reede, 29. juuni 2012

PEA C kohtumiseni...

...
Küll aeg lendab.

Nüüd siis jälle.


Loomulikult olin ma hommikuks unustanud, et kirjutav ja fotografeeriv press peab õigeaegselt kohal olema. Kui ma oma mobla padja alt leidsin, oli kell ligilähedane üheteistkümnele.
Viimane aeg minna, sest 11 oli number, mis ajusoppi talletatud oli.

Kimasime väikese sõbraga stardiplatsi suunas, aga poolel teel oli asi selge... juba hilja.
Ristil seisis töötavate vilkuritega masin. 
Selge see, et matkalisi saatev eskort (koos matkalistega) on valmis sööstma.

Õnneks oli tegu teelhooldusmasinaga, matkaline nr 2 pakkis alles ununenud (ja viimasel hetkel meelde tulnud) matkavarustust.

...
Samal ajal väntab matkaline nr 1 kohtumispaiga suunas. 

Jee, sealt ta tulebki (kes oskab vaadata, see näeb).


Numbrid on jagatud vastavalt stardijärjekorrale.

...
Ega pikka pidu enam olnudki. Kotid kinnitatud, helkurvestid seljas ja vormimüts peas ...


... ning kindel siht silme ees.


Teelised teele saadetud.
...
Viimane info minuni jõudis õhtul rongist.

Appike, kas tänapäeval saab veel rongiga Pärnusse?

Ja mis viga rattamatkale minna, kui Eesti on tihedasti kaetud raudteevõrgustikuga.... ma täpselt küll ei mäleta, kuidas seal Saaremaal oli. Trammiliiklusest olen kuulnud, aga rongiliin Kuivastu-Kuressaare kõlab kuidagi liiga utoopiliselt.

Vahet pole, igatahes PEAtse jällenägemiseni. 

...
Fotojaht: PEA C lt
...

neljapäev, 28. juuni 2012

Kuidas paastust lahti saada

...
Vanaema ütles ikka nii.
Et nüüd olen paastust lahti.
Maasika paastust.
Muraka paastust.
Ütles, kui suve esimese marja suhu pistis.

Noor sõbranna polnud sellist ütlemist varem kuulnudki.
Mis ei takistanud teda sujuvalt rahvatarkust tänapäevasemaks muutmast.
Et nüüd oleme patust lahti.

Maasika patust. 

Täna korjasime esimesed metsmaasikad. 


Sõime ära ka.

Kes sai paastust lahti, kes patust.
Mõni  "Maasikas" on kindlasti paastust prii .
...
Nende ütlemistega on nii nagu on.
Üks teine noor sõber ei võtnud omaks vägivalda.
Temalt sai küsitud, et kas tuled siia mütsiga lööma.
Ega tema mingi löömamees ei ole.
...

teisipäev, 26. juuni 2012

Kes see Dejev ikkagi oli?

...
Minu Saaremaa-vanaema kodu asus Dejevi tänaval. 
Dejevi tänav asus Kingissepas (praeguse nimega Kuressaare), kohe lossipargi kõrval, ainult üle tee minna. 

Park. 
Ja oravad. 
Hilisemas elus pole ma kohtunud oravatega, kes käe peale pähkleid krõbistama tulevad. 

Vanaema aias olid erilised tikrid, suured ja karvased.
Ikka tõeliselt karvased, justkui karmikarvaline kasukas seljas. Isegi süüa oli imelik.

Vanaema verandas sai suvel magada. 


Toas oli reformvoodi.
Peegel. 
Diivan.
Mõned mänguasjad.
Kell seinal.

Mul pole ühtegi fotot sellest tubasest elust. Tervikut ei oska enam kokku panna.

Vanaema suri 1984, paar viimast aastat elas tütre juures.
Nii et kolmekümne aasta tagune aeg.

...
Tänane puhkehetk raamatuga "Pintsliga tõmmatud Eesti", järjehoidja näitas 48ndat lehekülge. 

Karujärve, Saaremaa.

Mitte et ma sealt lugenud ei oleks, aga kui märk maas, siis lugesin üle. 
Karujärve kandis aastatel 1959-1994 nime Dejevo.
Nõuka-ajal oli Dejevos raketibaas ja seal asunud rakettidega oleks saanud Stockholmi kohal lennukeid alla lasta.

Aga kes see Dejev ikka oli?
...

esmaspäev, 25. juuni 2012

Üks korralik koduperenaine

 ...
Unistada ju ometi võib. 

Et enam tööle ei lähegi, hakkan hoopis koduseks.
Koduperenaiseks.

Täna on esimene päev katsetada, kui ikka hakkab meeldima, siis mõtlen sellele tõsiselt.

Täna on puhkuse esimene päev.

Tõeline elamus, eelmisest puhkusest on juba nii palju möödas, olin unustanud, kui hea tunne see on.

Tõusin alles kell 9.
Ärkasin varem, aga siis lugesin. 
Mõnulesin voodis.
Lahendasin ristsõnu.

"Naisteleht" lubas loosimisele Fiskarsi aiatööriistu, saatsin vastused ära. Ükskord elus võib ometi  loosiõnne olla, eriti kui ise võimaluse selleks annan... no et osalen. 

Kontakteerusin nii kirja kui telefoni teel oluliste inimestega.

Seina peale tegin nimekirja kõigist neist toredatest asjadest, mida täna teha võiks.
Midagi ei juhtu, kui ära ei tee, lihtsalt lükkan homsesse edasi. 
Näiteks sibulapeenra rohimise. Seda ma nimekirja ei pannudki, sest hommikul sadas vihma. 
Praegu paistab päike, pean oma nimekirja täiendama. 

Seiklus õues, kahe vihmapilve vahele ära mahutada.

Kui nüüd rohimist seikluseks nimetada, siis võib isegi nii juhtuda, et peenramaale lähen.

Neli vana seelikut harutasin tükkideks ja pesin üle, proovin neist kattevaipa kokku õmmelda. 
Isegi õmblusmasina tõstsin välja.

Köögikapi koristasin ära, vanad lagunenud retseptiraamatud viisin kotiga kuuri alla.
Aga seda 30aastast kaustikut, kus oma käega retseptid sisse olen kirjutanud, seda ma hoian. Selle vahel on isegi mõned vanaema käega kirjutatud retseptid (muna hüüve saiakuubikute ja tomatitega) ja mõned ema kirjutatud (pitsa singi ja keeduvorstiga). Ämma kirjutatud seene-sibula-tomati-porgandi salati retsept.
Ajalehest olen välja lõiganud artikli "Võilill - kasulik  toidutaim" ja klade vahele hoiule pannud.
Muudki põnevat.

Kui ma koduperenaiseks hakkan, siis võtan oma retseptiraamatu taaskasutusele.

 

Ja teen läbi organismi puhastamise selle Tiibetist leitud savitahvlile kirjutatud vana retsepti järgi (küüslauku ja piiritust), mille õpetus on kuidagi ka minu kaustiku vahele sattunud.

Võib-olla ma isegi koon omale selle kampsuni.
Kui ma koduseks jään.
Muster on igatahes oma paarkümmend aastat tagasi üles joonistatud.
Lahe padja-idee ka.

No ja siis munaliköör.
Uskumatu, aga vanasti tehti kodus likööri ise.
Veel rohkem vanasti aeti taludes viina, minu lapsepõlves oli üks viinavabrikutee, mis viis sügavale metsa.  Vabrikut enam ei olnud.

...
Aga munalikööri on lihtne teha.
8 munakollast
2 kl suhkrut
0,5 l piima
250 g viina või piiritust
vanilliini

Piim keeta suhkuruga siirupiks. Munakollased hõõruda suhkruga ja lisada vanilliin. Siis lisada see hõõrutud kraam piimale (piim enne leigeks jahutada). Siis lisada vähehaaval piiritus ja kogu aeg segada, et tükki ei läheks. Lõpuks kurnata läbi tiheda sõela.

Ma mäletan, naabrinaine tegi, tal tuli see kraam kuidagi väga paks välja. Klaasi kallata ei andnud, sõime lusikaga magustoidukausist.
Aga hea oli ikka ;)

Ma kindlasti teen seda magustoitu mõnel pühapäeval.
Kui alaealisi lapsi lauas ei ole.
Ja kui ma juba koduperenaine olen.

Pensionipõlvest ma enam ei unista. 
Tahaks juba täna ju.
...

pühapäev, 24. juuni 2012

Fotojaht: unistused

...
Jaaniõhtul, läbi akna...

Eks ikka unistasime ilusast ilmast :)


´...
Fotojaht
...

reede, 22. juuni 2012

Kaks elutarka

 ...


Tarkur 1: "Kas tead, latseke, tüdrukutega tuleb õrnalt ringi käia, nad on nii tundlikud."

Tarkur 2: "Kas puutetundlikud?"

...

laupäev, 16. juuni 2012

Fotojaht: luud

...
Mõned luud on õmbluste abil ühendatud.
Näiteks koljuluud.

...
Fotojaht
...

pühapäev, 10. juuni 2012

Üle 25 keelatud...

... 


...
See on täitsa vale, et ainult alampiirid on sisse seatud.
Et alla 12 ära vaata filme, alla 14 ära hulgu öösiti ringi, alla 16 ära mine mehele ja alla 18 ära tarbi suitsu ega alkoholi.

Tegelikult on see täielik diskrimineerimine.
Üle olevate inimeste diskrimineerimine. 

Kuna seadust kui sellist üle inimestele ei ole, tegin täna kõike seda, mida üks üle 25 inimene tegema ei peaks.
Käisin McDonaldsis friikartuleid ja hamburgereid söömas, jalutasin, kollane õhupall peos, mööda Viru tänavat, ja vaatasin miskit märulifilmi, mis üle 25-aastastele peaks lausa rangelt keelatud olema.

Naiivne lootus, et tänapäeva "Tasujaid" võiks võrrelda minu aja "Tabamatute tasujatega". 
Samas, teatud sarnasus ehk isegi oli. Võitlus elu ja surma peale, julm võitlus heade ja halbade vahel vahendeid valimata, ja lõpuks see hea teeb  kurjamile ära.
Nagu üks ilus muinasjutt, algus ja keskpaik jubedad, aga lõpus on kõik õnnelikud ja rahul. 
Vähemasti need, kes ellu jäid.

Ja kuna keelavat seadust pole, siis vaatasin filmi korralikult lõpuni ära. Väike sõber tegi küll mõned suunavad märkused - kas sa oled ikka kindel, et sa tahad seda näha - aga tegelikult oli ju täitsa põnev.

Lähen nüüd magama. Loodan, et need monstrumid mind kollitama ei tule. Vana inimene na nõrganärviline.
...

Kui tõde tunnistada, siis viimase 20 aasta jooksul olen vist 8 korda kinos käinud, 5 korda miskit märulit ja 3 korda multikaid vaatamas.
...

reede, 8. juuni 2012

Fotojaht: rasvane

...
Igasugused mõtted sellel rasvasel teemal.

Rasvatihased pekitüki kallal.
Praetud soolapekk pannil, sulas rasvas ujumas.
Pekikrõbinad mulgi pudrule silmaks.
Ungari pekk leivatükil.

Saaremaa vanaema, pikakasvuline ja kõhn, tegi ligi 8Onda eluaastani majahoidja rasket füüsilist tööd, sõi ainult pekki ja elas 91 aastaseks. Kui Rootsis poja peret vaatamas käis, ei suutnud ära imestada, et nemad seal kallavad sulaselget rasva kraanikausist alla.

Üks muinasjutt vaeslapsest ja tema kitsist peremehest, kes lubas pekitükiga leivale "pai" teha, sõi ise ka ja kiitis... küll on priske suutäis.

Sellised positiivsed rasvased mõtted, piltide pealt midagi eelnimetatut ei leidnud.
Külmkapis ja pildialbumis  ka mitte.
Aga ühe rasvarikka lõuna tuhnisin igatahes välja.

Enne ahju...

 


Ja ahjujärgselt...

 ...
Fotojaht
...

Öised lõhnad ja hääled

...

...
Need valged ööd, nemad on lemmikud.
Taevaserval päikesest roosatav triip, öös valgust rohkem kui hallis sügispäevas.
Valge, kuigi päike silmapiiri taha kadunud ja kuuketas alles kerkimata.

Hääled hääletust häirimas.

Kauguses koera hoiatavad haugatused.
Ööbiku öised toimetamised.

Isalind siis, tema peab laulma. 
Oluline olema. 
Emase tööjärjel silma peal hoidma. 
Et ikka pesa saaks punutud, munad munetud ja haudumine järjepidev oleks. Kui emalind kohustustest kõrvale hiilib, lõpetab isalind laulmise ja kutsub kaasa karmilt korrale.

Raamatust lugesin, "101 Eesti lindu".

Kes see teine öine linnulaulu-jutupaunik oli, seda ma raamatust välja lugeda ei osanud. Tema jutust ka ei saanud aru, kuigi lobises teine nii et vähe polnud.

Ja siis need lõhnad. 
Tean, et tunnen. 
Lapsepõlvest tuttavad lõhnad. Suviste-kased, saunavihad, põllulilled ja heinakõrred. 
Lõhnad kokku pakitud ja laiatarbekaubana turule paisatud.

Veel on ööd valged. 
Veel on ööbikutel öölaulupidudeks aega.
Silm seletab öiseid teid ja teeääri. Veel seletab.

Ja vein oli ka hea.
Gran castillo.
Tegi ehk meeledki erksamaks ;)
...

kolmapäev, 6. juuni 2012

Mõttetu statistika

... 


...
"Aasta sai täis. Kirjutatud siia. Ja korraga tundsin, et aitab. Et rohkem enam ei kirjuta. Ja et nimetan ringi oma päeviku… uus nimigi oli mõeldud – AASTARING. Isegi ime, et niikaua. Muu olulise hulgas pole ka püsivus mu tugevamaid külgi."

Nii olen kirjutanud 2006. aasta mais oma vanas päevikus.

"Otsustasin, et lõpetan. Ainult lõpupeatükk oli kirjutamata. Kokkuvõte.
Aeg jäi korraga seisma, kummutisahtlitesse kogunes vaid tolmu."

Ometi ma jätkasin. 
2006
2007
2008

Juuni 2008 kolisin üle... kummut-tegelinski.blogspot.com/
...

7 aastat blogindust. 

Vanas blogis on kaduma läinud nii pildid kui kommentaarid, lood ja laulud on esialgu veel alles.
475 postitust minu tegemisi, mõtteid ja mõttetusi. 

4 aastat selle blogi postitusi.
529 postitust.

Nii et mõned päevad tagasi sai ümmargune 1000 täis.

Kõige aktiivsem kuu on läbi aegade olnud jaanuar, kõige nirum kuu uues blogis juuni, vanas aprill. 
Kui statistikat teha ja keskmist vaadata.

Kõige rohkem postitusi oli siis, kui alustasin - mai 2005. Kokku 28.
Kõige vähem postitusi juunis 2010 (2) ja oktoober 2008 (3).
Uue blogi rekordkuu oli juuli 2011 - 21 postitust.

Läbiv teema blogis on fotojaht.
Fotojaht on see, mis on aidanud blogil elus püsida, sest kui kirjutamine ei edene, las räägivad pildid.
Fotojaht on omamoodi seltsielu ja koostegemine.
Fotojaht on toonud blogikülaliseks ka neid, kes muidu siia ei satuks.

Aga kui juba külalistest...
statistika näitab - 2620 kommentaari ja  46 717 vaatamist.
Aitäh neile, kes oma kohaolemisega blogil eluvaimu sees on aidanud hoida.

Kõige edukamad postitused on:
1. "Rebane õunapuu otsas" - 2532 vaatamist
2. "Tagavara väljatulek ja ilmasularaha" - 896

Neile tegi K  Facebook`is reklaami ja kuskil olid veel lingid üleval.
Aga need postitused on saanud tõuke teiste tegemistest.
Õdekese rebane ja tundmatu autori sõnaseletamatuseraamat.

3. koht tagasihoidliku 217 vaatamisega on teemal "Ka pruune mune on võimalik värvida".
Juba täitsa minu enda oma.

Kõige edukam fotojahtidest on  6. kohal.
Fotojaht teemal "Hea nõu", 137 lugemist.
Eks ta ole, head nõu on ikka vaja.

...
Kõige rohkem on blogisse tuldud otsingusõnadega
tegelinski
riho ammer (mitte et ma temast kirjutanud oleks, keegi kuskil kommentaaris vist lausus)
kummut
munade värvimine
aed
ilusad sõnad
kurbus
liblikas
teatetants
...

7 aastat kirjutamist.
Kui kladesse ja sahtlisse, oleks ammu pooleli jäänud. Aga asi ise oleks kindlasti  olnud isiklikum ja intiimsem, üksikasjalikum ja ennast õigustavam.

Aeg on kiiresti läinud.
7 aastat minu aega.

Kui ma alustasin, oli mu väike sõber just 5 aastaseks saanud, tänaseks on ta lõpetanud 5.klassi ja pole enam sugugi väike. Nüüd on ta juba suur sõber, kes aitab pisemaid pudinaid ohjata. Pisikesi plikse ja põngerjaid, neid, keda 7 aastat tagasi veel olemaski ei olnud, aga kes on jätnud oma tulemise ja olemise märgi blogisse.

Mõni aeg on otsa saanud. Blogilehti tagasi lapates leian olemisi ja minemisi.
Leian neidki, kelle lahkumisest on möödas aastaid ja aastakümneid.
Nii lihtsalt on.
...

Pikk lugu tuli.
Ja mõttetu statistika, aga kuidagi tuleb ju kokkuvõte teha.
...

laupäev, 2. juuni 2012

Fotojaht: kasvab

...
Aitab kasvamisest, hakkame kahanema.
Lugesin arvamusartiklit.

Mina ise ka, ammu oleks aeg kahanema hakata. Kasv pikkusesse, tuleb tõde tunnistada, peatus kuskil kauges minevikus, ja kui viimaseid mõõtmisandmeid usaldada (uksepiit, raamat, cm-rihm), on kahanemine ühe-kahe cm võrra juba täiesti olemas.
Ümbermõõt on selline, mis kord kasvab ja siis jälle kahaneb. Aga alati kasvab natuke rohkem kui kahaneb, sest uus kasvuperiood jõuab liiga vara kohale.

Selline lugu nende minu kasvamisete ja kahanemistega.

Metsas ka, midagi kasvab, midagi kahaneb. 
Vajub kokku, kõduneb, annab ruumi ja rammu järgmistele kasvamistele.

Kui mind viimati (üleeile) metsa kahanemiskõndimisele talutati, siis lõõtsutamise varjamiseks ja liikumisest viilimiseks peitusin oma kaamera varju ja tegin pilti.




Näen siin kasvamist.
Igasugust.
...
Sellised mõtted tulid pähe koos selle nädala fotojahiga.
...