laupäev, 24. juuni 2017

Elust ja surmast

...
Sattusin vaatama kolmandat osa norrakate sarjast "Surm - lugusid elust".
Hetkel saab seda veel siit vaadata. 
Veel. 
3 päeva.

Järgmine osa peaks tulema 27. juunil.

Kahte esimest osa enam järelvaadata ei saa, sellest on täiega kahju... aga seda kolmandat vaatasin korda kolm... kompensatsiooniks.

Mina ka mõtlen surmast.
Millestki ebamäärasest, aga vältimatust.

Neist, kes surmast mõtlevad, nendest ongi see film.

"Minu suhe surmaga jääb samaks... olen kõigest südamest selle vastu."
"Surm võib olla lind. Raisakull ei püüa elusaid linde."
"Memento mori... pea meeles, et sured."
"Kolbal on nägu, mida vaadates meenub, mis meid ees ootab."

See ei olnud sünge film.
See oli film elust.
Ja surmast.

Surm kunstis, muusikas, kirjanduses.

"Olen ammu su kõrval käinud."... "Olen seda märganud."

Ma usun, et vaatan veel vähemasti ühe korra üle.
Filmi.
Enne kui järgmine osa tuleb.

Aga muidu... suremine on osa elamisest.


Sellega tuleb leppida... ole sa siis putukas-mutukas või inimene - looduse kroon.
...

pühapäev, 11. juuni 2017

Fotojaht

...
Kui kunagi fotojaht läbi sai, siis ma kirjutasin sellest.

Esimesest fotojahist.
Ja viimasest.

Tol korral ma isegi mõtlesin nii, et nüüd on punkt pandud.

Ometi läks omamoodi.
Ikka jahtisin fotosid ja otsisin võimalust saaki blogisse paigutada.
Ja kui ajas edasi uus jaht maha hõigati, siis miks mitte juhust kasutada. Tore on ju teha pilte, kui teemat tead... või siis teistmoodi: otsida teemakohaseid pilte lähiajal tehtud piltide hulgast.

Mul on nii ja naa.

Fotojaht "S" tuli mulle Tallinnas meelde... see S lihtsalt püüdis mu pilku. Tema nõudis tähelepanu, mitte mina ei käinud linna mööda ja ei otsinud, kus s essitab ;)



...
Aga see varasem foto on teemasse "Detailid".


Üks kivi, mille teeb omanäoliseks detail, mis kivi külge on kinnitatud.

Ja kohe on kivi eriline.
Kivi kui ehe.

Jõulukink.

Mina olen ju see, kes kive korjab.
Üks kivi päevas teeb päeva kordaläinuks ;)
...

reede, 9. juuni 2017

Pildid hallitusest

...
Koledad asjad on sageli palju huvitavamad kui ilusad asjad.

Hallituski suht kole, eriti külmkapis või siis sahvrisse ununenud potis... ei peaks olema grammigi huvitav.

Aga kui pildile püüda, võib olla imeline.

Ma olen hallitust pildistanud, olen isegi blogis näidanud (hetkel leidsin ainult ühe üles).

Aga see potti ununenud salat on lausa värske... selles mõttes, et pilt hiljutine.


Miks selline lugu siis?
Ma sain kingituse. 
Raamatu.

Täna.

Fotoraamat "Afterlife".
Autogrammiga. 

Autor Heikki Leis.

Raamat hallitusest.
Fotod ja tekst.

Need pildid seal on ikka võrratud, mul on heameel, et raamat ilmus.

Ja et ta mul ka nüüd olemas on.
...

neljapäev, 8. juuni 2017

Fotojaht: vihmavari

...

Ei keegi muu pole seda fotojahti välja kuulutanud kui mina ise.
Kuidagi pidin ju oma meeleolu üleval hoidma, kui kogu aeg kallas vett taevast alla ja mina olin päris läbimärg.

Minul nimelt ei ole vihmavarju.

Mäletan, kunagi oli, üks oli must ja teine kirju, aga sellest on päris kindlasti aastakümned möödas.
Vähemasti sellest ajast, kui nad veel uued olid. 
Viimane kasutamine oli tõenäoliselt vähem aastakümneid tagasi.

Ma lihtsalt olen harjunud, et kui mina õues olen, siis vihma ei saja.

Täna tundus, et oli erand. Võtan seda kui tähenduslikku märguannet, kuigi  pole veel selge, millele see vihjab.

Aga nagu öeldud, tuju tõstmiseks pildistasin vihmavarjusid.

Sry, mõni inimene jäi ka peale, aga kuna enamus neist kõneles mõnes võõrkeeles, pole ehk hullu.









Hommikul lubas ilmateade rõõmsasti kuni 17 kraadi sooja. Ja kohati pisut sademeid.

Seal, kus mina olin, sadas terve päev ja sooja oli napilt 12.

Nüüd olen kodus ja seis sama.


Naabrinaine rõõmustas, et pole vaja õue tööle minna.

Mis mulgi siin viriseda.
...

pühapäev, 4. juuni 2017

Fotojaht: taevas

...
Tartus oli selline põnev taevas.

Palju ägedam kui meil.

Paar päeva tagasi, 1. juunil.

...
Fotojaht
...

laupäev, 3. juuni 2017

Kaotajad ja leidjad

...
Saan aru, et mõni kogu aeg leiab. 

Mina ainult kaotan.

Eile ostsin poest 10 muna, täna hakkasin otsima... ei ole kusagil. Nüüd ma ei teagi, kuhu munad kadusid, kas unustasin poodi...

... või kaotasin kodus ära.
Mis tegelikult ei ole eriti loogiline.

Pigem jäid poodi, kuigi seda on ka nagu raske uskuda.

Õnneks oli külmkapis mõni muna vanast ajast, omlett tehtud ja söödud.

10 muna on väike probleem, paar nädalat tagasi kaotasin rahakoti.

Kui nüüd mõelda, kuhu ma oma tengelpunga kaotasin, siis tegelikult pole ikka mingi ime, kui munad ka poodi ununesid.

Rahakoti kaotuse avastasin kodus.
Kuna poe ja auto vahet oli vaid 10 meetrit ja poes makstes oli rahakott alles, siis väga palju võimalusi polnud.

Ainult et poe ja kodu vahet on 30 kilomeetrit....

Helistasin paanikas poodi ja kurtsin muret.

Leitud! Olemas!

Ja siis me sõitsime uuesti 30 km... ja siis tagasi 30 km.



Ma olin nii tänulik.

Temale, kes minuga sõitis.
Ja temale, kes rahakoti leidis.

5 eurot kommiraha, mis leidjale jätsin, ei näita mu tänulikkuse suurust.

Raha kotis oli väike mure, kõik see muu elu seal sees.

See oleks olnud karm kaotus.
...

reede, 2. juuni 2017

Ilma ilmatüdrukuta

...
Tundub, et ilma ilmatüdrukuteta ilmast rääkida ei saa.
Vale puha, täitsa saab.
Tuttav kutt jagas Fb-s ilmainfot.

 Lugesin murega.
Lähipäevadel on oodata sajust ja tuulist ilma.
Juba neljapäeval oli väga tuuline. 
Pühapäeval tuul kuni 28 m/s.
Uuel nädalal muutub ilma talviseks.

Nojah.
Juba eile oli väga tuuline, tänasest rääkimata. Plekk-katus kolises nii, et ajas hirmu nahavahele. 
Ja talvine... oli juba eile. 
Kes kus kurtis, et sadas rahet, kes rääkis lörtsist. Meie bussisõitu saatis siiski vaid korraline padukas.


Täna samuti on ikka jumalast külm.

Loen edasi.
Õhutemperatuur -2 kuni +4 kraadi.
Õhtul võib Lääne-Eestis vihma ja lörtsi sadada, teed muutuvad ohtlikult libedaks.

Nojah.
Praegu näitas termomeeter napilt 5 kraadi sooja.
Ja hommikul kell 6, kui õues käisin, oli maa täitsa valge. Sõbrants ütles, et isegi kaetud lillepeenras oli külm õitele liiga teinud. Ja kolleeg rääkis midagi jäätunud autoakendest.

Loen edasi.
Kui juba kolmandasse päeva järgmisel nädalal suurt tuult ning vihma vaheldumisi lörtsiga lubatakse, tekib hinges kahtlus.
Kas ikka tõesti?

Uurin artikli kuupäeva... 24. nov 2016

Aga vahet ei ole.
Tõesti, vahet peaaegu pole, kas november või juuni.

Isegi see ei suuda mind veenda, kui ilmatüdrukud teleris kuni 16 kraadi sooja lubavad.
Homseks.

Mina ei usu.
...

neljapäev, 1. juuni 2017

ORM oma õuele

...
Käisin täna ERM-is... mulle meeldis.
Kaks tundi oli ilmselgelt liiga vähe, et tervikpilti saada, aga kauem poleks korraga tahtnudki.

Mulle meeldisid väljapanekud ja mulle meeldisid lood.
Iga väljapaneku juures sai kuulata.

Mis kunagi oli ja kuidas kunagi oli.

Siis ma mõtlesingi, et peaks õue peale ja kuuri alla ORM-i rajama.
Oma Rahva Muuseumi.
Mul oleks kindlasti piisavalt väljapanekuid ja rohkem kui vaja lugusid, et mõned tunnid aega sisustada.

Mõte juba täiega liigub.

Näiteks vanu kavalehti on mul päris kindlasti nii palju, et terve kuurisein kaetud saab. Mitmest osatäitjast on oma lugugi rääkida.

Tuttavad nimed leidsin ka ERM-is.


Seal oli terve kollektsioon kavadest läbi aja... erinevatest etendustest ja erinevatest teatritest.


Mul vanas kohvris on neid terve hulk... ajas tagasi.

Oma pere esimene muruniiduk on meil samuti kuskil olemas... kaasa kätetöö.
Mitte halvem kui see, mis ERM-is.

Ja ikka lugu juurde ka.


Ma ei tea, kas ERM-is pildistada tohtis, pildid on küll just seal plõksitud.

Oma vanavara pildistan maha, kui ORM on rajatud.

Näiteks on mul mu kaks esimest fotokat alles, esimene oli "Smena" ja teine "Fed".

Ikka koos lugudega.


Nii et ERM pakkus täiega äratundmisrõõmu.

Või siis jalgratas... mõne vana ikka leian, et väljanäitusele panna, lugusid juurde rääkimiseks on piisavalt.


Vanavara on mul tõesti palju. Iseasi, kellele see enam huvi pakub.
Aga kui ikka head lood on juures ;)

Selline siis oli ERM... pani mõtted liikuma.

Et mis mul on ja kus mul on.

Mõtted oma muuseumist.
ORM-ist.

Praegu on kuurialune niisama rämpsu täis... või mis rämps see ikka niiväga on.
Tulevase väljanäituse eksponaadid puha ;)
...

teisipäev, 30. mai 2017

Hirmsad lood hiirtega

...
Tavaliselt me suhkrut pakendis ei hoia. Ikka korralikult suhkrutoosis.

Aga see pakk oli kuidagi laokile jäänud.
Laua peale, meie nurgataguses kohvitoas.

Seda, et meil mõisas hiired on, seda me teame.

Aeg ajalt nad tegutsevad... aga kuidagi kultuurselt.
Kui näksivad, siis ainult natukene.

Kui kakavad, siis kuhugi varjatult. Vahele nad sellega jäänud ei ole. 

Nüüd aga ühel hommikul selline üllatus.


Ikka päris ülbed, kuidagi peab reageerima. Aga kellelgi ei olnud aega, pakk seisis kui hoiatus laual.

Kuni keegi võttis kätte ja reageeris.


Tõesti, maja ümbrus juba rohetab. 
Saab küll närida.
Muru.

Aga kus sa sellega, järgmisel päeval ootas puhkenurgas uus üllatus. 
Nüüd nad, rajakad, olid koorega maiustanud.


Huvitav, kuidas nad koorepakilt korgi pealt ära said... aga ei ole midagi võimatut siin ilmas.

Sellised erilised hiired, mõisa-hiirte otsesed järeltulijad.

Koduhiired on maalähedasemad.
Ja lohakamad.
Üks jäi lihtviisil puuveo käru alla.


Sellised hirmsad lood meil hiirtega.
 ...

esmaspäev, 29. mai 2017

Pulmad ja matused

...
Sõbrants helistas.

Pärisin, mis nädalavahetusel tegi.

Pulmas oli ja matustel oli.

Kuidagi seostuvad need mul Eesti kirjanduslooga.
Matused ja Juhan Liivi "Vari"... Kukulinn.
Oskar Lutsu "Tootsi pulm".

Sõbrants oli pilte vaadanud.
Põhjalikult ja kaua.

Nii see elu on. 

27. mai, laupäev. 
Jättis paljudele märgi.
 
Pulmadest.
Matustest.

Kes kus.

...
Ennegi kokku mul kirjutatud.
Pulmad ja matused.
...

teisipäev, 23. mai 2017

8 pikka aastat

...
Mul on digi-fotokas olnud juba 8 aastat. 
8 pikka aastat... ja natuke ehk rohkemgi.

Mis sobib väga hästi, sest üks maikuu sünnipäevalaps sai just 8 aastaseks.

Nii mul on siis pilte ajast algusest kuni tänaseni.


Tasapisi ajas tagasi.
20. mai 2017
 

6. juuli 2016

1. juuli 2015
 
10 mai 2014 

5. mai 2013

6. mai 2012

7. mai 2011

8. mai 2010

7. juuni 2009
...
Me pidime pisut ühte nägu olema.
1959
...

pühapäev, 21. mai 2017

Lapstööjõud

...
Mure, mure, mure, mure...
Kes laoks kõik need puud?
 

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem... ütles keegi.
Vist oli ütlejaks Vana Sõna...
 

Koorem peale ja kuuri!

Käru kähku tühjaks!

Ruttu-ruttu tööle tagasi!

Aru ma ei saa, miks ei või lapstööjõudu kasutada...
...

kolmapäev, 17. mai 2017

Võililled ja võõrasemad... karikakardest rääkimata

...
Igal kevadel ma naudin võililleilu.
Mind ei häiri sugugi, kui esimene ümber-maja-niide nihkub.

Vastupidi, kui vähegi võimalik, õhutan takka.
Kaugemale nihutamist.

Kaugemale püüan nihutada ka üht juunikuist niitmist.
Siis, kui aknaalused kõik karikakardega täidetud.

Las nad õitsevad ära, küll jõuab.

17.06.2011

Aga tänavune kevad ei ole tavaline kevad. Võililledest võid vaid unistada, karikakraid kohata pole niipeagi lootust.

Kuid oh üllatust, nüüd on meil võõrasemad.

Rohuplats tihedasti pisikesi kollaseid õiekesi täis. 
Jäänukid aastatetagusest mõnest taimest, mis kuhugi peenranurka sai poetatud.

Ega nad õiget mõõtu välja anna, aga silmailu pakuvad peoga.

Rohkemgi veel, mitme peoga... kui lapsed õues avastasid ja emadepäeval paar peotäit kingiks korjasid.

Emale ja vanaemale.

Nüüd ma siis üritan selle kevade niidet ka nihutada.

Mis pole eriti raske, esialgu nagu niitmisega kiiret ei ole.

Lilled saavad olla.


Mis sest, et kidurakesed, neil ju ka õigus õilmitseda.
...

Omas mullis olemine

...
Ma ei ole eriti aktiivne horoskoopide lugeja, vähemasti praegu enam mitte.

Kunagi ehk isegi olin, aga Päevaleht igapäevaliselt horoskoope ei avalda.

Nii ma ei teagi, kuidas päev kulgema peaks.

Aga Fb-s jagati teavet: mis on kõige kohutavam igas tähemärgis.

Minu meelest minu tähemärk pole üldse kohutav.

Hoiad alati distantsi. Sulle meeldib omas mullis olla. 
See võib teisi sinu puhul tihti närvi ajada.

Ei kõla sugugi halvasti.

Ja omas mullis meeldib mul olla.

Need "mullid" lihtsalt satuvad mu teele.



Distantsigi püüan hoida... üsna loogiline. Kui pikivahet ei hoia, siis on oht  teisele sisse sõita.

Isegi kui ise rooli taga ei ole.

Aga päris kindlasti pole see see, mis teisi  minu puhul närvi ajab.

Miks peaks, kui on paremaid põhjusi.
...

pühapäev, 14. mai 2017

Aasta ema abikaasa

...
Tegelikult on lugu muust.

Emadest ja isadest.

Pereväärtustest.

Pidin sellest jupp aega tagasi kirjutama, aga keegi juba kirjutas.

Lihtsalt... ma olen liiga aeglane. 

Kuna foto artikli tekstist ma tookord tegin, siis nüüd ei saa ometi head materjali lasta raisku minna.

Ja eks ma ikka olen valmis nii vaba- kui ka pahatahtlikult tuld õhutama.
Kui asi tundub vaibuvat.

Tegelikult ma mõtlesin tol hetkel küll.
Et kui väärikas peab olema aasta ema abikaasa... kuigi too artikkel rääkis muudel teemadel.

Mis annab naisele rohkem pluss-punkte, kas lahutamine või  kooselu jätkamine?
Kooselu inimesega, kes näiteks petab.
Ja nagu uhke ka veel on.

Mees, kes peret ei jätnud... või lõpuks ikka jättis... ma ei saanudki aru.

Ausõna, ma seni üldse ei teadnud, et Aasta Ema peab olema abielus.
Elama koos abikaasaga.

Isegi kui meespool usaldusväärsuse ega soliidsusega ei hiilga?
Tõsi, M.H. pole Aasta Ema abikaasa.

Kuid küsimus... kas selline abikaasa annab naisele võimaluse auväärt tiitlile kandideerida?


Aga naised saavad hakkama.
Mis neil üle jääb...

Selle nädala Laupäevalehes oli taas artikkel
Seekord ühest emast.

Naisest, kes peab ka hakkama saama.

...
Ei tulnud emadepäevaline lugu, aga pole hullu.

Emadepäevaks on mul hulk lillelisi pilte ;)
...

laupäev, 13. mai 2017

Sõnakuulelik mina

...
Kui kästi hääletada... järelikult tuleb hääletada.

I voorus oleks see lihtsam olnud, seal oli mul lemmik olemas.

Aga kui II vooru lõpus lauludest lühi-ülevaade tehti, kribasin kiiresti kaks numbrit: 9 ja 15.

Helistamise ja hääletamise ajaks olin juba unustanud.
Mis lugu see nr 9 ikka oli.
15 oli paremini meeles, minu hääl läks talle.

Kõhutunne ütles, et negatiivseid uudiseid on hommikul parem kuulda.
Pugesin voodisse... aga lülitasin sisse Raadio 2.
Juur ja Kivirähk.

Sellest hoolimata jäin magama.
Hommikul selgus, et kõhutunne ei petnud.

 11.05.2017

Mitte et nr 15 poleks edasi saanud... tema sai.
Kristian Kostov

Nr 17 ei saanud.
Koit ja Laura... Laura ja Koit.

Eurovisiooni II eelvoor.
11.05.2017
...

reede, 12. mai 2017

Oh seda elukest

...
Pensionär tõuseb hommikul ja tal pole midagi teha.
Õhtul heidab magama ja pool sellest on veel tegemata.
Selline hinnang.

Aga on ka aktiivsemaid pensionäre.

Kes rohkem jõuavad.

Täna käisid nad pidus.


Mitte mina.

Mina alles lähen.

Kontserdile.

Ja pensionile.
...

kolmapäev, 10. mai 2017

Mustrid looduses

...
Looduse Aasta Foto 2017 parimad on selgunud, tublimad tunnustatud.

Tubli, Ireen! II koht teemas "Vormimängud looduses".

Kokku oli võistlemas rohkem kui 6200 pilti 852 autorilt.

Ma tean küll, kus ja millal sa selle pildi tegid, ma olin üsna lähedal ja pildistasin ka.

Üks varane suvehommik rabas.

Mina pildistasin matkakaaslasi, udu, raba ja  kõike muud, mis silma hakkas.

...

Ireen tegi auhinnalise foto.


Tema pilti saab siin vaadata.
Kangasteljed.

...

Leidsin veel ühe koha, kus Ireeni pilte näha saab.



Nii auhinnatuid... haavapuravikud ja ülased näiteks...


... kui muidu ägedaid pilte.


...