pühapäev, 27. mai 2012

Mina küll vaatan Eurovisiooni

...


Mingil ajajärgul kuulasin Juurt ja Kivirähka, aga meeste lobajutud tüütasid ära.
Nüüd jälle vaatan telerist.

Ilusad inimesed ja kenad kostüümid :)

...
60ndate lõpus osteti lõpuks meile ka koju telekas, Berjozka oli nimi.
Siis oli see ostmine ikka suur asi, ju oli mingi eriline põhjus ka, kui osteti. Ma ei mäleta, kas Eurovisioon või olümpiamängud.

See, et ma ei mäleta, võib tuleneda kahest:
a) vilets mälu... mis tõesti pole suurem asi.
b) nõrgad teadmised nii muusikast kui spordist... mis pole olnud takistuseks, et vaatan ja saan osa. Omamoodi.

Need Euro-laulud on minu jaoks nagu lindude laul: sain 9 tundi linnulaulu koolitust, vahet ikka ei tee, kas salu-põõsalind, mets-lehelind või soo-roolind. Saa sa nüüd aru, kelle säuts või kelle vile.

Nii ka praegu - kokku viia riik, laul ja laulja. 
Riike nimepidi tean, mõned laulud ja mõned lauljad on ka tuttavad, aga kes kus ja kuidas, kes seda enam mäletab.

Aga kui nüüd (sest tuleb tõde tunnistada, hindamise ajal jäin ma teleka ees magama) edetabelit vaadata, polegi asi päris lootusetu.
1. Rootsi - mäletan nii laulu kui lauljat. Eufooria!
2. Venemaa - udmurdi memmed, kes siis neid ei mäletaks :)
3. Serbia - selline ilus rahulik laul ja rahulik soliidne mees, laulis veel serbia keeles.
4. Aserbaidžaan - tüdrukul oli vägev kleit, muutis värve ja nägi kena välja ka. Laulu ei mäleta.
5. Albaania - väga traagiline laul ja väga imelik soeng.
6. Eesti ja Ott Lepland. Mäletan :)

Hääletamisest. 
Mina ikka hääletan, vaja endast märk maha jätta.
Eelvoorus hääletamisel oli minust kasu, Leedu sai finaali. Hääletamise põhimõte oli, et keegi peab ometi Leedu poolt ka hääletama.

Lõppvoorus sai minu hääle Engelbert Humperdinck. Ikka nagu vana tuttav, ja laul oli tegelikult ju ilus.
Vähemasti olin nende hulgas, kes andsid panuse, et Suurbritannia viimaseks ei jäänud.
...

laupäev, 26. mai 2012

Fotojaht: enne ja pärast

...
Kodukure toimetamised.

Hetked enne väljalendu...



 Hetk pärast väljalendu.


Pildistamise aeg mahub ühe minuti sisse.
...
Fotojaht
...

reede, 18. mai 2012

Fotojaht: leht

...

 Lehti lugeda mulle meeldib :)


 
 






 
 ...
fotojaht
...

laupäev, 12. mai 2012

neljapäev, 10. mai 2012

Kuuketas mis kuuketas

...
Kunagi tekstis sattus ette sõna.
Kuuketas.
Mitu korda lugesin. Et mida ta siis tegelikult tegi, kui kuuketas taevas.
Lõpuks sain aru, et polegi tegusõna, nimisõna hoopis.
Aga kuidagi jäänud on see sõna minusse.
Kuuketama.
Mina kuuketan, sina kuuketad, tema kuuketab.
Mina kuuketasin, tema kuuketas.

Üksõhtu jälle, kuuketas taevas.


Kuu kaugus Maast pidavat iga aastaga 1,5 tolli võrra suurenema.
Kui see nüüd pidev protsess on, siis minu elu jooksul teeb see  rohkem kui 2 meetrit.

Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 kilomeetrit, pühapäeva öösel oli Kuu Maast 356 955 kilomeetri kaugusel.

Superkuu. Kuuketas taevas.
Superkuu ajal paistab täiskuu 14 protsendi võrra suuremana ning 30 protsendi võrra säravamana.

Säras nii, et sundis mind õue minema.
Kuuga kohtuma.
...

Taevas võib üldse põnevaid asju näha.
Taevasse kerkimas.
Tõusmas ja loojumas.


Õhk paks tiivakahinast.
...

laupäev, 5. mai 2012

Ornitoloogi minust ei saa...

...
On selgunud tõsiasi, et hoolimata kõrgetest koolitustest ornitoloogi minust ei saa. Isegi kodusest lisa-tööst pole abi, ühe terve laupäeva kuulasin (õppisin) arvuti abil linnulaulu, nüüd enam ei suuda meenutada sedagi, mis lind see oli. 
Musträstas? 
Võimalik.

Kui ma oma koolitustel tehtud piltidel püüdsin tuvastada õpitud linde, selgus kurb tõsiasi, et ei tundnud enam ära pääsukest, linavästrikku ega metsvinti.

Selles võin loomulikult süüdistada oma fototehnilisi oskusi, aga ikkagi. Mõni tundis linnud ära isegi minu piltidel.

Eks see nii ongi, et samal ajal, kui mõni areneb, pean mina olema rahul, kui suudan taandarenemist kontrolli all hoida.
Kui suudan. 

... 
Kuna linnud ja pildid on hetkel osa mu vaba aja tegemistest, siis veel üks neid hobisid ühendav lugu. 
  
Kas naaberrannas on suur kivi ja linnud või paat ja kalamehed?


Suumisin ranna endale lähemale.


Selge see, et kivid ja linnud.
Suured mustad linnud. 

Kroppisin pildilt kivi välja.


Tõenäoliselt kormoranid. 
Aga see roosa laik kivi kõrval?
Raadios kuulsin roosast pelikanist, netist vaatasin pilti ka. 
Nii roosa see nüüd küll ei olnud. 

Teine roosa lind, mis meelde tuli, oli flamingo. 
Õnnelind flamingo.
See oleks juba liiga suur õnn.

Sõbrants võttis hoogu maha, et kilekott.
Kolleeg tegi asja selgeks.
Ei mingit eksootilist lindu. 
Ma pean teda uskuma, ikkagi kaluri poeg.

Ornitoloogina olen ma tõesti täiesti mõttetu. 

Aga täna hommikul kuulsin selle kevade esimest kägu. 

Ja postkastis oli kutse tulla kolmapäeval kuulama õhtuseid linnuhääli.
...

reede, 4. mai 2012

Fotojaht: mask

...
No nii, asendasin esialgse foto turvalisemaga :)

Parem karta kui kahetseda!




 ...