...
Lõikusin kääridega karikakraid. Kahju oli küll, aga mis teha-mis teha. Õiteaeg otsakorral ja akna alune oma ilu kaotamas. Ega see polnud mul esimene päev... muru taastamine murukääridega. Juba eile tekitasin paanikat, mesilased tiirutasid kukla taga, sipelgad pugesid varrukasse ja üks välejalgne konn põgenes paanikas.
See välejalg tasub meenutamist, lapsepõlvemaal liivakastis me mängisime* konnapoegadega, nendega, kes pigem ronisid kui hüppasid. Need, kes hüppasid, olid meie keeles välejalad, neid me ei suutnud ohjeldada.
Aga looduslik heinamaa maja paraadukse kõrval aina kahanes, ja siis jälle see konn! Olin juba kindel, et ta jugapuu all endale asenduskodu on leidnud!
Välejalg selline, siuhti siia, siuhti sinna. Alles ma teda suunasin, et ta õiges suunas hüppaks, viiks nüüd veidi kaugemale?
Selgus, et polegi nii lihtne*, ja et mul parasjagu tubase kohvipausi aeg, süvenesin teemasse ja küsisin AI käest nõu. Umbes nii, et viiks konna (eelnevalt sai liik kindlaks tehtud - Rana temporaria* - kaugemale, aga kuhu ja kuidas.
Sain sellised soovitused.
Mõttekas on võimalikud konna varjumiskohad niita aiakääridega.
Trimmeriga kasuta kõrgelt madalamale niitmist, see annab konnale võimaluse ära hüpata.
Enne niitma asumist kasuta hirmutamistaktikat.
Jäta platsile nö konnapäästepeenar.
Konna transpordiks kasuta ämbrit, sest sinu käsi on konna jaoks liiga kuum.
Seekord läks topsikusse ja heinamaale 😉
Teispool maja mul tegelikult lapike karikakraid veel täies õieilus, kui hoolega otsida, leiab sealt sibulat, tilli ja kartulit ka!
Ja vägagi võimalik, et veel mõne konna.
...
* ehk on kuritöö aastakümnetega aegunud? Praegu vist ei tohiks... konnadega liivakastis mängida.
* ilmnes konna oskus hetkega näppude vahelt välja libistuda.
* Rana Temporaria ... rõhk sõnal tempo ;) Aga tegelikult rohukonn oli.
...
