Neljapäev, 20. veebruar 2020

Juhuslikult juhtus

...
Kui endise kolleegiga juhuslikult bussis kokku saime, jagas ta oma linnas käimise muljeid.
Näitusest, kus käis.
Vanda Juhansoo, "Kunstnik või kummaline naine".

Ja kuidas ta hiljem Energia kohvikus juhuslikult minu sugulasega kokku sai... ja kuidas jutuajamise käigus tuli juhuslikult välja, et Vanda oli Ene-Reeda kunstiõpetaja, nii umbes 65 aastat tagasi.

Kuna ma mõned päevad hiljem juhuslikult Tallinna käima sattusin, mõtlesin, et astun sisse.
Näitus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Vanda Juhanson, portselanimaalija, mööblikujundaja, rändur, polüglottkunstiõpetaja, kodukujundaja, aiapidaja. 
Misiganes veel.

Igatahes mäletas Age kunstniku koduaeda 1960ndatest nii eredalt, et oma hilisemas elus julges ka tema enda aias igasuguseid põnevaid kujundusi ette võtta.

Vanda Juhansoo käsitöö ja kunst on suures osas ajaga hävinud, aga see, mis näitusel väljas oli, avaldas muljet.

Huvitava inimese huvitav elu ja põnevad tegemised.


Lood, fotod, käsitöö.



Ja kuna ma juba majas olin, käisin läbi ka kõik teised muuseumi saalid.
Jumalast äge oli... aga see on juba teine lugu.
...

Neljapäev, 13. veebruar 2020

Auhindade jagamine 81 aastat tagasi

...
Pühendan selle postituse tänasele rahvusvahelisele raadiopäevale. Juba hommikul läbi une sain aru, et midagi on tänases päevas teistmoodi, sest vahepeal oli Vikerraadio ja siis oli Kuku raadio, ometi ma nagu nuppe ei näppinud. 

Kuigi... mine tea, magavat ennast pole ma saanud kunagi kõrvalt jälgida ;)

Aga siis tuli välja, et ringhäälingus on mingi sõpruskohtumine seoses rahvusvahelise raadiopäevaga.

Mulle kõik need üleilmsed tähtpäevad meeldivad, sest ausõna, pika eluga on kogunenud üht-koma-teist ajusoppi ja kuigi ma mõnikord ei mäleta, kas eelmisel õhtul filmi vaatasin või tukkusin niisama teleka ees, siis näiteks sõna raadio toob sealt kohe hulga infot päevavalgele.

Ja tekitab huvi rohkem uurida.

Ülo Raadiost ja Tere Raadiost olen ma kirjutanud.

Nüüd veidikene Digari abi ja leidsin jälle midagi uut.

Ühte ja teist... aga vaatan ainult ühte.

Auhindade jagamine 81 aastat tagasi

"Raadioleht"... saatekava, 12.02.1939... ajaleht pani välja preemiad aastatellijatele. 

Raadiolehe sihiks on koondada enese ümber kõiki Eesti raadiokuulajaid, sest õiget raadiokuulamist saab teostada vaid see abonent, kes kasutab seks saatekavasid. Riigi Ringhääling ei taotle "Raadiolehe" välja andmisega rahalist kasu, vaid  kõik see, mida teenib leht, kasutatakse lehe sisu ja välisilme tõstmiseks. 
...
Tellige omale raadioleht ja te võite lisaks teadlikule raadiokuulamisele õnnejumala soosikuna saada väärtusliku preemia. Enamik meie suuremaid ja soliidsemaid raadiofirmasid on toetanud seda üritust väärtuslike preemiatega.
"RET" raadiotehase preemia suursuper "Taara 2".
"ARE" raadiotehase preemia võrksuper "Võluflööt" ja viielambine patareisuper "Põhjanael"
Tartu Telefoni Vabriku patareivastuvõtja  "AGU 2"
"ÜLO" tehase patareivastuvõtja "KOIT 39"
"Standard" tehase neljalambine võrksuper või patareisuper
Esto Muusikalt 25 heliplaati vabal valikul
jne
jne

"Raadiolehe" tellimine üheks aastaks maksab kr. 6.50.

Preemiate jagamine toimub 6.veebruaril Riigi Ringhäälingus ja žürii koosseisu kuuluvad Riigi Ringhäälingu direktor, majandusjuhataja, preemiaid annetanud raadiofirmade esindaja ja "Raadiolehe" toimetaja.

Selline lugu siis.
Tuttav nimi artiklis siis "Ülo" raadiotehas. 
Ja varjatud kujul ka raadiofirmade esindaja žürii koosseisus. 

Sest loomulikult ma tahtsin teada, kes need õnnelikud võitjad olid (tegelikult oleks huvitav teada sedagi, milliseks kujunes nende elu ja saatus... aga seda on juba palju tahta).

Võitjaid oli kokku 24. 
Artikkel "Aastatellijaile jagati preemiaid" ilmus ajalehes "Raadioleht", 9.02.1939

Julius Seerens Kambjast sai igatahes "ÜLO" raadiotehase poolt annetatud patareivastuvõtja.

Koit 39, hind 150 krooni... foto laenatud internetist.

Teine võitja, kes märkamist vääris, oli Aleksander Indal, aadress Tallinn Telliskivi 44. 

Usun, et just see maja, 7 aastat tagasi käisin seal piilumas. 

2013

Seega peaaegu et naabrimees, mina elasin 1960ndatel Telliskivi 46. Majas nr 44 elas siis Kati. 

Hr Indal sai tutvumisreisi vabal valikul kas Türi saatja või Tallinna stuudiotega. 

Nii palju siis preemiatest... aga neid oli hulgem.

Nojah, aga selle teada saamise käigus sain veel ühte ja teist teada.

Žüriisse kuulusid pr Arro, dir Olbrei, majandusjuhataja Saving, toimetaja Illi ja preemiaid annetanud raadiofirmade esindaja Maasik.

Foto oli ka.


Seega olen alguses tagasi.

Postitused Ülo Raadiost, Tere Raadiost ja vanaisast.
Ja lihtsalt raadiost.

Kes meist siis raadiot ei kuulaks!


...