reede, 23. oktoober 2020

Fotojaht: peegeldus

 ...

Miski ei peegelda paremini kui peegel!

Seekord siis kogu tõde minust!

Nii sale...


... nii noor ...


... nii kaunis!



Isegi siis, kui aknaklaasi peeglina kasutada!

Mind on nii lihtne ära rääkida ;) 

#fotojaht2020

...

esmaspäev, 19. oktoober 2020

Tere, tali

 ...

Nonii... saab juubelit tähistada, sest 10 aastat tagasi olen ma samal teemal pilte jaganud.

Tere, tali... 16.okt 2010. Küll aeg lendab, ja ei mingeid suuri muutusi.

Oktoobri keskpaik ja lumi maas, mine või õue lumememme tegema!

Täna siis... 19.okt 2020


See oli hommikul.

Päeva peale läks ilm ilusamaks...


Ja lõpuks tuli päike ka välja.


Kahtlustan, et lund jagub homsessegi.

...

esmaspäev, 12. oktoober 2020

Purjetame jõulude poole

 ...

Leidsin üles selle tähtpäevade kalendri, nüüd on võimalus peaaegu et iga päeva märgata ja märkida ;) 

Täna näiteks on Kolumbuse päev. 12. oktoobril 1492 jõudis Kolumbus Kariibi mere saartele. Päeva tähistatakse juba üle 200 aasta ja aja jooksul on erinevates riikides saanud päev endale erinevad nimed.

Kultuuride erinevuste austamispäev

Indiaanlaste vastupanu päev

Rasside päev

Ameerika avastamise päev

Mõtlesin kohe sügavalt, kas ja kus on minu seosed Kolumbusega.

Võimalik, et olen kunagi lugenud raamatut "Kuunar "Kolumbus"", sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt"... aga ei mäleta. Seda raamatut mul kodus igatahes ei ole.

Ameerikas ma käinud ei ole. Hispaanias ka mitte.

Isegi purjetamas pole ma käinud, kuigi siin juba hakkavad seosed tulema: mul on kaks tuttavat, kes on palju ja kaugele purjetanud... siiski vist mitte Ameerikasse. 

Aga ühe suurema seose ma siiski leidsin! Kes siis ei tea, et üks Kolumbuse purjekas, millega Ameerikasse jõuti, kandis nime "Santa Clara". Ajaloo andmed ütlevad küll, et "La Niña", aga see oli pigem laeva hüüdnimi. Tegeliku nime andis laevale naispühak Santa Clara.

Ei tea, kas minu vana-vana-vanemad mõtlesid tütrele nime andes, et see on pühaku nimi.  Püha Klara.

Väike Klaara sündis aastal 1909.

1930

Pildil on Klaara, Õie süles, nimi alles muutmata.

Nimelt Klaara olla vanaemale miskipärast ei meeldinud, nii et olles juba abielus ja kahe lapse ema, siis kuskil 1930ndate keskel, muutis vanaema oma eesnime ja temast sai Tiiu. Mõnes mõttes mõistlik tegu, sest tema mehe (st siis vanaisa) vanema venna naise nimi oli ka Klaara.

Nii palju siis seostest.

Kusjuures, ega ma nüüd tea ka, ehk mu postitus kõlab provotseerivalt, sest paljudes paikades enam Kolumbuse päeva ei peeta, mõnest vaatevinklist võib võtta teda kui kurjategijat ja Ameerika põlisrahvastele kannatuste toojat. Sealt edasi vaid sammuke meeleavalduste ja vägivallani ning maadeavastaja monumentide maha võtmiseni. 

Mina muidugi tean juba lapsepõlvest, et Kolumbus avastas Ameerika.

Nüüd lugesin, et Kolumbuse lipulaev "Santa Maria" (hellitusnimega La Gallega) jooksis 1492. aasta detsembris karidele ja läks järgmisel päeval põhja. Nendest osadest, mis alles jäid, lasi Kolumbus ehitada väikese sadama, mis sai nimeks La Navidad... mis tähendab Jõulud.

Oh jah, alles see Jaanipäev oli, nüüd juba Jõulud ukse ees...

...

Fotojaht: linnaelu

 ...

26. septembril tähistati üle-eestilist MAAL ELAMISE PÄEVA. 

Ma olen ikka päris kaua maal elanud, tahtsin ka sõna võtta, aga päev sai enne otsa. Nende tähtpäevadega ongi see lugu, et kui mingil hetkel sõnum kohale jõuab, on juba õhtu käes ja pidu läbi. Mis sõnavõttu sa enam korraldad!

No nüüd on hea teema, et linnaelu taustal maaelu kiita... ja vastupidi.

Millal ma viimati metsas põtra nägin? Tõesõna, ei tulegi kohe nagu meelde. Aga näe, käisin Tallinnas, ja pole probleemi, kohtusime lausa näost näkku ;)


Väraval ei mingit hoiatust! Maal oleks küll silt üles pandud: KURI KOER... no antud juhul siis KURI PÕDER.

Parkimine on maal hoopis lihtsam kui linnas. Võid teha metsa vahel pissipeatuse või korjata seeni. 

Nojah, maal on muidugi see mure, et igale poole on tekkinud sildid ERAMAA, ja siis ma tegelikult ei teagi, mida ma teha tohin ja mida mitte.  Pissida vist ei sobi, aga marju korjata?

Õnneks on maal mõned konkreetsemad infotahvlid ka.



Kohe asi selge!

Mitte nagu linnas... kui selja tagant tuled, siis katsu mõistatada, mis ehitis see sõiduteele tekkinud on!



Õnneks on vaevaks võetud ja teisele poole asi lahti kirjutatud! 
MITTE PARKIDA

Ainult aru ma ei saa... mida seal siis teha tohib? Niisama sõita nagu ka hästi ei saa.

Nii et ole sa maal või ole sa linnas, vahet pole, ikka ei tea, kuidas peab käituma.
...
...

neljapäev, 8. oktoober 2020

Fotojaht: ring

 ...

Üks väike ringmäng... või ergutav ringutamine.

Ringi vaatamine.

Igatahes olen ringe jahtinud juba kevadel, kaasa on löönud ka külalisesineja.

Kõigepealt siis tema pilt. 

13.06.2020

Minu ringid, tehtud pisut varem.

07.05.2020

08.05.2020

03.05.2020

Või hiljem.
Augustis.

18.08.2020

Ringi vaatamine tehtud!

#fotojaht2020

...

teisipäev, 6. oktoober 2020

Mutid on ka inimesed...

 ...

Nali-nali-nali...

Mutid on loomad loomulikult.

Aga kui ma esimese muti lõksuga kätte olin saanud, hakkas küll nii kahju loomakesest. Kõht punnis,  suu ripakil, käpad nelja ilmakaarde laiali ja sõrmed harali. 

Teise mutiga oli juba natukene lihtsam. Suuri matuseid ei korraldanud, lennutasin metsa alla, las tunne ennast vabalt. Sest kaua võib! 

Naabrid kõik on juba ammu muttidele sõja kuulutanud, arvasin, et suures hoos püüavad ka meie mutid kinni, aga looda sa. Olin kenasti kõik mutimullahunnikud kokku kogunud ja aiamaale tassinud, kui päeva-paari pärast hakkasid kuhilad jälle kerkima. 

Otsisin siis vanad rauad üles, tuletasin meelde, kuidas toimub vinnastamine, kaevasin lahti korraliku käigu, tegin näppudele mõned soojendusharjutused... igatahes tegevust jagus kauemakski. 

Saak? Kahe päevaga kaks mutti, pole just paha. 

Lahkunust tegin foto ka, taktitundeliselt. Nägu ei näita.


Et ma liiga julmana ei tunduks, lähen ajas veidi tagasi.

Aasta siis oli 2013 (aitäh, Nagi, et meelde tuletasid!)


Ma sugugi ei taha, et järgmisel kevadel mind sama pilt ees ootab. Kartuleid oleks muidugi tore maha panna...

Lõks on mul selline ürgaegne, sõber rääkis, et tema püüab padrunitega. No ma ei tea, seni kuni vanaviisi veel kätte saan (aga täna juba jäin saagita), püüan vana lõksuga. Ma veidi pelgan igasugust tehnikat, maksab teine ka üht-koma-teist. Eriti kui kaks tükki osta... mis pidi olema tark mõte, sest kunagi ei tea, kummast suunast saak tuleb.

Aga millal jahimehed enne on mõelnud, et jätan jahile minemata, sest püssi ei raatsi osta! Hobid on tihti kulukad.

Jalutasin õhtul postkastini ja kuulsin, et ületee metsas keegi paugutab. Ma ei usu, et seal mutte jahiti, aga hirm hakkas ikka.  Kebisin kähku koju tagasi.

Vahepeal oli mulle Ireenilt laekunud lugemissoovitus. 


Linda on siin lugemiselamust jaganud. 

Ma tean, kellelt saan laenutada... aga mine tea, ehk jätan relva ostmata ja ostan endale hoopis ise raamatu.

Ja pimedas enam õue ei lähe ;)

...

Väljakutse: vaade köögiaknast

 ...

Aru ma ei saa, miks teised itsitavad, kui ma kinnitan, et mul on selgeltnägemise võime. Täna ka... ilmselge näide. 

Lihtsalt, järsku tuli tunne, et õige aeg on köögiaken puhtaks pesta. 

No ja nüüd tulen arvutisse ja mis ma näen! 

Väljakutse! 

Mida näete oma köögiaknast!

Pole probleemi, aken puhas ja eile veel innustasin kaasat muru pügamisele. Mõelda vaid, milline eeltöö mul tuleks praegu teha, kui mul ei oleks seda võimet!

Selgeltnägemisevõimet siis ;)



Lootsin, et leian juurde ka varasema võtte, mis tehtud rohkem sügisese või kevadise pööripäeva paiku, sest siis paistab päikesetõus otse aknasse. Ei leidnud. 

Leidsin hoopis ühe talvise pildi ajast kui talved olid külmad ja ees oli veel see jäälillesõbralik aknaklaas.


1.12.2014

#väljakutse

...