Kolmapäev, 20. oktoober 2021

Isa kiri tütrele

...
Kui pikk on aeg, kui inimesed ja sündmused ajalooks saavad?
See kiri on vast tänaseks ajalugu, seepärast julgen postitada. Kirjutatud 70+ aastat tagasi, asjaosalisedki juba aastakümneid surnud.

Pakun, et aasta võiks olla näiteks 1949. Või isegi paar-kolm aastat varem.

Olen kirja kunagi arvutisse toksinud, leidsin juhuslikult blogi tagataskust, mustandite hulgast.

Head uut aastat!
Uue aasta õnnesoov, samuti nagu "Tere hommikut!" või "Head ööd!", on ümbrik, millega inimene tahaks nagu midagi head teisele edasi anda. Tavaliselt sellele küll ei mõelda, see on vaid komme. Parimal juhul võib ta tähendada: "Noh, võid ju olla õnnelik, kui tahad!" Tavaliselt on see ainult tühi ümbrik. Süüdi selles on inimese loomulik laiskus. Laiskus nii vastuvõtja kui andja poolel. Inimene on oma loomult "laiskelajas". Ta mõtleb oma homsest päevast vaid nii palju, kui ta on sunnitud seda tegema. Järgmise aasta käekäiguga tegeleb ta ainult nalja-viluks tinavalamisel ja muil vana-aasta õhtusil toimetusil.

Küllap on igal inimesel omad unistused ja soovid. Kas nende rahuldamine aga inimest õnnelikuks teeb, on küll tihti küsitav. Kirikuisad ja hingekarjased on vanast ajast juba oma "lammastega" hädas olnud: need ei tea, mis nende heakäekäiguks vaja läheb. Nii on see ka tänapäeva tegelikkuses. Nii see on ja parata pole siin midagi. Aidata ei saa, sest inimene on sündides kurt ja pime nagu kassipoeg. Mõni pool eluaega, mõni ka kõrge vanuseni. Sa võid temale valget mustaks ja sinist punaseks seletada, kui sa temale peale käratad (muidu ta sind ei usu). Muidu võid sa rääkida päris õiget juttu temale - tola oled ikka sina - Noh, ole hea, tee siis sarnasele midagi selgeks, kui ta on pime ja ei kuule ka midagi, mis ta ümber sünnib. Ta läheb oma rada üle kivide ja kändude, läbi ohakate ja kadakate, kuni tal suurest pingutusest ükskord silmad lahti lähevad ja kõrvad kuulma hakkavad. Siis meenub talle: "Ta rääkis mulle, aga ma ei hoolinud!"

Igal vanemal inimesel on mingisugune kogus elutarkust ja tõeterakesi, mida ta meeleldi jagaks noorematele. Ta ei saa aga seda teha nii kaua, kui noorte vastuvõtja väljalülitatud ja häälestamata on. Kuidas sa kinnisesse nõusse kallad.

Ka sina, tütreke, oled veel pime kassipoeg, ja minu sooviks sinule käesoleval aastavahetusel on, et sinu silmad pea lahti läheks ja kõrvad kuulma hakkaks!

 


Mõne aasta eest kinkisin sulle sünnipäevaks kivikese kui algebralise märgi mingist püsivast väärtusest. Kivikese, mis oma aine koostiselt on ju pärit maailma algusest, peaks olema igavene ja ka oma vormilt on aastasadu vana. Lootsin, et see paneb sind mõtlema, nägema ja taipama. Võib olla on sel oma mõju olnud, kuid peaaegu midagi pole mul võimalik olnud puudutada sellest püsivast väärtusest, mille algebraline "a"  või "x" pidi olema sinu kivike. Süüdi selles on olnud muidugi ka minu ajanappus ja muud asjaolud. Just sellepärast käsitan siin "uue aasta läkituses" probleeme, mis ammu käsitust ootavad.

1. Sinu uusaasta soovid või üldse soovid? Neid on kindlasti terve rida. Olekski parem neid ära kuulata ennem kui edasi minna, kuid - olgu. Mis need ka ei oleks - need puudutavad olustikku. Kui olukord parem oleks! Kui... kui... kui... jne

Võrdleme seda olukorda, mida sinu soovid püüavad muuta ja parandada matemaatika ülesandega. Naeruväärt oleks selle juures soovida, et ülesande tingimused kergemad oleks. Siin on ikkagi ainult üksainud õige soov: "Peaks ma suutma seda õieti lahendada!"

Kui on raskusi läbikäimises inimestega, nii omadega kui võõrastega, siis tuleb silmas pidada ikka ainult ühte: teist inimest ei saa sundida ega muuta, küll aga iseennast. Igasugune ärritumine sel puhul on mõttetu ja kahjulik.

Inimene elab põhjapolaarvöös ja ekvaatori all. Lahedates majanduslikes tingimustes ja viletsuses. Inimese heaolu ja toimetulek ei olene nii palju ümbruskonnast kui inimesest endast. Karm olukord loob tugevaid natuure.

Kui Sul mõni asi on teel takistuseks, siis tõsta see kõrvale, kui jaksad, kui ei, siis mine mööda, aga ära ärritu ega ära virise!

2. Formalism on kuri vaenlane ka igapäevases elus. Juba muinasjutud püüdsid Sulle omal ajal selgeks teha elutarkust, mille järgi libedate sõnade taga peitub vähem head tahet kui karmisõnalises õpetuses. Kui oled tolmuse mantliga tänavale läinud ja mõni voorimees Sulle hüüab: "Vana nõid, su turi on tolmune!" siis on see voorimees Sulle head teinud. Sinu kohus on teda tänada ja sa teed seda vastavalt oma haridusele.
Sulle ei meeldi, et Sulle dikteeritakse ette, kuidas pead käituma, et sind n.ö. kamandatakse. Kuid tarvitseb teha tühist "vormiviga", et Sinu reageerimine oleks ette teada. Nii on vennal väga hõlbus üsna tühise ebaviisakusega Sind roopast välja viia, Sinu käitumist Sulle ette kirjutada.

3. Hirm on inimesele vaenlane number 1.
Silmi, kõrvu ja kogu taibukust on tarvis, et iseennast tundma õppida, nii nagu õpitakse tundma igasuguseid aineid ja esemeid sinise taevavõlvi all. Siis vormida seda oma tahtmise ja otstarbekuse kohaselt. Siis lõpuks leiad iseenda, see tähendab, et leiad, et Sind polegi olemas, vaid sa pead ise looma enda. Mitte Sina pole sina, vaid see, mis sa teed. Mitte see pole sinu, mis sa omale saad, vaid see, mis ära annad! Seda võib pidada .. jaburduseks, kuid näe kõrvu klassikalisi paare: ihnuskoi ja heldekäsi, argpüks ja kangelane, laiskvorst ja teorõõmus. Kumb neist rohkem saab endale ja kumb rohkem annab ära, ja kummal on rohkem põhjust hirmu tunda enda ja oma omandi pärast.
Kuidas siis vabaneda hirmutundest! - Kes võib sulle kahju teha, kui sind pole olemas - ise lood enda? Võib olla ainult ise, kui oled laisk ja argpüks ja tige.
Noh, head uut aastat! Ava silmad ja vaata ise!
Sinu isa

...

Kommentaare ei ole: