pühapäev, 31. august 2014

Kes keda hirmutab

...
Kui ma lapsepõlves maal olles seda häält kuulsin, olin täitsa kindel: lõvi on loomaaiast põgenenud.

Nii kohutavalt see kõlas.

Täna olin tsipake enesekindlam, algul kahtlustasin küll, et metssiga. Aga kui näost näkku vaatasime, oli selge, sokk mis sokk.

Uudishimulik pealegi. 

Tegi oma hirmuäratavaid hääli, siis kontrollis, kuidas mõjus.
Kui nägi, et ega ikka eriti ei mõjunud, kisendas veel kord, ja kõvemini.
Ja siis paar korda veel, vahepeal oodates ja vaadates, mis juhtuma hakkab.


Midagi ei juhtunud, või kui, siis natukene.
Käed vist ikka värisesid, vajutasin valele nupule ja esimene video läks seepärast aiataha.
Soku graatsilise põgenemise sain küll peale.

Paar pilti õnneks ka.

Aga muidu oli ilus.



Natuke päikest enne pimedust.

Oeh, sügis on käes.
...

reede, 29. august 2014

Hingele ja südamele

...
Märksõnad jäid üles kirjutamata.

Ise ütleks... hingele pai.

Nii lektor...

David Vseviov

... kui meelelahutusprogrammi pakkujad.


Tõnu Laikre ja Marek Sadam


Ostsin isegi plaadi.
"Sadamalood".
Pühendusega.

Kuulanud veel ei ole.

Teemasse 100 head asja.
Kahekümne üheksas.
Huvitavad esinejad.
...

teisipäev, 26. august 2014

Söömisest võin ma alati rääkida...

...
Teadagi, kui millestki rääkida ei ole, räägi ilmast.
Aga mis tost ikka rääkida, suvel oli palav ja praegu on märg. Paar päeva tagasi tulin metsast üsna vettinuna. Kusjuures, sellel päeval vihma isegi ei sadanud. 
Märg oli ikka, vähemasti põlvekõrguseni.
Pärast tuli teha igasuguseid vigureid, et sisesoojust tagasi saada.

Saagiks saadud 10 kukeseent kasutasin ära omleti mitmekesistamiseks.

... ja sujuvalt olengi jälle toiduni jõudnud.

Omlett tuli väga mõnus.


Kuumutasin õlis pisut tükeldatud paprikat, suvikõrvitsat, ja siis need 10 kukeseent.
Peale 2 muna.
Hommikusöögiks.
Väga maitsev.
Ja odav.
Kõhu sain ka täis.

Viimase aja kulukaim söömine oli tõenäoliselt see tilgake suppi.
Kräftstjärtsoppa.


Google tõlge ütleb: vähisabade supp.

Küllap seepärast ta eest 12 eurot küsiti.

Maitsev oli küll, aga väheks jäi.
 ...

esmaspäev, 25. august 2014

Fotojaht: üksteise peal

...
Päike silmapiiril.

Pilv päikesel.

Tegelikult on vaid hetk, kui silmapiir ja päike kokku saavad.

Üks teise peal on.

Päike silmapiiril.

Kolmest pildist keskmine.

 

Fotojaht
...

pühapäev, 24. august 2014

Minumoodi smuuti

...
Kui mulle saumikser kingiti, siis mõtlesin püreesuppidele.

Lemmikud!

Aga nüüd pole juba jupp aega ühtegi suppi püreestanud, nüüd on kord smuutide käes.

Minumoodi smuutidel kindlat retsepti ei ole.

Kindlad koostisosad on küll.

2 banaani
2 pirni (kooritud)
0,5 l külma (suhteliselt lahjat) rohelist teed
1 klaasitäis keefiri

Ja siis lisaks mõned ebakindlad koostisosad, kuidas kunagi:
punasesõstra toormoos (läbi sõela hõõrutud)
ahjuõuna pehme sisu
värske kurk
jne

Kokku tuleb mõnus rüübe.

...

laupäev, 23. august 2014

Tassid, taldrikud ja muud vidinad

...
Ilmselgelt on mul majapidamises liiga palju nõusid.

Tasse ja taldrikuid, kausse ja vaagnaid, napsuklaasidest ja pokaalidest rääkimata.

Teada ju küll, kuidas kogunesid. Kristallkausid sünnipäevaks, kruus jõulupakis või suveniir kaugelt reisilt.
Igal asjal oma lugu. 

Ei ole ma poodi läinud, et nüüd ostan...

Või siiski-siiski, kui kaasa hommikuse kohvikruusi ära lõhkusin, siis vaatasin küll siin-seal ringi, kolkalinnas ja pealinnas, kodu- ja välismaal...  ehk leian sobiva.

Vaadata ja valida mulle meeldib.

Kaua aega ei leidnud... kuni  kuu-poolteist tagasi Haapsalus, nii kui nägin, oli selge, et see on see.

Kõrge. 

Lai. 

Avara sangaga. 


Praoga vana tass on ka kasutusel, hoian seal aeg-ajalt mõnd pisemat lillepotti.

...
Ja siis ükskord mingis taaskasutuskeskuses: ohhooo, tuttav taldrik!


Nagunii on osa serviisist katki läinud, ostan need 6 ära. 

Kodus selgus, et täitsa valesti mäletasin.
Meie pulmakingiks saadud serviis näeb hoopis teistsugune välja. 


See õrn, habras kuldsete tähtedega... see oli ju hoopis ema-isa serviis. Ka vist pulmakink.

Praegu on see lihtsalt seismas ja ootamas, oma õiget aega.

Nagunii on sealgi mõni taldrik katki läinud... aga need taldrikud mulle meeldivad ja neid ma kasutan.
...
Ja siis see valge kauss.


Kui sõbranna juures samasugust, aga väiksemat nägin, leidsin, et komplekt peab ikka koos olema. Kumb siis nüüd enda oma ära annab? 
Ritsikas ütles, et see tema lemmik, ja kadunud mamma mälestus. 
Mina sain enda oma 25+x aastat tagasi ühelt kunagiselt naabrinaiselt, kuidagi nagu võla katteks.

Lubadus õhku visatud, sain kapis ruumi juurde ;)
...
Teemasse 100 head asja.
Kahekümne kaheksas.
Nunnud tassid ja taldrikud.

Ja muud köögividinad.
...

kolmapäev, 20. august 2014

Viiest neli

...
Olen jätnud unarusse oma 100 head asja.
Nad on jätkuvalt olemas.
Eilsest (?) lehest lugesin, et õige oleks igaõhtuselt üles kirjutada 5 head asja, mis päevast meelde on jäänud.

Siis oleks mul kuu ajaga teema täis, pigem tiksun vanas vaimus edasi.

Vajalikud vihmapausid.

Viiest neli.

Ühel õhtul sadas nii, et polnud isu ratast välja tõsta.

Aga muidu oli mõnus.
Sõita.
Ilus oli ka.

Esimesel õhtul oli udu.



Teisel õhtul imelised värvid.


 Kolmandal õhtul toredad kohtumised.

 
Neljas õhtu oli nii, et vihma sadas lakkamatult.  
Rattasõit siiski toimus, tegin selle ära oma öises unenäos. Ikka tuttav ring, koduküla ja naaberkülad. Korraga oli tuisk, mööda kohalikku maanteed kulges äkki hangedesse mattunud raudtee, rong lumekuhjas kinni. Koos osalisega asusime appi, ja kui rong lõpuks liikuma pääses ja ära sõitis, oli minu ratas kadunud.

Et ära hoida öiseid painajalikke unenägusid, oli eile kindel otsus, et sadagu või lund, mina lähen. Aga taevataat oli minu poolt ja andis ühe kuiva tunnikese, et ma oma tavalisel ajal saaks sõidu sõidetud.
Koju kihutasin võidu vihmapilvega, tema tuli küll vastassuunast, aga kohale jõudsime enam-vähem üheaegselt. 
Mina ikka natuke enne!

Viies õhtu siis, kohalik veesilm. 
Märk, et suvesoe on juba läbi, ei ühtegi hingelist.


Teemasse 100 head asja.
Kahekümne seitsmes.
Vihmaste päevade vihmapausid.
...

teisipäev, 19. august 2014

Fotojaht: hämarus

...
Eks need suveööd olegi sellised.

Hämarad.

Hakkavad enne valgeks minema, kui päris pimedus kätte jõuab.

Juuli lõpp ja augusti algus lubasid tunnet: suvi ei ole veel läbi.
Päevad päikeselised ja öödes hämarus.

Maarianhamina sadam.
Ööl vastu 2. augusti.
Pool tunnikest enne...




... ja peale keskööd.

...
Fotojaht
...

reede, 15. august 2014

Külgkorviga ja külgkorvita

...
Kuulasin Ööülikoolis lugu kadunud asjadest.
Asjadest, mis ei tule kunagi tagasi.

Ajast, mis jäädvalt möödunud.

Külgkorviga mootorratas näiteks.

 

 Kunagi oli aeg, kus meie pereski oli selline sõiduvahend.
 

 Kiivrit ei kanna, aga mingi suur ja soe rätik on mulle küll pähe seotud....


Nagu ikka, korraga satuvad kokku erinevad killud, mis hakkavad tervikut kujundama.

Pildid, mis paar päeva tagasi taasvaatamisel olid.

Fotod 30ndatest.

 Kes pildil, ei tea, ei tunne. Foto vanaisa-vanaema albumist vist.
  
Onu-Pärni ja sõbrad.

Ja siis sattus see saade.

Ja vanu raamatuid edasi-tagasi tõstes Kalender 1965, kus H.Taidre artikkel "Mootorratas on..."
 
"...Ka linnatänavatel puistab saabuv hommik elevust. Koos sõidu- ja veoautodega sõeluvad vilkalt  üldises liiklusvoolus helerohelised IŽ-id, tumepunased "Jawad", tömbininalised motorollerid ja õige tillukesed mopedid...
... Aastal 1923 oli Tallinnas 91 mootorratast, 1933 - 300, 1938 - 541 mootorratast..."

Edasi on lugu valutehase "Pioneer" noorest lukksepast Toivost, kest unistas mootorrattast. 
"Töökohast Toivole antud tõend mootorratta ostmiseks järelmaksuga ja 248-rublane osaline sissemaks tegid Toivost mootorratta omaniku."
Juba esimene sõit lõppes õnnetult, kokkupõrge... sõber Jüri kukkus ja suri saadud vigastustesse. 
Toivo müüs oma ratta juba järgmisel päeval.
Ja nagu ütleb artikli autor:
"Mootorratturitega toimunud õnnetused lõpevad tavaliselt raskete tagajärgedega. Puudub ju mootorrattal sõitjal kukkumisel igasugune kaitse. Välisriikides on väga levinud ja isegi nõutav, et mootorrattur ja kaassõitja kannavad peas kaitsekiivreid... Jääb arusaamatuks, miks meil ei toodeta ega kaubastata vastavaid kiivreid."

Ma mäletan neid pisut hilisema-aegseid kiivreid küll. Või mis mäletan, koduski üks selline olemas, kallid sugulased jagasid vanavara... et lapsukestel tore mängida.
Seisab teine ja ootab mängijaid.

Onul oli rollerisõidul metsameeste kiiver, pisut peasõbralikumaks kohendatud. 
Hiljem, kui rolleriga enam ei sõidetud, kasutati seda kiivrit lehmalüpsil, kaitsevahend vehkleva sõnnikuse saba vastu.

...
Lõpuks veel üks teadmata-tundmata pilt, seegi tõenäoliselt 70-80 aastat vana.
Märk sellest, noorus on ilus aeg, oli siis ja on ka nüüd.

...
Tegelikult oli see lugu juba ammu alustatud, täna püüdsin otsad kokku tõmmata.
...
Ja leidsin veel ühe postituse.
Asjadest, mis tagasi ei tule.
...

neljapäev, 14. august 2014

Panin pesu keema

...
Mäletan väga hästi, kuidas maal vanaema pesu pesi.
Kasutas suurt pesuseepi... aga ehk olid ka mingid muud vahendid, seda ma ei mäleta.

Leotas.
Keetis.

Nühkis.

60ndate lõpp ehk

Ikka seal majaotsas, mõnikord päris köögi ukse juures.

Kasutas harja ja pesulauda.

Loputas.
Loputas.
Loputas.

Mõnikord käidi järve ääres loputamas. 
Kui ilm lubas.
Ja kui oli noori mehi, kes tassisid, vett vedasid, aitasid pesu loputada ja väänata.
Aitasid või tegid ise ära.

Tassijaid oli igal juhul vaja. Vesi tuppa, vesi välja.
Kaevult.

Pesunöörid olid maja taga. Ega siis iga päev suurt pesu ei pestud.
Igapäevaselt olid väikesed pesupesemised, algul kaussi likku, siis natuke nühkimist ja loputamist, siis nöörile kuivama.
See käis kähku, eriti hea, kui oli vihmavett kogunenud, see oli pehmem ja tegi pesu kergemini puhtaks.

Maal elektrit ei olnud, triikrauad olid pliidi peal, 2 tükki. 
Üks oli kuumas, teisega triigiti. 
Nii kordamööda.
Triikimine oli omaette töö. Rituaal.

Ja linad olime vanaemaga enne korralikult lappesse pannud. 
Nurgad kokku ja klopp-klopp-klopp.
Nurgad kokku ja sikutamine.
Otsad kokku.

Olen oma poistega ka samamoodi linu kokku pannud, ei tea, kas nad mäletavad.
Ja millalgi üsna hiljuti sikutasime ja kloppisime koos lapselapsega.
Mäletan lapsepõlvest, et see oli üsna lõbus tegevus.
Ehk mäletavd nemadki.

Aga täna panin pesu keema.
Pesuseebiga.
Köögirätikud.
Olid just seda nägu, et tahavad keetmist.

Varasemad keetmised jäävad sellesse aega, kui titelappe sai keedetud.
Päev läbi korjasin ämbrisse, õhtul panin suure potiga pliidi peale keema.
Pesuseebiga.
20 tk korraga.
Ei saaks öelda, et see just meeldivalt oleks lõhnanud.
...
Jutu kirjutamise juures oli üks pilt vanaemast silmade ees.
Kuidas ta pesu pesi, pesulauaga.
Ma kahjuks ei leidnud seda üles.
Leidsin kaks teist pilti.
Aga need sobivad ka.

Iti-tädi peseb pesu, vanaema vaatab pealt.
1948... vist.

esmaspäev, 11. august 2014

Fotojaht: põld

...
Vaatad põldu ja mõtled... suvi hakkab otsa saama.

Kuigi jätkuvalt palav, täna päevalgi oli 30 kraadi varjus.

Aga esimene vihmasagar jõudis kohale, ja kuskil kaugel kõmiseb kõu.

 Pildid eilsel palaval päeval.


 ...
Fotojaht
...

kolmapäev, 6. august 2014

Neljakesi paadis

...
Neli naist ratastel (lapsest kaarikus rääkimata).

Selline reis siis.

Paadis pole küll õige sõna, laevaga sai mindud ja laevaga sai tuldud.


3 päeva Ahvenamaal.

Jalgratastega.



Vanim 60
Noorim 4

Pikim päev oli 73 km.
Suurim saavutatud kiirus 41 km tunnis.

Magamine kämpingus.



Mõnus seltskond.

Ilusad kohad.
 




Ilm päikseline, aga pisut jahedam kui Eestis.

Igas külas teretati,  viibati, lehvitati, pakuti abi... mida iganes.
Naeratati.

Turvaline eluolu. 
Igal pool rattad, ratturid. 


Närvilisi autojuhte ei kohanud, liiklusohtlikku olukorda ei sattunud. 

Kõige raskem oli reisi lõpp, teekond D-terminalist Balti jaama.


Rongis oli veidi kitsas, mingil hetkel oli vahekäigus 14 jalgratast.


Viimased 18 km läksid ka kiiresti ja kenasti.

7 aastat tagasi lubasime, et ükskord me läheme.

Nüüd on see tehtud!
...

teisipäev, 5. august 2014

Fotojaht: iste

...
Mõni iste on eriti looduslähedane...

...
Fotojaht
...

pühapäev, 3. august 2014

Fotojaht: lind

...
Tema meil välismaalane, tema hõigub svenskat.

Kombekas käitumise, viisakas ülalpidamise poolest.
Linnalind.
Ilusa nimega linnast: Maarianhamina

Ma arvan, et siit ma võtan...


Mis sina arvad?

Ma siis ikka võtan....

Kuhu sellega nüüd minna?

See koht on piisavalt pidulik.
 ...
...