neljapäev, 27. aprill 2017

Ilmselgelt käin ma liiga tihti poes

...
Pühapäeval, 23ndal. 

Kuidagi on nii kujunenud, et pühapäev on külmkapi-päev.
Vaatan üle, mis alles ja mis puudu, mis tegemist ootab ja mis veel kaua säilib.

Ilmselgelt sai eelmisel nädalal liiga palju poes käidud, igasugused leiud tänase kraamimisega.

Kaks suvikõrvitsat.

Paprika.

Porgandid juba varasemast ajast.

Tomatid ka sellise näoga, et kaua peab veel ootama.

Karp seeni.
Karp tükeldatud sealiha nimega strooganov.

Poolik pakk keedetud peeti.

Kilo hapukapsast.

Õhtuks oli töö käigus igast asjast mingi asi saanud. 
Või mingi asja koostisosa.


Tükeldasin, hakkisin, kuumutasin, pruunistasin, praadisin, keetsin, hautasin, segasin, panin ahjupotiga hauduma.

Jagus priskelt tänaseni... ja midagi veel edasigi.
Mulgikapsast näiteks.

Neljapäeval, 27ndal... täna käisin taas suures poes.

Päris kindlasti on pühapäeval sama seis ning jälle hakkan hädaga jääke kasutuskõlbulikuks asjatama.

Suvikõrvitsat näiteks.

Ilmselt peab ühe säästunädala tegema.

Et poest ainult heeringas, leib ja piim. 
Kartul ja sibul... kui need juhtumisi otsa saavad.

Suurde poodi ei lähe.

Muidu kogu aeg ainult päästa ja päästa.
Vahelduseks säästaks.
....

kolmapäev, 26. aprill 2017

Liiga kaua koos

...
Helistasin pojale.

Ega ma väga tihti ei helista. Iga nädal kindlasti mitte, mõnikord vahetame fb-s lauseid, mõnikord helistab poja mulle.

Paps just helistas ka. 
Ütles poja.

Paps siis teises toas.

Ega ta ka väga tihti ei helista. Iga nädal kindlasti mitte.
Ja mõnikord helistab poja talle.

Nüüd siis peaaegu üheaegselt.

Miks ma ei imesta, olen märganud, et isegi vetsu mineku kiire-kiire kipub korraga olema.

Ilmselgelt liiga kaua koos elatud.
Üle 40 aasta.

Paps ütles, et sa ei räägi temaga.

Nojah, kas ta põhjuse ka ütles?

Ei olevat öelnud.
 
Ma lihtsalt olen vihane, sest ta ei räägi minuga.
Tuli koju, mina küsin, kaugel käisid.

"Kaugel," vastas tema.

Temaga ei saa ju rääkida!


...

esmaspäev, 24. aprill 2017

Kaks minutit

...
7.42

Riided seljas, saapad jalas.

Veel kaks minutit, siis on õige aeg uksest välja minna.

Veel jõuab.
Puutoomise sodi veranda põrandalt kokku noppida, jalanõud ritta sättida.

Minek.
...

7.48

Kohe tuleb buss.

Kaks minutit on aega.

Jesper, nii laheda mustriga jää loigul!

Fotokas ruttu taskust välja.

Klõps ja valmis.


Juba ta tulebki.

Buss.

Meil on parim bussijuht.
Ja väga täpne.


Pilt on tehtud 13. aprillil

Ju jõudsin ka siis kaks minutit varem peatusesse.

Enamasti jõuame bussiga üheaegselt.
...

pühapäev, 23. aprill 2017

Eesti vanad asjad... sõrmkübar

...
Unarusse jäänud teema, mingil ajal tegin isegi pildid ära... nii palju, kui kätte sattus.
Sõrmkübaraid.

Nendega on selline lugu, et küll võttis aega, enne kui kasutama harjusin. Olin juba tükk vana inimest. See oli periood, kus palju õmblesin, näpp hakkas narmendama, hädaga õppisin selgeks.
Nüüd kasutan meelsasti, isegi siis, kui paar pistet teha vaja.

Kui ikka kübar käepärast on.

Teada on ütlemine: sõrmkübaratäis.

Vanarahvas ütleb: toomapäeval (21.dets) peab sõrmkübaratäis soola ja kolm suutäit leiba ära sööma.
Seda soola tundub kuidagi liiga palju olevat... nagu sõrmkübaratäis peenemat napsu liiga vähe.
Sõrmkübaratäis energiat, igatsust või härdust mingil ajahetkel võib olla just see paras kogus.

Sõrmkübaratäis kangemat kraami... see on kuidas on, meeste sõrmkübar pidavat ilma põhjata olema.

Nagu vanaema oma.
Minu sõrmkübaratest kõige vanem, ehk kuskil 80 aastat.



Valge plastmassist sõrmkübar on hea reisikaaslane, sobib korgiks topsile, kus nõelad sees. 

Ülejäänud on nõuka-ajal ostetud töövahendid, neid ma tavaliselt kasutangi.

Selline see lugu vanadest asjadest.
Sõrmkübaralugu.

Mõtlesin, et kasutan raamatus "101 Eesti vana asja" olevat tarkust, aga tuli muidu jutt.
...

laupäev, 22. aprill 2017

Fotojaht: roheline

...
Fotojaht on püstitanud uue teema.

Juhuslikult Fb-s märkasin.

Ja juhuslikult tegin nädal tagasi pildi.

Minu roheline peenar... kevadine salat.
Naat ja nõges.
Oh küll maitseb hästi see ;)



Üks roheline pilt veel.

Ajast, kui munad puu otsas kasvasid... jätkuks teemale, kumb oli enne, kas muna või kana.

Ilmselgelt muna.

 ...

neljapäev, 20. aprill 2017

Uus süsteem massidesse

...
Mis ajal teie töö lõpetate?



Keegi kuskil küsis.

No mis!

Vanuses 63 aastat ja kolm kuud...

Ma viin nüüd uut süsteemi massidesse.

Kõik, kes sel aastal 63 saavad, peavad oma sünnipäeva 3 kuud hiljem.

Päeval, mil kell kukub ja inimene on ametlikult pensionäriks kuulutatud.

Sest just sel päeval läheb elu ilusaks.

Tahad... lähed tööle.
Ei taha, ei lähe.

Aga kui lähed, siis tuleb igas kuus üks palgapäev juurde.

Mäletan küll, kuidas nõuka-ajal oli. 
Mingil kuupäeval maksti avanssi, kaks nädalat hiljem palka.

Kogu aeg raha tuli.

Palgajärjekord oli pikk, kõik olid elevil, raha loeti otse peo peale.

Olid ajad!

Alguse juurde tagasi tulles... kõik, kes jägmisel  (2018) aastal 63 saavad, peavad sünnipäeva 6 kuud hiljem. Ja kingituseks saavad tiitli: pensionär.


No ja siis 2019.aastal peetakse pidu 9 kuud hiljem...
aga edasi läheb juba natuke sassi, sest siis saavad kokku eelmine ja järgmine sünnipäev. 

Aga see pole enam minu probleem, mina suutsin nii oma kui ka eakaaslasest kolleegi sünnipäevade tähistamise edasi nihutada.

3 kuud suve poole.
 ...

kolmapäev, 19. aprill 2017

Teine luuletus

...
Päris kindlasti ei hakka ma iga päev saadud luuletust eksponeerima, aga olen veelgi nii elevil.

Hommikune ootusärevus... millega tundmatu mind täna üllatab.

Jaan Kaplinski luuletus aastast 1998... täna siis.

*Minu käest ei maksa küsida, kuidas peab elama

Tõstan siia vaid 4 rida luuletusest, kes lugeda tahab, peab endale ka tellima.
Salajase austaja.

Kes igal hommikul uute mõtetega sinu juurde jõuab.


Tasapisi jään aina pisemaks,

varsti mahun läbi nõelasilma

ja pean panema prillid pähe,

kui tahan iseend näha.

  ...