24.11.24

 ...

Ei saa ju jätta seda kuupäeva märkamata.

Märkamata, märkimata.

Olgu siis kasvõi need vaated, mis täna pildile jäid. Homme on kõik teistmoodi.

...

Uue aasta lubadused

...

Ma ei andnud jaanuari alguses ühtegi uue aasta lubadust, sest võlad jäid veel eelmisest. Hirssi pole siiani söönud, kui järgmine kord poodi lähen, ostan koju valmis.

Kohe hulgem!

Aga tahaks, et oleks veel midagi.

Nüüd vaatan oma igapäevased tegemised üle, ehk annab sealt midagi lubaduste alla kantida. Vahet pole ju, kumb enne on, kas muna või kana...

Näiteks see lumememm, terve talv (!) on olnud tunne, et mis talv see on, kui lumememmegi teha ei saa. 

Mitte et ma muidu teeks. Kui lund on kuhjaga, siis on sellega muudki teha, teid lahti kühveldada näiteks.

Aga eile tegin lumememme ja nagu naksti on esimene lubadus vormistatud!

02.03.2020

Kui juba talvest rääkida, siis teine lubadus tuleb sujuvalt ka talvine.

Või pigem jäine.

Püüda pildile vähemasti üks jäälill. 

Igal talvel ju olen!

Kahjuks jäi selle talve ainus jäälille jäädvustus detsembri algusesse, nii et see ei sobi. 

Aga kes ütleb, et lilled ainult aknal õilmitsevad, kui tõde tunnistada, siis maapinnalt ongi nagu loomulikum nende ilu nautida.

Nii et see pilt sobib küll.

15.02.2020

Kolmas lubadus võiks olla midagi numbritega.

Kui ma oma sünnipäeva eel-õhtul (või pigem eel-hommikul) magama sättisin, sattus pilk kellale. 

Jee, millised numbrid! 

Loomulikult ootasin ma need puuduvad kaks minutit ja saingi väga tähendusrikka kombinatsiooni. 

02.02... 20.02.2020

Selge see, et päeva sisse mahub paremaidki numbreid.

Peaasi, mitte maha magada.

Kell 20.02 ma õnneks veel ei maganud!

Uueaasta lubaduseks sobib päris hästi.

Jäädvustada oma sünnipäev mingil erilisel moel!

Tehtud!

Neljandaks võiks ju korrata vana teemat, et üks zentangle päevas, aga see ei lähe mitte. Ma pole nii tootlik, nii et anname asjale uue nime ja saamegi täidetava lubaduse.

10 pisipilti kuu jooksul (lugesin varud üle, täitsa täidetud). 

Zentangle polekski nende kohta õige nimi.

9 x 9 cm

Aga muidu... kirjutamisel on tekkinud tõrge. 

Siit võikski tulla viies lubadus: kirjutada! 

Kasvõi natukene korraga.
 ...

Uued algused

...

Täna algas detsember. 

Ma selline pikaldane, uuega harjumine võtab aega, seepärast olin öösel kaua üleval ja harjutasin. Kell oli kolme ligi, kui magama sain.

Täna juba ok, olen harjunud. Ilus ju ka, lumi maas ja valgust rohkem.

Seda enam, et lumi annab märku: pime ja porine aeg on läbi, uus aeg algab.

Jõuluaeg algas ka.

Täna on esimene advent.

Uus algus... kirikuaasta algab esimese advendipühaga. 

Ja paastuaeg algas, liturgiline värv on violetne. See on paastu ja meeleparanduse värv.

Lilla värv sümboliseerib tugevat vaimuelu ja tunnetust. 

Nii et tuleks värvile ka mõelda.

Rohkem küll tähistasin tänast päeva valge värviga, käisin hommikul õues päikest tervitamas.
Ja jääd, lund ja detsembrit.

Aga muidu... ei midagi uut.

Kui need uued algused välja jätta.

...

Fotojaht: mulle meeldib

...

Kõigepealt pean ma ütlema, et külmad ilmad mulle ei meeldi. Külmeta ja küta. 

Küta... ja külm on ikka. 

Aga teisest küljest... sooja ilmaga pakane jäälilli aknale ei joonista. Nii et mulle palun ikka pisut pakast ka, igasse talvesse.  Jäätunud mustrid aknal mulle meeldivad.

Ikka kohe väga.

Õnneks on mõned külmad ilmad olnud.

Tagasihoidlikult pakast ja veidike jäist ilu.

16.01.2018

15.01.2018

...

Kes on see tundmatu Two?

...

Keski Two on mind avastanud ja saadab järjekindlalt pakkumisi. Kus see märk mul nüüd maas on, et ma mingit kontakti igatsen... aru ma ei saa. 

Aga kui sõbrantsile kurtsin, siis tema ütles, et talle ka. Kusjuures, karjuv ebavõrdsus, tema saab pakkumisi ikka omaealistelt. Ja juba pikka aega. 

Kuna kõik on kasutamata, ütles, et võib edasi saata. Kui kurtsin, et mul on vist grupp 80+.
Päris kindlasti pole ma ise registreerunud... 

See on täitsa uus kogemus. Mul pole tutvusportaalide vastu midagi, aga suhtlemisega on nii, et hoiaks jõudumööda olemasolevaid kontakte, uutest suurt ei hooli. 

Või kui täpsemalt öelda... hoolin küll, aga aega pole. 

Aega pole??

Mis ma täna huvitavat tegin?
Tegelikult viibisingi grupis 80+... otsisin vanu kirju, mis Mangu saadetud. Lõpuks isegi leidsin, nii umbes-täpselt 67  aastat tagasi. 

Mangu oli siis 25.

See oli üks kiri.

Aga emal oli alles hoitud rohkem, ehk kümmekond.

Mangu, keda enam ka ei ole. 

Väsis ära.

Suguvõsa kokkutulekute vanim, nüüd enam mitte.

Teatepulk järgmisele.

Mina mõlgutasin täna niisama mõtteid, elamisest, olemisest, minemisest. 

Ja siis veel.

Mis ma täna tegin.

Blogisin. Soome 100.

Pisut katsetasin meisterdamist. 

Midagi jõulumeeleoluks.

Ja siis pildistasin, ikkagi esimesed jäälilled aknal.

Verandas.

Polnud tegelikult lilled, arglikud jooned. 

Aga ikkagi.

Ja siis tegin kaalikatest vormirooga ja käisin õues kõndimas.

Lehed on lugemata ja telerit ka eriti ei vaadanud.

Aega ei olnud.

Millal ma siis veel selle Two`ga suhtlen?

...

Joone peale jäämine

...

Hommikustes  Vikerraadio-uudistes öeldi, et Pärnu - Narva joonel tuleb päev päikesepaisteline.

Joonele me täpselt ei jää, ilmselgelt joone peale... ja päikesepaistet jagus tundideks.

Mõtlesin, et lähen metsa, peab end ikka lõpuks toast välja kangutama. Läbi talve on ainsaks aktiivseks liikumiseks olnud teatejooks lühidistantsil puukuur - ahjuesine.

Kuna  lisaks raadiole räägib minuga ka kalender (et hoida tasakaalus seda, et kaasa peaaegu üldse ei räägi), siis olulise infona sain teada: täna on talve viimane päev.

Mis polegi iseenesest eriti oluline, sest talve nagu enam ei mäletagi.

Mäletan, et pidevalt on olnud libe, et nii mõnigi on kukkunud, sealhulgas mina ise ka.

Iga päev on tulnud ahju kütta, mis sest, et korralikud külmakraadid jäid olemata.

Paaril korral olen harjaga lund trepilt maha pühkinud.

Kui see ongi talv, siis olgu peale.

Aga eesmärgistasin oma tunnise kõnnaku ja läksin otsima ja pildistama märke, mis kinnitaks, et meil on talv olnud.

Paar valget laiku metsa all, paar tumedaks tõmbunud lumekuhjatist teepeenral... pildistamiseks ei midagi.

Õnneks üks jäine loik metsateel veel poriks sulamata.

Selline siis talve viimane päev.

Metsas... mis oli tegelikult üsna kevadist nägu.

...

Mis sai potist?

...

Ostsin endale uue poti.

Sellise paariliitrise.

Vana pott oli peaaegu sama suur.

Aga miks siis uus?

Mis sai vanast potist?

Ikka juhtub... mul on ennegi juhtunud.

Millalgi kauges minevikus... aga see on juba teine lugu.

Praegune lugu oli nii, et viimane supitilk jäi natukene liiga kauaks keema.

Rammus kanapuljong.

Uskumatu, et üks hea asi nii võikalt võib lehkama hakata, kui teda liiga kaua kuumutada.

Ja nii jubeda väljanägemise omandada.

Peitsin poti kuuri alla, häbi ju ka natuke.

Et nii hooletu olen.

Ostsin uue poti.

Aga vanast heast potist ka kahju.

Eile tõin poti kuuri alt välja, panin veidi vett sisse ja jätsin õue ligunema.

Täna hommikul võtsin asja ette... 

Miks ma seda kirjutan?

Sest üllatus-üllatus, pott oli mulle andestanud.

Vähe sellest, tänutäheks, et teda prügimäele ei saatnud, valmistas ta mulle hommikuks kingituse.

Ilus ju!

Mis sai potist?

Veidi küürimist... ja puhtaks ta sai.

Nüüd peab normaalsele väljanägemisele lisaks normaalse lõhna ka saama.

Küll ma midagi välja mõtlen...

...

Kindlasti solvus

...

Helistasin lähedasele.

Ei võtnud vastu.

Saatsin sõnumi... ei muhvigi.

Õhtul helistasin veel korra... ikka ei midagi.

Kindlasti solvus. 

Meie viimane kõne, misiganes ma seal kokku jahvatasin.

Armsatest kassipoegadest, kellest saavad tüütud kräunuvad kõutsid?

Lahtirääkimata sünnipäevakingi soovidest?

Kindlasti solvus...

Helistasin teisele lähedasele.

Ei võtnud vastu.

Kindlasti solvus, panime talle ju pakki mingi kummalise sisuga õnnitluskaardi.

Sain teada sinu vanuse... ah-ha-ah-ha-haaa! Ja peal hirnuv kass.

Nagunii solvus.

Aga edasi läks juba kenamaks. 

Helistas kolmas lähedane... et ega ma ei solvunud? Olin jätnud talle FB-s sõnumi, aga tema ei vastanud. 

Et lihtsalt kiire moment oli.

Loomulikult ma ei solvunud, peaasi et läbi luges ja teada sai.

Loodetavasti ei solvunud ka tema.

Järgmisel päeval helistas lähedane nr 1. 

Et sry, polnud aega suhelda, oli K l a s s i k o k k u t u l e k .

Ja siis helistas lähedane number kaks, polnud temagi solvunud. 

Lihtsalt telefon oli kaugel olnud... või kadunud, misiganes.

Lõpp hea, kõik hea.

Aga kummaline ikka.
Kahtleme ja kahtlustame.
Et kas ja kes ja miks.

Muretseme.
Asja eest, teist taga.

 14.02.2017

...

Kui vaatad, siis näed

...

Seal aknaklaasil nad olid.

Külma ilma jäälilled.

Selge ilma päikesekiired.

Päikese tekitatud vari. Jugapuu jäälilli varjutamas.

Ja õhk täis hõbedasi killukesi.

See ei olnud lumi, sest lumi ju sajab.

Need killud heljusid õhus, pigem oli nende suund kõrgustesse, sinnapoole, kus säras päike ja polnud pilveraasugi.

Ilus oli.  

Õhk hõbedat täis.

...

Kuidas külm igapäevaelu mõjutab...

...
ehk  "Hommikupoolik Delfiga"

Delfi küsib, mina vastan.

Kuidas külm mõjutab?

Näen, et mõned naabrid kütavad 2 korda päevas, vajadusel isegi keset ööd, meie oleme seni ühe korraga hakkama saanud. Ega üleliia soe just pole, täna hommikul oli toas napilt 14 kraadi, aga selles olen ise süüdi, sest eile hommikul piirdusin sellise pooliku kütmisega, et siis õhtul ka, nagu naabridki, teine küttekord ette võtta. 

Jäi võtmata, temperatuur toas tundus talutav olevat, ja kui magamise peale mõelda, siis mida külmem, seda parem.

Hommikul ärkasin ja tundsin, et pea külmetab. Täna olen targem... soojustan voodi peatsi... või siis oma pea. Mõlemad annavad tulemuse, olen katsetanud, viimane aga, kui sellest kunagi rääkisin, tekitas sõbrantsis miskipärast tahtmise minu üle naerda.

Tuttav, keda eile koolitusel kohtasin, rääkis, et mees jäi koju torusid sulatama. Mina siin teen ennetustööd, niipalju kui see minul võimalik on: suunan puhurit aeg-ajalt strateegiliselt nõrkadesse kohtadesse. Kui majast väljapool juhtub, siis minust enam midagi ei olene, siis tulevad teised tegijad. 

Sel aastal seni pole juhtunud.

No ja siis ma proovin piltidele saada, et on külm.

Eile hommikul, kui tööle läksin, kasutasin paari liigset minutit, et näidata: õues on pakane.

Tegelikult oli eile hoopiski soojem, rekord - 29 °C tuli täna hommikul.

 

Kui aga eilset Õhtulehte uskuda, peaks meil olema hoopis teistsugused ilmastikutingimused, mis mahuvad märksõna kliimasoojenemine alla. 

Aru ma ei saa.

Või olen lihtsalt värvipime.

Aga muidu, kohe hakkan pakast ära kasutama ja raha kokku hoidma.

Pakane teeb kalli töö tasuta.

Täna usun Delfit rohkem kui Õhtulehte.

Delfi kommentaarium meeldib mulle ka.

Mu meelest on seal mõni asi ikka lausa naljakas...

e - vihkan seda suurt külma...
w - see on ju puhas vihakõne...

...

Külm, nii külm...

...

27 külmakraadi... pole sellel talvel sellist veel olnudki.

Lundki juba parasjagu. Hommikuks oli õu jälgi täis: jänese jäljed, koera jäljed, kassi jäljed.

Kõigil miskipärast mu ukseesises tegemist.

Ja siis need varajased autojäljed, mis lumelageda lõhkusid.

Jäälilled on juba mitu päeva tagasi aknale maalitud.

 Ja ahju peab homme vist juba kaks korda kütma.

...

Vastel läbi sellex korrax

...

Hommik oli karge.

Ei pole neid jäälilli sel talvel mu aknale liiga palju maalitud, sestap kiire-kiirest välja tegemata mõned pildile püüdsin. 

Õues oli täitsa külm.

Ja tuuline.

Talv mis talv, nagu olema peab.

Vastlapäev ju.

Värske õhu mürgitust ei saanud, kuigi täitsa oht oli olemas.

Kolm tundi kindlasti, kõigepealt vastlapäev mäel ja pärast kodus ahjupuuderalli.

Mäel oli paras siblimine, kes tegi pikka liugu, kes suuskas oma kilomeetreid. 

Libedusest prooviti mitte välja teha, kuigi kohati oli tunne, et suusatajaid langeb kui loogu. Kogu aeg kuskil mingid suusad siputasid ja suusataja vaatas taevalaotust.

Kohale tulnud kogukond oli värvikas.

Vastlakuklit sõin ka, kukli ainus viga oli, et liiga väike. See-eest oli teed palju tahad ja väga omapärase mõnusa maitsega.

Lõpuks jagati karikaid, medaleid ja diplomeid, ja olidki vastlad selleks korraks läbi.

 

...

Õhtune hommikumõtisklus

...

Mõnikord ma kuulen... aga tegelikult ei kuule.

Kuigi äratus on juba helisenud.

6.30

Hommikumõtisklus.

Ma ei kuule, kui olen ärganud, end voodist välja kangutanud ja tegutsema hakanud.

Raadio mängib, aga ega ma ei kuule.

Ma ei kuule, kui ma pole suutnud end teki alt välja meelitada ja poolunes veel voodi soojust naudin.

Raadio mängib, aga ma ei kuule.

Mõnikord ma ikka kuulen.

Päris kindlasti kuulen ma siis, kui räägib J.T.

Võib olla sellepärast, et teada inimene.

Pigem aga sellepärast, et tema hääl lummab.

Seda on võimalik mitte kuulda.

Mitte kuulata.

Nagu seegi hommikumõtisklus.

Ilusad mõtted mõnesse minutisse mahutatud.

...
Aga ilusaid mõtteid on mujalgi.

Kirja pandud, üles tähendatud.

Mõned mõtted kummitavad juba mitu päeva.
Küllikese mõtted.
...
Teemasse "100 head asja".
Kolmekümne kaheksas.
Ilusad mõtted.
...

Jäälilled aknal

...

Mu jäälilled on selleks korraks jälle otsa saanud.

Nädal tagasi olid nad täitsa olemas.

...

Teemasse "100 head asja".

Kolmekümne viies.

Jäälilled aknal.

...

Palju õnne sünnipäevaks!

...
Kui ma 1.detsembril akna peal seda suurt A tähte nägin, sain kohe aru, et see on vihje.

Vihje detsembrikuu olulisele sünnipäevalapsele.

...
Väikeõde... nüüdseks on ta juba suureks kasvanud.

Tänane sünnipäevalaps.
...

Aken kaetud jäise mustriga

...
Viimased fotojahi postitused.
Kui juba, siis lõpuni.

Sedapuhku: muster

Mul just pakasepoisid külas, eilseks tegid visandi, kriipsud-kraapsud segamini.

Päris raske oli arvata, mis edasi saab.

Tänaseks oli töö valmis.

 
Ilus tuli välja.

Pole ka ime, hommikul oli miinuskraade 15 ja rohkemgi.
...

Fotojaht: makro

...

Kuna talve pole nagu olnudki, olen püüdnud seda piskut suuremana vaadata.

Veidikene lähemalt.

 

 

 ...
Fotojaht
...

Lilled minule

...

Jäine ilu.

Lemmiklilled.

Ei vaja nad külvamist ega istutamist, rohimist ega väetamist, hoolt ega armastust.
 

Minusugune ükskõikne lillekasvataja sobib neile.

 ...
Täna hommikul oli 15 kraadi külma...
...

Sõlm taskurätikusse

...

Pean kindlasti selle sõlme tegema.

Taskurätikusse.

Et ma ära ei unustaks.

Õues ei tohi suu lahti ringi joosta!

Veini ja õlut ei tohi juua!

Mul on hambas põletik.

Numbri arstile sain 19. veebruariks.

Nüüd ma siis ravin seda oma kodusel moel.

Loputan ingveriga ja tupsutan soolalahusega.

See oli eile.

Täna on suu villis, võta sa nüüd kinni, kas lahused said liiga rammusad või tuli ohatis samast külmetamisest, millest hambahaiguski.

Naistelehest lugesin veel hulk häid ja paremaid asju, mis paraneda aitavad.

Mõeldud oli küll nohu ja köha, aga vahet pole, haigus on haigus.

Hapukapsas

Tatar

Punapeet

Midagi oli veel, aga need tundusid nagu kõige sobivamad. 

Käepärasemad.

Ja õues tuleb suu kinni hoida.

Parem, kui üldse.

Rohkem.

Suu kinni.

Selle tarbeks on mul sõlm taskurätikus.

...

Fotojaht: külm

...

Võiks ju oodata nädala lõpuni, ilmajaam lubas, et läheb külmaks.

Eks siis teen uue fotojahi.

Kui ikka talv talve nägu läheb.

Seni pildid varasematest aastatest.

 

 

...
Fotojaht
...