks kitsast rida vankrirataste jaoks ja keskmine, pisut laiem, hobuse jalgadele....
Talutarede aega mu lapsepõlv ei ulatu, küll imetlen tänapäevast ehituskunsti.
...Ja lõpuks see, mis lõppu tähistab...
...
8 kommentaari:
Suusad on tõeliselt vahvad!
Ja viimane.. on tõesti puudutavalt viimane.
Panen suusad alla ja ongi Sul soovitud puuhobune. Lund pole vajagi, mulle on see nagunii segav faktor :P
muide, need suusad on praeguseks (kevadeni vist) Valgehobusemäe keskuses.
Eks nad lähevad talvel laenutusse ;)
Imestasin juba ennist, et nii palju suuski- lundki pole nii palju.
Mul on keldris ka suuski, saadaks teile sinna.
Puu kui materjal on väga inimsõbralik.
Et neid suuski ja rattaid ka nii palju on!!
Rattad on kõik kuskilt keskpõrandale kokku veerenud.
suusapüramiid on tuttav. imetlesin neid seal ja tuletasin noorust meelde...
Postita kommentaar