...
Tegelikult kaks hetke kahes päevas.
Karu kuuse all ;)
Kuusk...
Fotojaht lõppenud.
Sedapuhku.
...
...
Tegelikult kaks hetke kahes päevas.
Karu kuuse all ;)
Kuusk...
Fotojaht lõppenud.
Sedapuhku.
...
...
Jõuluaeg ja esivanemate lähedus.
Liival ja Metsakalmistul.
Rahu ja vaikus.
Midagi, mis hinge puudutab.
Jõululaupäeval.
...
...
Ilmselgelt on aeg see, mis liiga kiiresti liigub.
Eriti nüüd, aasta lõpus. Üks kiire ajab teist taga.
Võiks arvata, et lumemehel on aega küll, aga võta näpust.
Tellis takso ja läks omi asju ajama.
...
...
Igal asjal omad head ja vead.
Tegelikult mulle talv meeldib.
Valgus ja vaikus.
Pühade ootus ja jõulurahu.
Külm ei meeldi. Tunnen siis, et hangun ja muutun tegutsemis-võimetuks.
Esimesed külmad ilmad on juba üle elatud.
Pilti ei ole.
Pilt on aastast 2011.
Nii külm sel talvel õnneks olnud ei ole. Vist juba mitmed aastad pole olnud.
Palju lund on ilus... aga ikka ei meeldi.
Ei meeldi kõik see, mis kaasneb: lumevangi jäämine ja lõputu lumetõrje.
Seegi pilt tehtud aastat kümme tagasi.
Hea, kui abilised käepärast!
Õnneks on nii suured külmad kui paks lumi sel talvel meil veel olemata.
See mulle täitsa meeldib :)
...
Veel on mõned teemad fotojahti välja pakkuda :)
...
...
Ja kadus mets
Kord elas päkapikumees,
kes oli pikanäpumees.
Ta murdis oksi priks ja praks
ja puud jäid sellest kiduraks
ning mets sest muutus hõredaks.
Ta noolis linnupesades
ja tegi tühjaks munadest.
Siis kostis metsas viimne tuks
ja sulgus iga pesauks
ja nii see mets jäi hääletuks.'
See kuri päkapikumees
kõik kalad tõmbas välja veest.
Nii kuivas murest metsajärv
ja kustus iga metsanärv
ja muutus tuhmiks metsavärv.
(Ira Lember, luuletus kogumikust "Vurrkann")
...
Mul polnud ühtegi mõtet teemasse "Katki mis katki", aga kui täna kõndimas käisin, siis nägin.
Puud on katki.
Mets on katki.
Eelmisel nädalal lugesin läbi Ira Lemberi raamatu "Tütarlaps maalilt" (2020). Omamoodi katki olid ka inimesed selles romaanis.
Riiulil lasteraamatuid tõstes nii umbes samal ajal jäi miskitmoodi pihku Ira Lemberi luuleraamat "Vurrkann" (1980). Hakkasin lugema... no ma ei tea!
Kas tõesti on võimalik, et päkapikud võivad sellised paharetid olla?
Aga täna vanemaid pilte lapates tuli arusaamine: kes siis muu, ikka päkapikumees, kes oli pikanäpumees ;)
...
Fotojaht on täitnud mu aega ikka aastaid. Arhiiv näitab, et fotojahi mõtet ja mõistet olen kasutanud rohkem kui neljasajas postituses.
Kui see nüüd on ajaviide, siis olen sel otstarbel ikka palju aega viitnud.
Mulle küll meeldib pigem mõelda, et olen sellega oma aega meeldivalt sisustanud.
Esimene fotojahi leidsin detsembrist 2008.
13 aastat tagasi.
...
Seekord siis selline õrn teema nagu jalad.
Esimene mõte on, et mul jalad pidevalt külmetavad, sobiks üks sokkidega pilt. Äkki teen veel ära, ostsin just paar päeva tagasi endale nunnud villased sokid kohaliku pealinna käsitööpoest.
Aga muidu mulle meeldivad hoopis pikajalgsed, neid ma kadestan!
...
Mida kõike pakutakse!
Roosivannid ja piimavannid.
Vahuveinivann kahele!
Vahuveinivann meega... see võib olla õite magus.
Mis siin veel rääkida... on olemas ka šokolaadivann.
Meil oli küll ainult magus vahukann, aga nautijaid leidus sealgi.
...
Kuus fotojahti veel, teemad on siin.
...
...
Eesmärgistasin tänase kõndimise, et prooviks kokku sobitada selle nädala fotojahiga Teekond.
Päris edukalt läks!
Kõigepealt leidsin, et mul on päkapikud käinud.
Üllatus, üllatus!
Moosid, mahlad, salatid... ootasid mind välistrepil. Päkapikul pidi ikka üksjagu rammu olema.
Järgmine üllatus teekonnal: kell kaks päeval oli post juba tulnud!
Koos Õhtulehega (Reklaamipaus: tellige kõik Õhtulehte!) oli ka kaks kirja. Ok, üks neist oli elektriarve... ma vist olen ainus eestimaalane, kellega Eesti Energial veel kirjavahetus on... aga olen nagu olen. Ümbrikus oli hea uudis, meil oli eelmises kuus ainult 150 kWh elektrit kulunud.
Edasi saime kokku kõnnikaaslasega ja liikusime lähimasse bussipeatusesse, lootuses, et keset päeva mõni buss ikka sõidus on.
Isegi kaks tükki oli, meie kasutasime küll ainult ühe bussi teenust.
Sealt siis teekonna kolmas saamise lugu... mul on nüüd ootel 4 kriminulli, ehk aitavad mind blogimise sõltuvusest vabaneda ;)
Järgmised leiud olid tee ääres maas, kuna nendega ma midagi peale hakata ei oska, siis sinna nad jäid. Kui kellelgi vaja, lähen korjan üles.
Pildistasin veel oma lemmikut maanteeäärset kompositsiooni.
Ja kõige lõpuks viimane pilt tänasest teekonnast.
Juba hakkabki hämarduma.
Ei saa jätta ütlemata... kui juba saamisega alustasin, siis saamisega ka lõpetan.
Järgmised päkapikud :)
Terve kotitäis kommi, liitsin-lahutasin, korrutasin-jagasin... peaks viieks päevaks jaguma ;)
...
Seitse fotojahti selles aastas on veel ees, teemad on siin.
...
...
Homme on hingedepäev
Uku Masing on väitnud, et meie esivanemad on olnud oma lahkunutega, surnutega enam ametis ja hädas, kui teised rahvad meie ümber. Hingedeajal, umbes mihklipäevast mardipäevani või ehk jõuluajani välja püüdsid elavad tavalisest enam suhelda nendega, kelle teekond siin maapeal oli otsa lõppenud. Ja Uku Masing ütleb, et tänu sellele meie eelkäijad muiste ei olnud nii hädas ja üksi, kui paljud on täna, sest kui inimesel siis elavate hulgas mõnd sõpra ei olnud, siis surnute hulgas ikka oli. Oli, kellele kõnelda oma muredest, kellelt paluda abi, kellele kõnelda sellest, kuidas on läinud, uskudes, et nemad kuulavad tähelepanelikult, et nendel on aega. Kuid täna ja kristlastena - kuhu me peaksime vaatama, kust ootame abi? Kas maha, mulla alla, hauakääbastele või taevasse?
Hüüad kadund koduhingi
vastu õhtut väraval.
Pilk jääb kinni taevasirbil,
õhukesel, säraval.
Hõikad veel kord. Üle välja
põrkab hääle kimedus.
Siis su suule surub kämbla
sügisõhtu pimedus.
(Bernard Kangro)
...
Fotod teemasse illustratsioon tekstile.
...
...
Tagataskust tegusõna.
Ründama.
Mina ründan, tema ründab, nemad ründavad.
Palju rünnatakse sõnadega. Igapäev kuskil mingi lahing.
Reedel kohalikus pealinnas ründas mind rünnakrühm: parv sügisesi lehti, korraga tõusis maas lahti ja kihutas minu poole.
Pildile jäi viletsasti, aga rünnak oli ehtne!
...
Nüüd peaks aasta lõpuni olema umbes-täpselt 10 nädalat veel.
Ja ongi üks projekt läbi.
#fotojaht 2021
Panen siia kümme viimast teemat.
Tegusõna
Illustratsioon tekstile
Teekond
Õige magus
Jalad
Katki mis katki
Meeldib... ei meeldi
Kiire
Midagi hingele
Hetk ühes päevas
...
Tänusõnad kõigile kaasteelistele... vahet pole, kui pika vahemaa keegi läbis.
Tore seltskond!
...
Paljudele asjadele saab antud teine võimalus. Mõnikord on selleks taaskasutus ja mõnikord uuskasutus.
Uuskasutus oleks siis nagu re-use või re-design, eesmärk asja kasutusaega pikendada, taaskasutus aga eelkõige materjalide (paber, papp jm) ümbertöötlemine toormaterjaliks. Ja sealt edasi.
See, et ma koroonaaegses ostuhulluses endale keraamilise filtrihoidja tellisin, seda aga sihtotstarbeliselt ei kasuta, see nagu ei kvalifitseeru ei üheks ega teiseks kasutuseks.
Mõtleks ajaviiteks uue sõna välja... näiteks kahetikasutus? Mõned korrad ma ju olen kohvi ka teinud. Hetkel lihtsalt teises rollis.
...
...
Iga päevaga järjest pimedam.
Vanasti oli mõnikord kottpime. Nüüd pole ammu näinud sellist pimedust, et mitte midagi pole näha.
Aga ma tean seda tunnet.
...
...
Lugu sai alguse juba selle aasta alguses.
Käisime Valvel külas, vaatasime vanu koolipilte ja kuulasime meenutusi sõjajärgsest koolielust.
Sealt tuligi teema "Puhta punane". Nii meenutas Valve üht tolleaegset õpetajat.
Valve on sündinud 1938. aastal ja nädal-paar tagasi oli tal sünnipäev.
Mulle tuli Valve jutt meelde, kui poe ees meie bussi ootasin.
Pärast kodus vaatasin pilti ja püüdsin kokku arvutada, mitu punast pildile sai.
Ikka kohe mitu!
Kusjuures, ega ma ühekaupa ei lugenud.
Eriti lehti puul... kuigi nädal hiljem sain aru, et saab ikka olla palju-palju rohkem.
Punaseid lehti puul.
Mõnel puul lausa kõik lehed.
Puu puhta punane!
...
...
Mul on koguni kaks kaisulooma.
Hetkel.
Üks on see, kes kaisukas juba aastaid... kui mitte aastakümneid.
Teine kaisukas anti kaasa... et mul igav ei oleks. Ja kui kallistada tahan.
...
Vihjeid ei anna.
Selgitus pildile nädala pärast.
Lugu ise siis selline.
Tulen mina poest, isetehtud-kaunikene kott head ja paremat täis.
No ja siis kodus selgus, et suhkrukott poekotis oli lekkima hakanud ja nii umbes 100 g magusat kraami kotipõhjas laiali. Mis sest enam päästa, teised kaubad tõstsin välja, aga suhkruga läksin õue, et söödan sitikaid-satikaid.
Kui välja kallama hakkasin, vaatas keski mulle kotipõhjast vastu.
Kui nüüd aus olla... algul olid tal küll silmad suletud, aga kui ma natuke ebaküdoonia seemnetega loopisin, vaatas ta mulle päris otse vastu.
Tõesõna, kõhe hakkas ;)
...
...
Läbi aegade kasutusel olnud.
Igasugu võimalusi.
Peaasi, et kondid vastu peavad!
Mõned on mootori ikka käivitanud ka!
...
...
Vaatasin hiljuti 1991.a dokfilmi Jaan Kaplinskist. Kõrvu jäi sõna... tiheli.
Tihedasti koos.
Minu lemmik tiheli on aga veepiiskadest pärlikee. Kerge oli seda leida, sest FB pakkus just jagamiseks minu 9 aasta tagust fotot.
Vana "seebikarp" oli ilmselgelt parem kui praegune.
Suviselt tiheli lilled...
Ja sügiseselt tiheli seened.
Needki vanad pildid.
Nagu seegi.
Minu viimane tööpäev.
Kotid, tõsi küll, pole kõik minu omad.
Lõpuks piltidega tänases päevas. Tegelikult küll juba paar päeva tagasi.
Lauad, laastud, latid... kõik kenasti tiheli.
Sellises majas elaks isegi!
...