...
Tegelikult on see juba vana lugu.
27. novembri "Naistelehes".
Kolumn pealkirjaga "Igal medalil on kaks külge. Alati!"
Artikkel tuli mulle meelde reedesel koolitusel, kus sain (taas kord) teada, kui jubedad on õpetajad.
Näitena toodi isikliku lapse muusikaõpetaja. Lugu ise oli umbes selline:
Pärast pikka ja rasket võitlust õnnestus lapsevanemal laps laulukoorist vabaks rääkida.
Umbes nii, et trennis juba käib, miks veel see koorilaul.
No ja kui siis ühes muusikatunnis juhtus, et tüdruk kaasa ei laulnud ja sai seetõttu kuulda õpetaja suust mürgise märkuse.
See oli õpetaja poolt väga inetu, ei vaidle vastu.
Laps ei laulnud, sest kurk oli kolmandat päeva haige.
Kui nüüd vaadata "medali teist külge"...
Normaalne, kui õpilane teavitab tunni algul - ma ei saa täna kaasa laulda, kuna kurk on haige.
Tegemist ei olnud mudilasega, vaid 14-15 aastase noore inimesega.
Loomulikult ei tohi õpetaja kontrollimatult sõnu lendu lasta (st viidata sellele, et koorist sa juba said vabastuse).
Võimalik, et õpetaja tegemata töö - reeglid ei olnud korralikult paika pandud.
Päris kindlasti tundis laps ennast halvasti.
Ja (medali teine pool)... halvasti tundis ennast ka õpetaja.
Ma tean neid teismelisi, kes laulukoori ei kipu. Eriti kui keegi kuskil on juba vaba ja veedab lõbusalt aega.
100 + x põhjust, miks ei peaks.
Üks ees, teine järgi.
Miks mina, kui tema...
Õpetajad on hädas, sest iga laululaps kooris on oluline.
Tegelikult, see pole mingi vaidlemise teema. Muidugi peab õpetaja oskama olukorrast välja tulla isegi siis, kui ta tõesti ei oska.
Ja ei oska ta mitte sellepärast, et ta on halb inimene või vähe koolitatud.
Õpetaja ei saa sellepärast hakkama, et laps teab - see õpetaja ei meeldi mulle, ta nõuab minult liiga palju. Ma suudan õpetaja teha ebameeldivaks ka oma emale ja isale. Ma suudan õpetajale ka välja näidata/selgeks teha, kui ebameeldiv ta on.
Mingil hetkel on asi selge: õpetaja ongi vastik.
Kui ma seda lugu koolitajalt kuulsin, tundsin, et pean õpetajaid kuidagi kaitsma.
Kuidas... kui õpetaja tõesti nii valesti käitus?
Ütlesin ainult - meil ei oleks laulupidusid, kui ei oleks lauluõpetajaid, kes noori vajadusel ka sunniksid koorilaulus käima.
...
Soomes on lähiminevikus toimunud 2 mõrva, kus ema on oma lapsed tapnud. Kui ma ei eksi, siis noorim ohver oli vaid 1-2 kuud vana.
Pealtnäha olid emad täitsa tavalised normaalsed inimesed. Ühe kohta isegi öeldi, et edukas.
Kus on medali teine pool?
Isegi kui emal oli probleeme, milles olid süüdi lapsed?
Kas me süüdistame naist, kes on vägistamise ohvriks langenud? Et kole lugu küll, aga miks ta kandis nii lühikest seelikut?
Või milliseid näiteid isiklikust elust oleks Timmer leidnud?
Loomulikult ta midagi leiaks.
Näide, mis ta oma kolumnis õpetajatest tõi, on tõesti räige.
Aga kas see oli õige koht just sellise võrdluse jaoks?
Õige koht, õige aeg?
Hetk, kui inimene on hukkunud.
Tapetud.
Lasuga selga.
...
1. novembril käisin Jaani kirikus.
Kõneles Jaan Tammsalu.
Me alustasime leinaminutiga.
Mälestasime hukkunud kooliõpetajat.
Hingeminevad sõnad.
Ja mõte. Mitte ühtegi mõrva ei saa õigustada.
Hetkel tundsin, et just see on tugi, mida vajan.
...
