Pühapäev, 10. oktoober 2021

Unejutu jutud

 ...

Usun, et ma pole ainuke, kes lapsele unejuttu lugedes ise magama on jäänud. Mõnikord ei saa pikalt magada, ainult see ajavahemik lugemisest hetkeni, mil näole vajunud raamat sind üles ehmatab, laps kaastundlikult kõrval ootamas ja vaatamas. 

Tõstad raamatu uuesti õigesse kaugusesse ja loed edasi nagu midagi poleks juhtunud.

Tänapäeval on elu lihtsamaks tehtud. Mul on lausa unejutuplaat. Seitse Grimmi muinasjuttu.  

Seekord väsis laps enne kui mina...

Miskipärast on nii, et mõni plaat mängib ennast lõpuni, ja ongi kogu lugu, aga need unejutud hakkavad ikka ja jälle otsast pihta. Kui ma siis mõnele lapsukesele kuulamisel seltsi pakun, võib juhtuda, et olen sügavas unes 2 x 7 või 3 x 7 muinasjuttu ära kuulanud, kuigi pikali viskasin vaid hetkeks.

Unejuturaamatud on mul ka. "Härra Huu" ja "Lood Kukeleegua linnast" on kõige nõutavamad. 

Kui lapsukestele pole vaja lugeda, siis on lugemiseks mulle kingitud unejutud täiskasvanutele...  pealkirjaga "Lammaste lugemise asemel". Üks laenu-raamat on ka, "Õnneliku inimese särk", selle peaks ma tegelikult juba tagastama. Seda enam, et olen raamatu vähemalt kaks korda läbi lugenud.

Aga kui ma ise pigem kuulaks, siis selleks on mul Jaan Tammsalu plaat, kus ta räägib lugusid. 

"Rännak rõõmu allikale".

Samas, kui ei ole vaja hommikul kella järgi ärgata, pole probleemi tund või paar ööajast üleval olla. Raadiot kuulata, ajalehte lugeda. 

Või moblaga ussimängu mängida. 

Murelikuks teeb vaid see, et ma pole juba paar-kolm aastat suutnud mängus uusi rekordeid püstitada.

Ilmselgelt vaimne allakäik...

...

Kommentaare ei ole: