Ega me Iisakusse küll sellepärast läinud, et Roosi juuri tuvastada.
Pigem otsisime kohti, kust minu esivanemad pärit on.
Olen peaaegu kindel, et ma pole varem Iisakus käinud, kuigi ma olen kogu aeg teadnud, et osa vanaisa lapsepõlve-aastatest möödus Iisakus ja et ta õppis sealses 2-klassiline ministeeriumikool.
Kooli ajaloo andmetel kandis kool nime ka Iisaku Kõrgem Algkool.
Ilmselgelt õppis vanaisa seal rohkem kui 2 aastat, klassitunnistusigi on rohkem alles.
Vanaisa perest olen kirjutanud.
Vanavanaisa Jaani lugu.
Leidsime üles koha, kus asus nende kodutalu.
Ja siis leidsime veel koolimaja.
Nüüd asub seal Iisaku Kihelkonna Muuseum.
Üks tuba muuseumis meenutab endisi kooliaastaid.
Fotod seinal, vanad dokumendid, sajanditagused koolõpikud, kollektsioon aabitsaid läbi aastakümnete, klassiruumi sisustus... paljukest ühte väikesesse ruumi ikka mahub.
Fotod seinal...
Ma ei tea, kuidas mu pilk kohe selle ühe poisi leidis.
Võib-olla seepärast, et kuskil mälusopis oli jäädvustunud üks teine pilt.
.
Teismelisest vanaisast.
Ma nii väga usun, et poisike suurel koolipildil on just tema.
Seda enam, et vanaisa asjade hulgast leidsin hiljem (aprill 2018) just selle pildi!
Märtsis möödus vanaisa surmast 30 aastat.
Päris kindlasti oleks ta tahtnud meiega selle reisi kaasa teha.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar