Kus on kuu?

 ...

Kust tuleb udu ja kuhu kadus kuu? Selline küsimus takka järele.

Kuud läksin juba varakult valvama, aga seal, kus ta  eelmistel õhtutel pesitses, seal teda ei olnud.

Ma ei saa ometi näitamata jätta, kui ilus kuu meil neljapäeval oli!

Laupäevaks lubati täiskuud, kuuvarjutust, punast kuud ja kuusirpi, mis on tegelikult varjust väljuv täiskuu.

Olin täiega pettunud, kui poole 9 paiku õue läksin ja mitte midagi ei olnud. 

Mitte midagi peale udu!

Hiljem konsulteerisin Ritaga, et kuidas Pärnus on. Temal oli seal küll... parasjagu varjutust ja aimatavat punast ketast ka.

Aga minul ikka ainult must maa ja must taevas! Proovisin pildile saada, aga mis sa siin pildistad, kui kõik on must. Ja seegi läbi udu.

Kuni lõpuks leidsin õige koha. No lihtsalt kõndisin pisut kodust kaugemale... ja kuule lähemale 😉

Ei saaks öelda, et kuuvarjutusest parim pilt (nägin ju FB-s jagatud fotosid), aga paks udu, minu seebikarp ja ebakindlad käed, igal juhul hetkel parim, kui mitte öelda, et peaaegu ainuke, sest ma tegin oma 10 klõpsu ära, enne kui mingi punakas toon pildile jäi. Selles mõttes, et kaamera hetkeks õige suuna tabas.

Kui ma algselt arvasin, et kõik suurendamisel nähtavad heledad tähed on särav taevalaotus, siis nüüd ma olen peaaegu kindel, et tegu on uduga, mis piiskadena pildil nähtavad. Kui pilti suurendada.

Punane kuu paistab heal juhul ka pilti suurendamata.

Kui juba teemaks kuu, siis kuu aega tagasi laenutasin ma raamatukogust raamatu "Punane kuu", autor Rebecka Edgren Alden. Hea raamat lugeda, aga mitte ei suuda meenutada, milline roll seal punasel kuul oli. Pean vist uuesti laenutama!

Krõõda raamatukoguhoidja viimane kord andis juba märku, kui üht mu välja valitud raamatut registreeris: te olete seda laenutanud. Ütlesin, et tahan üht-teist meenutada... ei hakanud ütlema, et tookord sai raamat läbi lugemata tagastatud. Lihtsalt polnud lugemise lainel!

Aga see on juba teine teema. 

Viimane pilt, kus kuu õnnestus peale saada, oli kell 22.02.

No ja sellega saigi eilne "pidu" läbi!

Eelmine täielik kuuvarjutus oli rohkem kui kuus aastat tagasi ja järgmine rohkem kui kahe aasta pärast.

...

Fotojaht... õhtused hetked

 ...

#jutudiseendaga

Eile sadas peaaegu terve päeva, ja siis õhtul äkki hajusid pilved.

Tuli udu.

Ja tulid sääsed.

Tegin õhtuse kõnniringi, kell oli juba 10 läbi. Poole tunni jooksul ei olnud maanteel ühtegi sõidukit, et tagant ega vastu tulemas. Täielik vaikus.

Ainult mõni kägu kukkus. Siit nurgast ja sealt nurgast, justnagu vaidleks üksteisega. Vahepeal vaikisid, siis hakkasid otsast peale.

29.05.2025

...

Luuletus ka.

Bernard Kangro "Puud kõnnivad kaugemale"

Haabsinine sumu hiilib
üle välja otse mu juurde.
Puud kõnnivad kaugemale.

Udus kraaksatab põgenev lind.
Mind riivab ta tiivakahin.
Puud kõnnivad kaugemale.

Siis kummuli pöördub taevas
ja taevasse kerkib maa.
Puud kõnnivad kaugemale.

...

#päevapilt 56... udune õhtu

 ...

03.07.2024 kell 23.01

Suits ja udu, sammaldunud kivi,

hahetusse tõusev karjamaa,

jahe. Tõmban hõlmad vaheliti.

Tuled ka?

D. Kareva

...

Fotojaht: udune

 ...

Udune ei tähenda tingimata, et ongi udu. 

Kaugel sellest, isegi prilliklaasid võivad olla udused.

Aknad.

Mõnikord on pilk udune.

Ja mõnikord on lihtsalt pilt udune.

23.06.2021... vihm ja tormituul

27.08.2020... päikeseloojang

16.06.2021... pildistasin putukat

14.04.2020... teekond selline

28.07.2020... tõeline õhtune udu 

...

Hommikukohv ajalehega

...

Umbes-täpselt 31 aastat tagasi käisin esimest korda Rootsis.  Olen sellest siin kirjutanud.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Hoopis ajalehtedest.

Igatahes olen selgeks saanud, et kui lehe koju tellin, kulub mul selle lugemiseks tunduvalt rohkem aega kui lehe sirvimiseks ja lugemiseks internetis. 

Ja ikkagi meeldib (või just seepärast meeldib) mulle rohkem lehte või ajakirja paberkandjal lugeda.

No ja kes siis hommikukohvi juurde värskelt postkastist võetud ja läbi lappamata lehte lugeda ei taha!

Kasvõi kell 5 hommikul!

31 aastat tagasi Rootsis oleks võinud hommikul kell 5 päeva ajalehe ja hommikukohviga alustada. Mäletan, ema ja Pilvi ei olnud veel magama läinud, nii palju oli jutustada, kui piirid riikide vahel kinni ja kohtumised harvad. Kohtumised tähendab, et Pilvi oli käinud mõned korrad Eestis.

Mina läksin ikka normaalselt, enne hommikut magama, aga ärkasin mingi kolksu peale üles. Selgus, et värske ajaleht kukkus põrandale, seal selline postkasti-pilu korteri välisukses (teine korrus), nii et paksu ajalehe kukkumine oli piisavalt häälekas, et äratada. Ja teistele vast märku anda, et magama minna on ka vaja, hommik käes!

Meil see posti-värk nigelavõitu, mingi aeg tagasi oli ajaleht päeval kell 4 alles tulemata. Mina, kes ma hommikukohviga ei kiirusta... isegi minu jaoks on see veidi hilja. No ja siis läks juba pimedaks ja ma enam ei viitsinud tee äärde jalutada, et leht ära tuua. 

Ja siis... jee! Hommikul kohvi juues tuli meelde, et eelmise päeva leht alles toomata! Loomulikult käisin ja tõin ära... ja siis jõin kohvi edasi. 

Koos ajalehega.

Mõtlesin, et võikski sellest uue normaalsuse kujundada, las olla leht postkastis kuni hommikuni.

Vahet ju pole, millal ma loen artikleid kadrisantidest,  kass Silverist, surmast, unistuste maast Ameerikast, Õnne 13-st, filmidest "Ihukaitsja" ja "Varastatud Vana Toomas",  intervjuud õiguskantsleriga, armukelmidest, Saaremaa kabeli saladusest, Mussolinist, linnuvaatlejatest... pluss ristsõnad, sudoku ja raamatute tutvustus... no kõik see kokku on seekord tegelikult nii palju, et pole hullu, et tänase lehe ikka täna ära tõin, nagunii jääb muist lugemist homseks ka. 

Ehk siis... uue kombe harjutamine nõuab muidugi pisut pingutamist.

Aga teine mõte, et uus normaalsus peale kella keeramist (et ei peaks mõtlema, kas enne keeramist oli hiljem või oli varem), lähen õhtul lihtsalt tund aega varem magama ja hommikul tõusen tund aega hiljem. Üks aeg jääb siis ikka paika, vahet ju pole, kumb. Kui nad räägivad, et kella keeramine põhjustab stressi, väsimust, ärevust... mida iganes, igatahes oleks mul seda 50% kohe vähem ;)

Ja ilmselgelt saab mu päevas olema siis vähem ka pimedat aega.

...

Udujutt

...

Lugesin tänaseid uudiseid. 

Tallinn mattus õhtul uttu. 

Saatke pilte ja vihjeid Delfile.

No minu udujutt on kaks päeva vana. Läksin õhtuhämaruses kuud pildistama, kell oli juba üle kümne ja lisaks kuuvalgusele põles ka meie postiotsane välisvalgustus.

Aga kuu oli täiuslik!

Udu nõiduslik.

Pealetükkiv oli ta ka... pressis peale igast kandist.

Ma ei tea, miks Delfi ainult Tallinna vastu huvi tunneb. 

...

Fotojaht: hommik

...

Eks ma neid septembrikuiseid uduseid hommikuid olen ennegi näidanud.

Ei midagi uut.

Tänane päev ainult selline ajalooline.

Tulin hommikul õuest pildistamast ja kuulsin raadiost... just-just maandus Tallinna lennuväljal lennuk, mis tõi Eestisse USA presidendi Barack Obama.

Ilus hommik kauge külalise vastuvõtuks!

 

Fotojaht

...

Viiest neli

...
Olen jätnud unarusse oma 100 head asja.
Nad on jätkuvalt olemas.
Eilsest (?) lehest lugesin, et õige oleks igaõhtuselt üles kirjutada 5 head asja, mis päevast meelde on jäänud.

Siis oleks mul kuu ajaga teema täis, pigem tiksun vanas vaimus edasi.

Vajalikud vihmapausid.

Viiest neli.

Ühel õhtul sadas nii, et polnud isu ratast välja tõsta.

Aga muidu oli mõnus.
Sõita.
Ilus oli ka.

Esimesel õhtul oli udu.

 

Teisel õhtul imelised värvid.

 Kolmandal õhtul toredad kohtumised.

 

Neljas õhtu oli nii, et vihma sadas lakkamatult.  

Rattasõit siiski toimus, tegin selle ära oma öises unenäos. Ikka tuttav ring, koduküla ja naaberkülad. Korraga oli tuisk, mööda kohalikku maanteed kulges äkki hangedesse mattunud raudtee, rong lumekuhjas kinni. Koos osalisega asusime appi, ja kui rong lõpuks liikuma pääses ja ära sõitis, oli minu ratas kadunud.

Et ära hoida öiseid painajalikke unenägusid, oli eile kindel otsus, et sadagu või lund, mina lähen. Aga taevataat oli minu poolt ja andis ühe kuiva tunnikese, et ma oma tavalisel ajal saaks sõidu sõidetud.

Koju kihutasin võidu vihmapilvega, tema tuli küll vastassuunast, aga kohale jõudsime enam-vähem üheaegselt. 

Mina ikka natuke enne!

Viies õhtu siis, kohalik veesilm. 

Märk, et suvesoe on juba läbi, ei ühtegi hingelist.

Teemasse 100 head asja.

Kahekümne seitsmes.

Vihmaste päevade vihmapausid.

...

Seitse hommikust hetke

...

Päris kummaline oli vaadata, kuidas aeg inimest muudab.

 

Minul siis see, kuidas loodus muutub.

Seitse hetke tänasest hommikust.

Ühesugused pildid on tüütud, aga tegelikult polegi niiväga ühesugune. 

Hommikuses udus muutub kõik iga minutiga. 

Kokku tegin 45 minuti jooksul üle 40 võtte. 

Vähemasti 5 korda käisin õues.

6.35

 6.41

6.48

 6.51

 6.53

 6.56

 7.12

Mulle sobivad sügisesed päikesetõusud, sest tore on ärgata koos päikesega. Mitte liiga vara.

Mulle meeldivad udused hommikud.

Lähed läbi udu ja juuksed on märjad.

 ....