...
Ma arvan, et on hea mõte oma kiindumusest, armastusest, suurejoonelisest pulmapeost ning õnne, rikkust ja seiklusi täis elust aeg-ajalt läbi ajakirjanduse* üldsusel lasta osa saada, sest kui ükskord tuleb lahutus, on meedial uue artikli koostamise jaoks midagi tagataskus juba olemas ja kogu hingele haiget tegev situatsioon saab natukene positiivset alatooni juurde. Kui saab.
Olen ma õel?
Võimalik.
Aga mul on lihtsalt väga kahju, kui asjad nii lähevad.
Tegelikult, ei peaks ju. Varsti kordub kõik: kiindumus, abielu, õnn ja armastus.
Olen ma kade?
Võimalik.
Pole ju midagi kõrvale panna, ei ilu, rikkust, glamuuri ega põnevust.
Igav igapäevaevaelu...
Ah, mis ma halisen, parem alustan päeva. Lähen ja hakkan...
Nonii, sõbrants helistas. Läheme Järva-Jaani kruve ostma.
Kirjutan siin, teadmiseks teistele, mäletamiseks endale.
Et kui ta mu maha jätab (no et kui sõprus otsa saab), siis on ka midagi ilusat meenutada.
Neid kruve on tal vaja selle telgi püstitamiseks, mille ta täna hommikul üksi autost välja ja oma esikusse venitas ja mille nad eile koos Merikesega autosse toppisid.
Ma proovisin otsast tõsta, mitte millimeetritki ei jaksanud.
*Ma eelistan blogimist... või ega mul muidugi valikut pole ka...
...
5 kommentaari:
Ma arvan, et "meie vanuses" ollakse juba aru saanud, et hea rutiin on parem kui hea seiklus:)
Aga muidugi ei käi see kõigi kohta...
Kes see tark mees kunagi ütles, et mõni kogeb üle oma hoovimuru minnes rohkem kui teine pool maailma läbi seilates.
Kõik sõltub sellest, mida sa vastu võtta soovid.... FB-st korjatud tarkus ;)
minul on sageli nii, et just võõrastes kohtades "hakkab juhtuma". Kas sattub teele mõni põnev persoon või teise ringi poes põnev leid või ka negatiivset (midagi läheb katki), aga sellest ei taha ma praegu veel kirjutada, sest just nii juhtuski, lausa kaks korda.
Jutumoori tasandil huvitab mind, miks ikka Gerli Taneli pulmas polnud ja ka ema Dagmarit ei presenteeritud. Mitte et nad mulle mingid peretuttavad oleksid, aga noorpõlves ikka teadsin.:P
Elus on lugusid... ikka tuleb üles kirjutada ja märk maha jätta :)
Aga omaette lugu on ka see, et teiste lugusid lugedes on võimalus neid päris erinevalt tõlgendada. Kas siis erinevad arusaamad, erinev maailmavaade või lihtsalt saab natuke juurde mõelda. Igav igatahes ei ole!
Ei ole igav.
Postita kommentaar