Brüsseli kapsas ja poliitika

 ...

Kuulasin eile Vikerraadiot ja imestasin.  Tegelikult ma kuulangi peamiselt Vikerraadiot, ainult siis, kui vihastan, keeran Klassikaraadio peale. Mida tuleb viimasel ajal ette küll. 

Aga tagasi eilse juurde. Ma ei tea, kus olid Kaja sõbrad, kui oli  Uudis+ ja vastati küsimusele, kas Kaja sobib peaministriks. Mulle sobib väga hästi, kui president on naine ja kui peaminister on naine, aga Kaja tundub liiga leebe olema. Nii et pigem ei.

Loomulikult ma ei helistanud, olgu nagu on. Isegi Klassikaraadio peale ei keeranud, kuulasin saadet edasi. Ja mõtlesin, et juhhei, kus te ometi olete, Reformierakonna valijad!!! Kus on teie toetus ja hea sõna!

See ilkumine ja mõnitamine oli masendav, kusjuures tänases Uudis+ saates keegi proua Silja helistas ja ütles sama. Et need olid tema eilse päeva 15 kõige koledamat minutit. Mis on ka üsna loogiline, sest päris raske olekski sinna kõrvale midagi sama vastikut mõelda. Ma läksin eile kähku Vikerraadio kodulehele ja hääletasin Kaja poolt, sest ma ei tahtnud nende helistajatega ühes meeskonnas olla. Silja Pärnust ei suutnud ka välja mõelda, kust tuleb selline tigedus ja kibestumine.  Temapoolne ilus soovitus oli: minge parem õue ja nautige ilma.  

Tänane ilm oli tõesti võrratu, lumi ja päike ja parasjagu pakast. Ma just nautima ei läinud, tassisin puid tuppa. 

Aga vahepeal võtsin mõne minuti aega ja lihtsalt vaatasin. 

Pildi tegin ka. 

Et need hommikused minutid meeles oleks.

Aga mis poliitiline värk on selle Brüsseli kapsaga?

Täiesti poliitikavaba kraam sedapuhku. Kauplus oli mu ostutšekile löönud Brüsseli kapsas... 1.39. 

Ma ütlen teile, ärge võtke poes tšekki!

Kas ma oleks tähele pannud, et mu 33 eurone arve liiga suur on? 

Loogiline, et poleks märganud. Aga nüüd kripeldab hinges. Oleks ma poes vaadanud, oleks selgust nõudnud. Ja selle olematu Brüsseli kapsa Kalevi šokolaadi vastu vahetanud.

Hetkel ma nutan taga... ei, mitte saamata kapsast (mida ma mitte kunagi isegi ei ostaks) ega riisutud raha. Niuts! niuts!... šokolaadi tahaks näksida...

...

Fotojaht: läbi klaasi

 ...

Eks ole ju, inimesel pole midagi muud teha, kui ühest aknast välja vaadata ja teisest aknast välja vaadata. 

Ongi, sellist tuisku pole ammu olnud, nii et vaatamine on vabandatav. Õigem oleks muidugi õue minna. 

Aga et tuisk ikka meelde jääks (ma ei saa oma mälu usaldada), tegin mõned pildid ka. 

Mägimänd akna taga... on juba paar aastat päästnud mind metsas jõulukuuse otsimisest. Oks vaasis endiselt ilus, lopsakas ja roheline, pole vist probleemi, peab jaanipäevani vastu. Tulukesed võiks muidugi juba korjatud olla.

Selle siputise leidsin ukseklaasilt, küll ikka mõnel on pikad ja saledad sääred... võib uhkusega sirutada.

Tänane päevaküsimus.

Nii, läbi klaasi vaadatuna.

Kas Hari ja Labidas võivad oma kooselu registreerida?

Koostöö sujub neil päris kenasti.

Lõpuks väike lefa-lefa :)

...

Panin üleskutse ka. 

Fotojaht.

Et kui keski leiab mõne klaasi(täie), mida läbida või jagada tahab.

...

Aitäh-aitäh!

 ...

11. jaanuar on rahvusvaheline aitäh-päev.

Ilmselgelt on piisavalt palju häid asju ja veel paremaid asju, häid inimesi ja veel paremaid inimesi.

Nii et aitäh, et olemas olete!

Ja mitte ainult. Täna käis suur trakats ja lükkas meie tee lumest puhtaks.

Nobe poiss oli, ma ei jõudnud isegi pilti teha. Tänamisest rääkimata. Aitäh talle!

Ja täna oli postkastis lehe vahel kiri. Tore oli oodata, veel toredam kätte saada! Selline kopsakas, mitu lehekülge pikk. Päris ümbrik, kuldsed lilled sees ja seltskond linde tagaküljel. Aitäh!

Meile tuli sel aastavahetusel postiga 8 pühade tervitust, neist neli olid autoriõigusega, üks poliitilise taustaga ja ülejäänud niisama ilusad. Täna on õige päev aitäh öelda!

Ja aitäh õeraasukesele, ta lubas mind homme paberimajanduses aidata!

... 

Hapukapsahooaeg

...

Kui keegi mult küsib, mis mu lemmiktoit on, siis aastakümneid on vastus sama... ikka mulgi kapsad kartuliga. Olin vast 4. klassis, kui ema oli komandeeringus ja isa andis iga päev raha, et saaksin sööklasse sööma minna. Küllap oli seal muudki valikut, aga mina sõin iga päev mulgi kapsaid. Ma teeks praegu sedasama. No et sööks iga päev kartulit ja kapsast, ainult kaasa ei rõõmusta, ja siis me sööme vahepeal ikka muud ka. Vähemasti tema.

Loogiline, et toores hapukapsas on kordades kasulikum, aga et seda saab suures koguses tarbida, pole ma mõelnud. Kuni ühe hea tuttavaga jutustades kiitsin, et ostsin vinegretti, ja küll oli hea. Tema küsis, miks ma ise ei tee. 

Kui aus olla, ma pole selle peale isegi tulnud, et ise ka saab. Pidavat väga lihtne olema: hapukapsas, keedetud kartul ja peet, sibul ja õli. 

Kontrollisin üle, täpselt nii see oligi. Kui nüüd tõde tunnistada, siis oleks võinud rohkem komponente ka olla... aga minul ei olnud. Ja sellest polnud midagi. 

 Oli hapukapsast ja peeti, keedetud kartul, sibul, õli... sõime kaks päeva.

Nüüd on nii, et peet on otsas, aga kapsast veel jagub.

Ja nagu ikka, nii kui mõtled, nii hakkab internet soovitama. Äkki ikka ma rääkisin ka sellest kellegagi?

Igatahes jäi täna silma ja homme proovin järgi.

Hapukapsasalat

hapukapsas, õun, sibul, suhkur (mesi), õli, peenestatud köömned.

Riivi õun, haki sibul. Lisa õli ja köömned. 

Või siis järgmine kooslus.

Hapukapsas, sibul, õli ja väikesteks tükkideks hakitud heeringas.

Võib-olla proovin selle ka ära.

Kui ikka kapsast jagub.

Tagataskusse veel üks retsept. 

Hapukapsa-grillvorstipirukas.

Põhi: 3 dl nisujahu, 1 dl kiirkaerahelbeid, 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl soola, 100 g võid, 2 spl vett

Täidis: 400 g grillvorsti, 400 g hapukapsast, 250 g hapukoort või köögi-skyr, 3 muna, 2 tl prantsuse ürdisegu, 3 spl mett, 2 spl sinepit, 100 g riivjuustu peale riputamiseks.

Sega põhi kokku, suru pirukavormi (u 25 cm) põhja ja külgedele.

Peenesta grillvorst ja prae kergelt pannil. Pigista hapukapsas võimalikult kuivaks, sega kõik see kraam kausis kokku. Lao täidis põhjale, peale riputa riivjuust. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 min. 

Enne söömist lase veidi jahtuda.

Kogus kaheksale. 

No ma siis võin kõiki aineid poole vähem võtta ja jagub ikka kaheks päevaks... kui jagub.

Jagub... ei jagu... vahet pole.

Nälga ikka ei jää!

14.12.2020

Mulle tundub, et hapukapsahooaeg poliitilises ja igapäevaelus on kuidagi lehkavam kui hapukurgihooaeg...

...

Hommikused uudised

 ...

Pilk jäi peale... viimase 2 kuu jooksul on mul kogunenud blogi tagakambrisse 12 mustandit! Loodan, et siit nüüd järgmine ei tule, võtaks tänase päeva plaani: vähemalt üks blogipostitus lõpuni!

Kuna ma vanu mustandeid ei mäleta, ja ausalt, ka selle aasta esimene nädal on märke maha jätmata näppude vahelt libisenud, siis võtame päev korraga ja alustame algusest.

Tänahommikune raadiost kuuldud elutõde: pada sõimab katelt. Millist tõde sellega nüüd kaitsta püüti, kes seda täpselt mäletab. Mulle tuleb meelde üks teine hea ütlemine ajas tagasi, et võta üks ja viska teist. Selle kohta on mul näiteid omajagu, aga see pole tänane teema.

Delfis tuli ette lause, et keski venitas kellegi püksikummi. Siin tuleb muidugi näpuga näidata minu valesti-lugemise-oskusele. Hoopis särk oli. Aga mulle tuli meelde omaaegne omadussõna, lõdvapüksikummiga. Mis omakorda tuletab meelde, et siingi lood ja laulud. Aga jälle, laseks olla. 

Gmaili tuli täna kiri. Kuna ma enamasti, tahvel kotis, ringi ei liigu, siis kindlasti ei ole andmed statistika tegemiseks piisavad, aga noh, numbrid mulle meeldivad, nii et ma ikka jagan infot.

Ostlemiskohti pakub Google Maps Timeline 23 ja -tunde 24.... mis on ilmselgelt vähem kui tegelik arv. Aga oluline info, et igas poes kulub mul tund aega... hea teada! Lisaks näen, et peamised ostud on tehtud aasta 2020 jaanuaris ja veebruaris, siis on pikk paus, uued ostud jälle augustis. Ja näpuotsatäis aasta lõpus. Mis on üsna loogiline. 

Ainus külastus välisriiki oli augustikuine reis ööbimisega Lätis. Ühistransporti olen kasutanud 688 km ja üldse kokku sõitnud ringi nii palju kilomeetreid, et teeb 8% ümbermaailmareisist.

Katsun sel aastal rohkem kilomeetreid koguda! Ehk siis ringi sõites kasutada ka asukoha tuvastust. Tavaliselt on see mul sees ainult siis, kui olen tahtnud marsruudil silma peal hoida.

 Midagi ka talvest.

3.01.2021

Meil on endiselt lumi maas.

Kohalik ilmateade: Täna -7°. Tundub nagu -11°. Enamasti pilvine. Eks ta vist nii oligi.

Rita saatis pildi päikesepaistelisest ja lumevabast Pärnust. Mis teeb kadedaks (päike) ja ei tee ka (lumevaba). 

Meil on ilus lumine. Nagu päris talv. Aga jah, pilves ja kraadidega.

Kui nüüd hommikusse tagasi  minna, meenub  mulle, et nägin öösel unes, et lõhkusin Vete tänava aiavärava ukselingi. Kui sellest tädi Ilsele (rahu talle tema igavikuteedel) rääkisin, muutus ta väga murelikuks.

Ma ei mäleta tavaliselt unenägusid, ehk parandas mälu see 20 ml konjakit, mis ma endale eile õhtul mõõtsin. Kaasa 91-aastane lähedane ütles, et tema ikka õhtul enne magamaminekut võtab, ühe korgitäie. Proovisin guugeldades teada saada, mille jaoks see kasulik on ja kui palju on paras kogus. No et ma kogemata liiga suurt korki ei võta. Lõpuks iseenesetarkusest määrasin tilgakese, 20 ml. Enne magama minekut.

Väga mõnus öö oli. Kui see vastu hommikut unenägu välja arvata. Ma pole sel aastal veel midagi lõhkunud, niisama maha kukutanud küll. Viimati kukkusid kapis korraga suhkrukott ja tatrakott. Õnneks polnud midagi, mis oleks voolanud.

Välja arvatud aeg... see on märkamatult hommikust õhtusse voolanud ;) 

...

Fotojaht: fotonäitus 2020

 ...

Mõtlesin, kas panna kolm säravat pilti või kolm hägust.

Tundes ennast, siis on üsna loogiline, kuhu liisk langes. 

Tähtkujult kala, ujun ma meeleldi sogases vees!

Nii saidki pildid, mis ähmasevõitu. 

Ja rohkem veel kui kolm.

10.01.2020

23.02.2020

30.12.2020

01.01.2021

Midagi aasta  2020 algusest ja midagi tema lõpust.

Ja uue aasta esimesed sekundid... kui 2020 muutus minevikuks.

...

Teiste väljanäitused...

Mummo.

Emmeliina.

Raisakull.

Tom.

Konn.

Kaamos.

...