Öised lõhnad ja hääled

...

...

Need valged ööd, nemad on lemmikud.

Taevaserval päikesest roosatav triip, öös valgust rohkem kui hallis sügispäevas.

Valge, kuigi päike silmapiiri taha kadunud ja kuuketas alles kerkimata.

Hääled hääletust häirimas.

Kauguses koera hoiatavad haugatused.

Ööbiku öised toimetamised.

Isalind siis, tema peab laulma. 

Oluline olema. 

Emase tööjärjel silma peal hoidma. 

Et ikka pesa saaks punutud, munad munetud ja haudumine järjepidev oleks. Kui emalind kohustustest kõrvale hiilib, lõpetab isalind laulmise ja kutsub kaasa karmilt korrale.

Raamatust lugesin, "101 Eesti lindu".

Kes see teine öine linnulaulu-jutupaunik oli, seda ma raamatust välja lugeda ei osanud. Tema jutust ka ei saanud aru, kuigi lobises teine nii et vähe polnud.

Ja siis need lõhnad. 

Tean, et tunnen. 

Lapsepõlvest tuttavad lõhnad. Suviste-kased, saunavihad, põllulilled ja heinakõrred. 

Lõhnad kokku pakitud ja laiatarbekaubana turule paisatud.

Veel on ööd valged. 

Veel on ööbikutel öölaulupidudeks aega.

Silm seletab öiseid teid ja teeääri. Veel seletab.

Ja vein oli ka hea.

Gran castillo.
Tegi ehk meeledki erksamaks ;)

...