24.11.24

 ...

Ei saa ju jätta seda kuupäeva märkamata.

Märkamata, märkimata.

Olgu siis kasvõi need vaated, mis täna pildile jäid. Homme on kõik teistmoodi.

...

Fotojaht: läbi klaasi

 ...

Eks ole ju, inimesel pole midagi muud teha, kui ühest aknast välja vaadata ja teisest aknast välja vaadata. 

Ongi, sellist tuisku pole ammu olnud, nii et vaatamine on vabandatav. Õigem oleks muidugi õue minna. 

Aga et tuisk ikka meelde jääks (ma ei saa oma mälu usaldada), tegin mõned pildid ka. 

Mägimänd akna taga... on juba paar aastat päästnud mind metsas jõulukuuse otsimisest. Oks vaasis endiselt ilus, lopsakas ja roheline, pole vist probleemi, peab jaanipäevani vastu. Tulukesed võiks muidugi juba korjatud olla.

Selle siputise leidsin ukseklaasilt, küll ikka mõnel on pikad ja saledad sääred... võib uhkusega sirutada.

Tänane päevaküsimus.

Nii, läbi klaasi vaadatuna.

Kas Hari ja Labidas võivad oma kooselu registreerida?

Koostöö sujub neil päris kenasti.

Lõpuks väike lefa-lefa :)

...

Panin üleskutse ka. 

Fotojaht.

Et kui keski leiab mõne klaasi(täie), mida läbida või jagada tahab.

...

Uued algused

...

Täna algas detsember. 

Ma selline pikaldane, uuega harjumine võtab aega, seepärast olin öösel kaua üleval ja harjutasin. Kell oli kolme ligi, kui magama sain.

Täna juba ok, olen harjunud. Ilus ju ka, lumi maas ja valgust rohkem.

Seda enam, et lumi annab märku: pime ja porine aeg on läbi, uus aeg algab.

Jõuluaeg algas ka.

Täna on esimene advent.

Uus algus... kirikuaasta algab esimese advendipühaga. 

Ja paastuaeg algas, liturgiline värv on violetne. See on paastu ja meeleparanduse värv.

Lilla värv sümboliseerib tugevat vaimuelu ja tunnetust. 

Nii et tuleks värvile ka mõelda.

Rohkem küll tähistasin tänast päeva valge värviga, käisin hommikul õues päikest tervitamas.
Ja jääd, lund ja detsembrit.

Aga muidu... ei midagi uut.

Kui need uued algused välja jätta.

...

Sügisene

...

Ilmselgelt olen ma ilmataadi oma hooplemisega ära pahandanud... no et kui mina olen väljas, siis vihma ei saja. Kõik mu vihmavarjudki on kodus kõlkumisega ära lagunenud. 

Viisakas oleks olnud vaikselt rõõmustada, mitte uhkustada ja ilusat ilma enda teeneks lugeda.

Nüüd on pahane ilmataat otsustanud mulle koha kätte näidata. Juba mitu päeva, nii kui õue sätin, hakkab sadama. 

Täna ka, ilm oli juba tunnike imeilus olnud, lihtsalt tundsin, et pean toast välja saama. 

Metsa. 

Või niisama kõndima. 

Fotokas ja mobiil taskusse, igaks juhuks nuga ja kilekott ka. 

Ehk õnnestub kohtuda mõne seenega.

Kui ma siis juba parasjagu kaugel olin, hakkas loomulikult sadama. Ikka nii, et metsaalunegi erilist kaitset ei pakkunud. 

Aga siis see vana laut. Kunagi olid seal noorloomad sees. Kolhoosi ajal ja hiljemgi.

Nüüd enam ammu mitte. 

Hoone seisab uhkes üksinduses.

Kui mõni kunstilembene loov inimene ette võtaks, saaks ka nostalgilise väljanäituse kokku panna.

Materjali leiaks.

Ma olen varemgi seal metsapoolse otsa katusealuses pildistanud, seekord läksin vihma eest varju. Ja üllatus-üllatus, tagauks lauta oli irvakil.

Loomulikult tekkis mus huvi.

Et vaatan sisse.

Just nagu hiljuti oleks loomad välja viidud, siin heina ja seal sõnnikut.

Natuke kõhe oli ka: pime kui kelder ja suur kui karjakoppel. Mõni Ameerika filmirežissöör võiks kohta kriminulli või õuduka filmimisel kasutada.

Mina tegin niisama pilti.

Läbi akna välja.

Sisemuse pildistamiseks oli lihtsalt liiga hämar.

Ega ma päris vihmatut aega ei viitsinud ära oodata, nii et kui koju jõudsin, oli selg märg.

Aga ilm oli muidugi ilusaks läinud.

Isegi vikerkaart näitas.

Ja nüüd? 

Loomulikult pidas hulk aega kuiva.
Ainult tuult on kuulda.

Ilmateenistus hoiatab sügistormi eest. 

Selline siis see oktoobrikuu esimene päev.

...

Pildid läbi akna

...
Kui ikka ilus väljavaade, siis sobib ka läbi akna pildistada. 

Mõnikord polegi muud võimalust.

Kui autos sõidad.

Õues sajab vihma.

Või lihtsalt laiskus on nii suur.

Mõnikord on läbi akna huvitavamgi.

Teatavasti võib üks pilt öelda rohkem kui sada sõna!

Loomulikult räägivad nad eeskätt minuga.

13.september

13. september

7. september

12. september

23. september

12. september

Homme on septembri viimane päev...

...

Petukaup

...
Räägivad, et kevad on käes.

No mina ei usu. Kütan ahju ja mõtlen, mis nad ometi räägivad.

Vaatan aknast välja... ja ikka ei usu.

Mis mõttes et kevad on käes?

Petukaup!

...

Fotojaht: aknad

...

Kutsun teid nüüd üles majade aknaid pildistama, mis ei tähenda, et neist sisse peaks piiluma.

Seda ütleb Estofotojaht oma Fb lehel.

Kuna ma pole käinud viimasel ajal võõraste akende taga luuramas... nojah, siis ei saagi ju sisse piiluda.

Aga nii mõnestki võõrast aknast olen välja vaadanud.

Väljavaadet meelde jätnud.

Fotokas mälupulgaks.

Seekordki sedamoodi... kui noortega Kirde-Eestis käisime.

Kohtla Kaevanduspark-Muuseumis.

Või kui Narvas käisime.
Sealgi aknaid igasuguseid.


Kõige kõrgemas tornis.

Pilk Ivangorodi kindlusele.

 Kolledž.

Aknast sisse ei vaadanud, uksest sai sisse astutud.
Aga nüüd pildi peal vaatan, et on ikka uhke hoone.
Akendest rääkimata.

Palju aknaid oli ka Raekojas.
Väga peen näputöö.
Terve Narva linn valmis meisterdatud.

Isegi need hooned, mida enam ei ole.
Nagu see kirik, mida kolleeg imetles.
Et tema vanemad on seal laulatatud.

Haakusin seekord fotojahiga.
Tegelikult tundsingi juba puudust.
...

Vastel läbi sellex korrax

...

Hommik oli karge.

Ei pole neid jäälilli sel talvel mu aknale liiga palju maalitud, sestap kiire-kiirest välja tegemata mõned pildile püüdsin. 

Õues oli täitsa külm.

Ja tuuline.

Talv mis talv, nagu olema peab.

Vastlapäev ju.

Värske õhu mürgitust ei saanud, kuigi täitsa oht oli olemas.

Kolm tundi kindlasti, kõigepealt vastlapäev mäel ja pärast kodus ahjupuuderalli.

Mäel oli paras siblimine, kes tegi pikka liugu, kes suuskas oma kilomeetreid. 

Libedusest prooviti mitte välja teha, kuigi kohati oli tunne, et suusatajaid langeb kui loogu. Kogu aeg kuskil mingid suusad siputasid ja suusataja vaatas taevalaotust.

Kohale tulnud kogukond oli värvikas.

Vastlakuklit sõin ka, kukli ainus viga oli, et liiga väike. See-eest oli teed palju tahad ja väga omapärase mõnusa maitsega.

Lõpuks jagati karikaid, medaleid ja diplomeid, ja olidki vastlad selleks korraks läbi.

 

...

Jäälilled aknal

...

Mu jäälilled on selleks korraks jälle otsa saanud.

Nädal tagasi olid nad täitsa olemas.

...

Teemasse "100 head asja".

Kolmekümne viies.

Jäälilled aknal.

...

Mustvalged fotod... kolmas

...
Mugavuspagulane... pagenduses 4 seina vahel.
Kaks päeva.
Isegi puid pole vaja tuppa tassida, sest järg on ees.

Laupäeval...

ja pühapäeval...

... naabrite poole vaadatuna.

Reedest pilti kahjuks pole, aga reedel oli puhta must maa.
...

Lilled minule

...

Jäine ilu.

Lemmiklilled.

Ei vaja nad külvamist ega istutamist, rohimist ega väetamist, hoolt ega armastust.
 

Minusugune ükskõikne lillekasvataja sobib neile.

 ...
Täna hommikul oli 15 kraadi külma...
...

Fotojaht: külm

...

Võiks ju oodata nädala lõpuni, ilmajaam lubas, et läheb külmaks.

Eks siis teen uue fotojahi.

Kui ikka talv talve nägu läheb.

Seni pildid varasematest aastatest.

 

 

...
Fotojaht
...

Kohe august läbi

...

Aeg kaob linnulennul... linnud kogunevadki juba parvedesse.

Sookured soo serval, pääsukesed traatidel.

Varsti lendavad ära. 

Koos ajaga.

Kohe august läbi.
Augusti viimane nädal.

Pühapäeval käisime Pärnus.

Jäime pimeda peale. Mis on üsna loogiline, kui õhtul pool 7 tuleb mõte, et läheks ja vaataks uue köögi üle. Pererahvas magab? Pole hullu, ega nad köögis ei maga, seega vaatamist ei sega.

Esmaspäeval... kes seda enam mäletab. Tööl käisin, rattaga. Juba mitmendat päeva. Ettevalmistus pikemaks rattaretkeks, või pigem katsetus, et kas üldse jaksan sõita. Ette peab hakkama valmistama järgmisel kevadel, praegu on veel vara.

Teisipäev oli täielik must päev. Ehk oleks olnud tark hommikul horoskoopi lugeda, nüüd on juba hilja.

Nüüd võin tagantjärgi ise päeva-horoskoobi koostada. Kalad istugu kodus ja olgu valmis vastu võtma neid ebameeldivusi, mida ka kodus istumine ei suuda välistada.

Punkti päevale pani see, kui tassi kohvipurule külma vee peale kallasin.

Hilisõhtul.

Kodus loomulikult ka ei istunud.

Kõik rongid käisid vales graafikus, poed ja kohvikud tehti valel ajal lahti, vajalikud telefonid olid levist väljas, levis olevatel telefonidel olid omanikud vale koha peal.

Vajaliku tee remont oli 10 päevaga edenenud, aga mitte lõppenud.

...

Midagi sellist ka, mida meelde tasub jätta.

Rahu ja vaikus, augusti lõpp lapsepõlves oli maalt linna minemise aeg. Naabritüdruk käis gladioolidega teele saatmas.

Nüüd gladioole ei olnud.

Aga värviline oli ikka. 

Mulle tundub, et katus on hakanud värvi andma...

Mõisas korjati kõik näitused kokku.

 

 

 

Rongid on mugavad ja istumine mitmel tasapinnal.

 Hommikud on mõnusalt udused.

Neljapäeval... hommikul pidulik koosviibimine kohaliku pealinna kultuurikeskuses ja õhtul teater kodusemas keskkonnas. Igati meeleolukad mõlemad.

Kahe elamuse vahepeal jõudsin veel juuksuris käia, tänu sellele sain kontrollida fakti, et meie jõgi on ära kuivanud.

Täitsa kuiv!

Miks see küll üllatavam tundub kui see fakt, et kaev suvekodus ka täitsa tühi on.

 

Reedel pisteline kontroll Lapsed ja loomad.

Üks laps ei jõudnud veel aknale ja üks loom juba "tõmbas uttu".

 

Reedese päeva pidulik lõpetamine.
Märksõnaks elavhõbe.

...