...
Pühapäeval, teatavasti, midagi ei toimu.
Mitte et muul ajal toimuks, aga kui, siis ikka rohkem kui pühapäeval.
Igatahes pistsin ma oma nina toast välja.
Uudiseid otsima.
Tuulekülm oli päris tuntav, aga muidu oli mõnus.
Ja juhtus nii palju :)
See must krants jälle kisendas mu peale.
Huvitav, kui ta mu kuuri ukse ees junnitamas käib, on ta küll jumalast vakka. Nagu siiski, kui kompostihunnikust söödavat otsib.
Aga muidugi, see oleks lausa inetu, kui ta siis ka minu peale karjuks.
...
Ehitustööd hakkavad lõppu jõudma.
Ei ma tea siiani, kas meiecundi meeste unistus casinost ja bordellist täitub, eks aeg näitab, kuidas kujuneb.
Novembris oli ta veel selline. Pigem kaalumaja kui puhkekeskus.
Igatahes on meil siin veel nii mõnigi hoone, mis restaureerimist ja käiku minemist ootab.
Küll jõuab.
See siin oli aasta või paar tagasi kohaliku tähtsusega hostel, aga hetkel kasutusel pole.
Rahvas jõukamaks saanud, valikuvõimalused paremad.
Eks ta vähe kõpitsemist tahab ka.
...
Edasi silmapiiril meie küla keskus.
Kunagi oli siin med.punkt, side, kontor, meierei, kauplus.
Praegu... praegu on meil bussipeatus. Viiel päeval nädalas on võimalik kohalikku pealinna saada, kuuel päeval lähimasse raudteejaama.
Ainult lennuliiklus on meil selline, mis päeva ei küsi.
Toimib isegi mitu korda päevas.
...
Metsas on meil seiklusrajad. Ega ma enne ei teadnud, aga need traktorijäljed mõjusid nii kutsuvalt.
Ma sinna taha kaugele ei jõudnudki, sest enne algas seiklus.
Kuna juhendeid kuskilt ei leidnud, jäin mängust välja, tegin ainult pilti. Küllap seal mingi temaatiline toiming ette nähtud oli, Otsi Ohvrit või Meisterda Midagi Originaalset.
Ma oleks võinud midaiganes, oleks ma vaid reegleid teadnud.
Väga palju edasi minna ei riskinud.
Kui tuleb välja, et esimene kontrollpunkt on valesti läbitud, seotakse äkki mind selle sinise nööriga puu külge kinni.
Parem karta kui kahetseda.
Ots ringi ja koju tagasi.
...
