Reede, 28. veebruar 2014

Fotojaht: peegel

...
Pesulas ja ülevaatusel.

Täna.

Mina loksusin kasutuna kaasas, endal selline loks tunne sees.





Õnneks oli fotokas taskus ja vähemasti need peeglid said pildistatud.
...

Esmaspäev, 24. veebruar 2014

Ajas tagasi

...
Täna siis 96.aastat iseseisvat Eesti Vabariiki.
Isegi päike on tervitama tulnud...


Eelmisel aastal oli ka päikseline...
aga miskipärast tunduvalt külmem.
Ja lumisem.


...
Aga aastal 1928 oli kõik alles värskelt meeles.

Ka vabadussõda.



(foto ajakirjast "Romaan" nr 22 1928)
...

Pühapäev, 23. veebruar 2014

Fotojaht: eestlane

...
Vähemasti üks kindel koht... laulupidu.

Palju-palju rahvast koos.
Enamik eestlased.

Ja üks, kes eristub.

Päris kindlasti eestlane.


Fotojaht
...

Esmaspäev, 10. veebruar 2014

Fotojaht: magus

...
Kipun oma piltidega ikka veel detsembrisse, aga mis teha-mis teha, mõnest magusast ei saa üle ega ümber.
Hea oli, ja päris kähku sai otsa.

Imetlusväärsed oskused mõnel kolleegil.

Alles need jõulud olid...

...
...

Pühapäev, 9. veebruar 2014

Mängida ja puhata

...
Kui sa ei taha, et terve aasta su hambad ja liigesed valutavad, siis puhka täie rinnaga.
Tööd teha ei tohi, täna on luuvalupäev.

Täna peaks see ju lihtne olema, pühapäevane aeg.

Vanaema oskas ikka nii sättida, et pühapäev on puhkepäev, tegemised mahutas nädala sisse ära.
Mina sebin ja sebin, pole vahet, kas pühapäev või luuvalupäev.

Aga vähemasti ma täna ei hüppa, ei jookse ega tantsi... täna eriti.

Et tervist kosutada, oleks hommikul pidanud kauem magama.
Eks ju saigi, natuke kauem kui tavapäraselt.

Luuvalupäev on puhkusepäev.

Viisin siis oma luud-kondid välja värske õhu kätte.
Päris kena kevadine ilm, päikest, libedust, vett ja tuult.

Oh seda elu-elukest.



 ...

Laupäev, 8. veebruar 2014

Korduvalt katsetatud

...
Ma olen nõus.
Miski ei ärata paremini kui lõhn.

Korduvalt katsetatud.

Alles paar päeva tagasi.
Ärkasin tukastusest üles, kui lõhn läbi suletud ukse minu tuppa jõudis.
Nojah, aeg oligi vett lisada.
Tänu lihalõhnaäratusele oli õnneks kõik kontrolli all.

Medvedjevist saan ma ka aru. Olümpia avatseremoonia oli täitsa ok, aga kui ikka tukk tuleb peale, siis silm vajub kinni, mitte midagi pole parata.

Seegi asi korduvalt katsetatud.
Isegi kohvi ei aita.


Pikka iga kaitseinglile.

Kohalik kobruleht andis märku tuttavast pikaealisest.
Saabuvast sünnipäevast.

Küll aeg lendab.
...

Teisipäev, 4. veebruar 2014

Fotojaht: suur

...
Kõige suurem on loodus.

Meri.
Taevas.
Vikerkaar.

Torm ja äike.

Detsembris oligi. 
Suur torm.



Suured puud murdusid. Ikka kohe väga suured.

 

Suur torm.
Suur puu.

...
...

Pühapäev, 2. veebruar 2014

Küünlapäeva õhtu

...

 Pildil küll hommik.


Aga ka päev on juba läbi.

On küünlapäevale järgnev küünlapäeva õhtu.

Küünlaõhtu.

Paningi küünla põlema.

Üks küünal... 4 tundi põlemist.

Küünlapäeval on ajaarvamisühikuks küünal.

Äratuskellani 3 küünalt,  magamaminekuni...
Ohjah, parem panen korraga kaks põlema, või koguni kolm.

...
Küünlapäev pidi olema pudrupäev. 
Ju mu sisetunne ütles seda, sest oligi, pudruhommik oli.

Mehed pesid nõusid ja koristasid, nojah, ma siis ei hakanudki, lükkasin homseks. Vähemasti koristamise. Täna rookisin lund ja tassisin puid.

Puid hakkab nüüd vist jälle vähem minema, sest küünlapäeval sai talv võmmu kuklasse ja külma süda murti katki.

Ikka kõik rahvatarkus.

Aga ämblikud on talveunest ärganud... või soojalt maalt tagasi lennanud. 
Kes nende tegemisi teab.

 

...

Esimesed ja viimased

...
Ma pole miski võistleja tüüp, suusatada/uisutada ei oska, joosta ei jaksa ja mälumängus veab mälu alt. Küllap on see mind karastanud ja kohandanud, igatahes olen alati pigem kaotaja, võitudest ja võitmisest katsun eemale hiilida. 

Eelmine nädal sattus nii, et kohe kaks võistlust ühele päevale. Etlema ma õnneks ei pidanud, aga söömises siiski võistlesin.
Söömine on teatavasti mu lemmiktegevus.

Võistlus läks tavapäraselt... see tähendab, et peaaegu lõpuni püsisin pingerea lõpus.
10-15 osavõtjat, mis seal siis ikka. 
Nimelt lugesime kõik lõunalauas üle, mitu tükki liha on pakutavas guljašis.  Esikoht leidis viis tükki, mina oma kahega olin tagantpoolt esimene.

Kõigepealt lämmatas mu heameele mürgine märkus, et mis sa virised, oleks sa praadi tellinud, oleks lihatükke ainult üks olnud. 

No ja siis tuli üks õnnelik, kes teatas, et tal oligi ainult üks liha, mis sest, et ei olnud praad, oli guljašš.

Ega vanadele inimestele polegi liha kasulik...


...