laupäev, 31. detsember 2022

Pildipäevik

 ...

Kui ma täna kaks postitust teen, õnnestub blogipäeviku viimast kohta vältida. Just vaatasin, 2010. aastal on olnud 121 postitust.

Kirjutamisele seekord vahelduseks pildid.

Lemmikloom liitus perega. Vist tundis õhus kevadet? Või uskus sünoptikud, et tulevad mustad jõulud? Lund on meil jagunud tänaseni. Ja liblikas on jälle peitu pugenud.


21.12.2022

...

Noormees sai 12.


23.12.2022


...

24.12 käisime Metsakalmistul.




Ja Liival. 

...

Kodune jõulupuu.




Esmaspäeval käisid lapsed ja teisipäeval oli pidulik üritus Jäägri Villas.

Aga see on juba järgmine lugu :)

...

reede, 30. detsember 2022

Haige olemise head küljed

 ...

Ega ma veel pikalt haige pole olnud, aga juba üht-teist olen märganud. 

Et polegi nii hull, kui sul pole häält, ja kui hääletult rääkida üritad, hakkad hoopis köhima, seda siis juba üsna häälekalt. See annab lootust, et küllap saan varsti rääkida ka.

See küll nüüd mingi hea külg ei ole, aga siiski, kõnerikka tuleviku lootustega.

Hea külg on see, et nüüd, kus mu kehatemperatuur on langenud 37,2 kraadini, on täitsa ok olla, ütleme, et isegi parem kui tervena. Mu jalad ei külmeta, mu käe ei külmeta, mul pole öösel lisatekki vaja. 

Ma olen alati arvanud, et tore on olla külmavereline... nüüd saan aru, kui valesti ma arvanud olen!  Kehatemperatuur 36,1° on ilmselgelt liiga madal, ometi olen ma püsivalt selline jahe olnud.

Sõbrants (telefonis) luges ette veel ühte koma teist, mis on haige olemises head. 

Oled kohustustest vaba, võid päev otsa öösärgis ringi kõndida... tema soovitas muidugi hommikumantlit. Oli endale Cellbesist tellinud, täitsa soliidne riietusese, kahjuks oli soodusaeg juba läbi. Aga pole hullu, ma võin öösärgis ka kõndida, tänapäeval ei julge ju haige olles kedagi külalist nagunii vastu võtta.

Isegi kui mõni tulla julgeks.




...

teisipäev, 20. detsember 2022

Tuletaks meelde!

 ...

Hommikune tee sidruniga. Päkapikud piiluvad.


Olen nüüd pea kuu aega hommikusest kohvist loobunud. See pole absoluutselt keeruline olnud, kuigi läbi aegade on kohv mu lemmikjook. Samas, mul pole kohv kunagi olnud vajalik, et ärgata. Mu esimene tass võib olla vabalt (ja ongi olnud) mitmed tunnid tõusmisest hiljem. Hädapärased toimetused tehtud, võtan aega nautimiseks. Näiteks siis, kui Vikerraadio järjejuttu kuulan.

 See lõhn, see maitse!

Kahtlustan, et ühel õhtul nautisin liiga palju. Liiga hilja. Liiga kanget. Misiganes. Järgmisel hommikul magu igatahes valutas. 

Siis tuligi paus.

Juba mitu nädalat. 

Mõnikord joon lahustuva kohvijoogi, mõnikord külas või külalistega tassikese päris kohvi.

Aga kummaline, et ilma olemise harjumus on tulnud.

Ainult kuidagi tühi koht on jäänud. Mida head juua siis, kui tahan aega nautida?

No brändi pudel on mul käeulatuses, aga see pole hea mõte. Vähemasti mitte suurtes kogustes ja mitu korda päevas.

Täna tuli mulle meelde chai. 

Olen sellest kirjutanud loos "Imepärane India". 

Nüüd vaatan maitseainete tagavarad üle ja tuletan tegemise meelde.

Siia tõstan retsepti, et oleks meeles end kätte võtta ja asi ette võtta ;) 


Retsept Angeelika Kang

400 ml vett

1 kaneelikoor

1 sl purustatud kardemoni

2 tl nelgiteri

2 cm tükk värsket ingverijuurt

2 dl piima

6 sl suhkrut

3 tl Darjeelingu teed


Kuumuta kastrulis vesi, kaneelikoor, kardemon, nelgiterad ja viilutatud ingver keemiseni. Keeda kaanega kaetult nõrgal kuumusel 10 minutit. Lisa piim ja suhkur ning lase uuesti keema tõusta. Lisa teelehed ja tõsta tulelt. Lase kaane all tõmmata 3 minutit ja kurna. Serveeri kohe.

...

pühapäev, 18. detsember 2022

Mõni pea on hea

...

Kanapea

Tainapea

Pudrupea

Need pead küll head ei ole! Õnneks igapäevaelus vist eriti kasutusel ka mitte.

Kuulsin mingi aeg tagasi Vikerhommiku keeleminutites lugu pea-lõpulistest liitsõnadest. Et eestlastel on selliseid sõnu üle 160. 

Põmmpea, põhupea, jahupea, kõlupea... kõlab vägagi kiusamisena. Ometi on nad olemas ja päris võõrana ei tundu. Sõnad siis.

Midagi väärikamat ka... hallpead austa, kulupead kummarda.  Aga ega seegi tänapäeval eriline tarkus pole. Tarkpäid jagub niigi, jõuad sa kõiki kummardada.

Kavalpead ja kukepea on ka need vähesed positiivsuse poole pead. Seapea, kui tahad sülti keeta, ja sasipea, kui vahest peeglisse vaatad. 

Sõnadega on tore mängida ja uusi sõnu avastada. Olen neid isegi kokku klopsinud, kas nad just alati uued on saanud, vahet pole.

Aga ühe vahva omanäolise liitsõna leidsin küll. 

Initsiaalikaimud. Ei ole minu leiutatud, lihtsalt leidsin. Sisu on ju huvitav!

Kuigi minu initsiaalid tuletavad kõigepealt meelde üht karmi aega minevikust, kus valitsev partei kamandas põhimõttel keelan, käsen, poon ja lasen. 

Initsiaalikaim on pigem president Konstantin Päts, kelle pea nüüd Estonia juures vaatamiseks ja mäletamiseks.

Hästi suur pea!

Suurpea... kes siis Suurpead ei tea!

Kui suvilasse sõidame, siis Suurpea jääb tee äärde. Vanasti oli seal piirivalvepunkt. Nõuka-ajal tulid liinibussi relvastatud sõdurid ja kontrollisid dokumente. Kas sissekirjutus passis või luba piiritsooni sisenemiseks olemas. Alles siis, kui kõik sobis, sai buss edasi sõita. 

Lõpp-peatus oli Pärispea.

Ongi ring täis ja mina oma jutuga jälle igasuguste peade juures tagasi.

Pärispea kõlab kõige paremini ;) 



16.07.2019


...

Täidetud võilillerullid

 ...

Eelmises loos jäi retsept juurde panemata!

Ega mul nüüd täpseid koguseid ei ole, aga lahkelt jagati teavet ;) 

Võillillerullid 

täidetud soolikarohu ja punaste sõstardega

maitsestatud Lahemaa saviga

üle riputatud liivaga.

Kes soovib, see proovib ;) 



...


laupäev, 17. detsember 2022

Lumealad ja lumeolud

 ...

Eile jäi leht postkastist toomata. Kogu aeg lükkasin edasi, sest teadagi, kui juba õues, tuleb ju kohe lund kühveldama hakata. Aga mida sa kühveldad, kui pidevalt sajab juurde. 

Kõndima ka igaks juhuks ei läinud, põhjus ikka sama: äkki õues hakkan tööle! Justnagu toas vähe tegemist. 

Pool kümme õhtul oli vaim valmis. Lükkan rajad sisse ja toon lehe ära! Õnneks tuletati meelde, et kohe algab reedene krimka ETV -s. 

Loomulikult ma siis ei läinud. Täna hommikul lugesin neljapäevast lehte. Ja kolmapäevast lehte. Teisipäevases on ristsõnad alles lahendamata. Päris hea, et esmaspäevane edaspidi ilmumata jääb, mõnikord on halbadest otsustest kasu ka. Harjutamise mõttes, juba sel esmaspäeval käisin kaks korda postkastist lehte otsimas, aga ei olnud ja ei tulnudki, tuli alles koos  järgmise päeva lehega. Mis teha, kui hanged ees.

Nüüd käisin hindasin tänased lumeolud üle ja natuke kühveldasin neid lumealasid lagedamaks. Postkastini veel ei sumanud, olgu tagataskus* mõjuv põhjus,  et järgmisele õueringile minna. 

Õnneks-õnneks, autoga ei pea välja minema!

*Tagatasku on tegelikult mõjuvatest põhjustest punnis. Lisaks eilsele lehele, millalgi päevasel ajal tuleb ju juba tänane ka. Ja puud vaja tuppa tuua. Kõnniringi võiks teha, vaataks need kaugemad lumealad ka üle. 

Ilus talv meil ;)


10.12.2022

...

reede, 16. detsember 2022

Ups! Unustasin...

 ...

Punane paprika köögis hakkas kuidagi oma õiget ilmet kaotama. Esimesed kortsud, mis teha! 

Viimane aeg planeeritud gemüüse valmis keeta. 

Sibul, porgand, paprika, suvikõrvits. Tomat, küüslauk. Retsept on mul peas, vahekorrad pole olulised. Kuna viimane kord olin poes sellele mõelnud, oli kõik see kaup juba paar päeva kapis ootel. 

Ainult paprika kössitas aknal. Tema siis,  kulm kortsus, tuletas meelde: on viimane aeg! 

Aedvili tükeldatud ja õliga pannile, ikka õiges järjekorras. Pisut suhkrut, maitse järgi soola ja pipart, mahlasuse lisamiseks natuke tomatimahla ka. Ja siis veidiks ajaks pliidile hauduma. Ma panin pannilt potti, kuidagi käepärasem tundus. 

Ja siis vaatasin akna poole...

Ups! Paprika unustasin!

Kuidas lugu lõppes? 

No õnneks oli pann just vabaks saanud. Alustasin otsast peale. Natuke õli pannile...

Kuni kõik see värk lõpuks potis kokku sai.

Kes soovib, see proovib ;) 

Pildil suvised parimad palad.


11.08.2022


...

neljapäev, 15. detsember 2022

Kümme kildu tänast päeva

 ...

Eilne päev jäi märgistamata, aga oleks võinud, eile oli päevakorral kümme kohustust tänaseks. Kaheksa said tehtud, kaks viimast mitte. Kardin jäi triikimata ja üles riputamata. Õnneks jõuludeni nädalapäevad aega, vast jõuab. 

Andrus Saareste oma "Mõistelises sõnaraamatus" on kirjutanud: Jõulud jooksvad hända mööda, vana sea selga mööda, kirju kitse külgi mööda

Misiganes see nüüd tähendab, aga mina loen sealt välja, et jõulud tuleva ja jõulud lähevad, aga elu tiksub ikka omas rütmis.

See oli siis sissejuhatus. Nüüd hakkan päevakilde kokku korjama. 

Kõigepealt jõulud, tänasega saan öelda, et hooaeg on avatud. Vilkuvad tuled kodus akna kohal, see ju ka natuke nagu oleks, aga täna pakuti tantsu, laulu, muusikat, jõulupraadi ja kohvi-kooki.

Pidu kohalikus kultuurikeskuses.




Ja üllatus-üllatus, rahvale jagatud jõulutervitus oli tuttava käekirjaga ;)



Kolmas päevakild ootas Omniva pakiautomaadis. Paulus, Kusta ja linnavurled tulid Tegelinskile külla! 

Täna loen endale õhtujuttu, pühendusega raamatus olen juba tutvunud ;)

Omniva saatis jõulusalmi. Selle õpin pähe, kaua ma loen jõuluvanale luuletust Millest on tehtud väikesed tüdrukud. Millest on tehtud väikesed poisid. 

Mulle tundub, et vähemasti viis päevakildu on sõrmedel üle loetud.

Nüüd peaks hommikut meenutama.

Loopisin lund, mõnuga. Kaks korda, vahepeal käisin kohvi joomas. Pilti ei teinud, aga üks varasemast ajast (aga hilisemast kellaajast) on olemas. 

 

13. detsember 2022


Kõik killud pole muidugi ühtmoodi säravad. Pidumajast välja tulles ootas ees trahvikviitung, pistetud kojamehe vahele.



Õnneks piirduti hoiatusega ;) Mis on jälle hea uudis!

Nagu seegi, et kojamehe vahele oli pistetud ka kutse järgmisele pidulikule lõunasöögile, mis seotud eelneva aktiivse terviseringiga kaunis lumises metsas jõulu kolmandamal pühal.

Veel ajasin korda paar ametlikku asja ja suhtlesin ühe hea sõbraga, kellega pikalt pole jutustanud. 

Päris kindel, et kümme kildu sai kokku.

...

kolmapäev, 14. detsember 2022

Targad mehed ja alajahtunud vesi

 ...

Nüüd üks lugu, mis minu jaoks müstika.

Mul oli verandas neli 5-liitrist plastmassist vett täis pudelit, poest siis ostetud. N-ö tagavaraks. Eri firmad, kaks olid ümara vormiga ja kaks kandilisemad. Tavaline vesi, ilma gaasita. Kandilised on kohalikud ja ümmargused on Leedus toodetud.

Külmade ilmadega avastasin äkki, et üks pudel (ümmargune) oli tervenisti läbi jäätunud. Mõtlesin, et toon soojemasse ruumi sulama, mingil hetkel vett vaja, aga mul ainult jää.

Kaasa ütles, et too siis juba kõik sisse, aga arvesta, et kui tuppa tõstad, võivad ka teised jäätuda!

Mõtlesin, et tõstan (ja kontrollin) - faktikontroll! Et miks peaks nad soojas koridoris külmuma??

Järgmine päev, imede ime, oli üks sooja tõstetud vesi (kandilne pudel) läbi jäätunud. No ütleme, et 90% jää-kamakas ja 10% vett. Kaks pudelit olid endiselt vedelas olekus.

No mu jutt sai segane, aga mul tekkis kolm küsimust.

1. Miks 3 suurt pudelit joogivett väljas külma käes ära ei jäätanud, aga üks jäätus. 

2. Miks üks kolmest tuppa tõstetud veepudelist koridoris (seal umbes 15+ soojakraadi) jääks muutus.

3. Miks mina sellest midagi ei tea, aga kaasa teab.

Kirjutasin Ennule, mis tema arvab.

Tema pani mulle ühe küsimuse juurde!

Vähe sarnane müstika on, kui paned külma vee ja sooja vee sama koguse külmkappi, siis soe vesi külmub enne kui külm. See on asja uurinud mehe nime järgi Mpemba efekt. Looduses on paradokse, mis on üle mõistuse.

Loomulikult ma guugeldasin.

Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm. Nähtus on nimetuse saanud Erasto Mpemba järgi aastal 1963. Kuigi efekti toimumise kohta leidub tõendeid, ei ole teadlased selle olemuses siiani üksmeelel. Samuti ei olda kindlad, mis tingimustel nähtus aset leiab. (Wikipedia)

Tõesti, tõesti! 

Minu loogika ei taha nõus olla sellega, mida silm näeb! 



..

neljapäev, 8. detsember 2022

Õnnerohked uudised... ilmselgelt

 ...

Ilmselgelt on viimane aeg oma õnnerohked uudised letile laduda!

Vaatan mina hommikul köögi aknast välja... jeee! Öö jooksul on õue peale väljapääsutee tekkinud! 

Siis tuli juba meelde ka. Ilmselgelt oli see lumesahk, mis öösel keset mu unenägusid majast ligilähedalt mööda tuhises. Loomulikult magasin ma rahulikult edasi, alles hommikul mõtlesin, et on suur õnn, et meil siin tankid ainult monumentidena probleeme tekitavad ja öösiti on lumesahad need, mis und häirivad. 

Järgmise olulise heli tekitas kiri, mis gmaili postkasti potsatas. 

Ilusat ja rõõmsat nimepäeva! 

Aitäh, 777!  Tuju läks kohe heaks.

Mitte et ma poleks teadnud, aga polnud meeles.

Aga nüüd oli võimalik tänada ja omapoolne kiri teele läkitada. Mul tiksub peas terve nimekiri, kellele kirjavõlg. Tasapisi likvideerin, et vana aasta sees võlad kaelast ära saaks.

Nii ma siis kähku kirjutasin. 

Aitäh!

Tegid mu päeva alguse mõnusaks!

Teadsin küll, et mul õe sünnipäev (mis oli eile) ja Külli nimepäev on lähestikku, aga hetkel meeles ei olnud. Tänu Sulle sain õnnitleda ka sõbrannat, kes Küllike, aga nimepäeva me jagame.

Ja siis jõudsin üle vaadata ka statistika... 

Eesnime Külli statistika. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Külli 2040 naisel. Külli on populaarsuselt 81. naisenimi

Küllike pole üldse nii populaarne nimi, selle statistika vaatasin ka üle.

2022. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Küllike 468 naisel. Küllike on populaarsuselt 324. naisenimi.

Aga sõbranna Küllike, kuigi minu nimi on populaarsem, on ise tubli tegija ja ilmselgelt edestab mind populaarsuse poolest. Näidendite kirjutamine, küla ajalehe kokku panemine ja trükkimise korraldamine, näitering jne jne. Vahepeal pakkus asenduskodu ka, vist kolmele lapsele.

Saan jagada linki, kus Küllikese kirjutatud kuuldemäng :) 

Ma pole absoluutselt kade, vastupidi, mul hea meel, et ma vähem populaarne ;) ... aga uhke selle üle, et nimi Külli populaarsem on! Lisaks kahtlustan, et omal ajal, kui Küllike endale nime sai, oli natuke minu nime mõju ka ;)

...

Aga õnnerikkust mul täna jagub.

Lõpuks ometi õnnestus mul kätte saada hiir, kes röövis meie selle aasta esimesest verivorstisaagist viimase vorsti, mille plaanis läbi üldkasutatava ukse oma varudesse vedada. Hiirel ei vedanud, uks oli kinni, ja vorst liiga jäme, et muid võimalusi kasutada. 

Tänu eilsele asjatundlikule juhendamisele avastasin hiirelõksu varjatud võimalused, nii see hiir kohe esimese ööga õnge langes.

Kõige lõpuks (päev pole küll läbi, aga postitusele tõmban kriipsu alla) õnnestus meil Ireeniga tegeleda päästetöödega. Õigem oleks öelda, et Ireen tegeles, aga mina tegin pilti. Nimelt oli suur oks lume raskusega teele murdunud, Muidu oleks võinud ju kütteks koju lohistada, aga olen kuulnud, et võõrast metsast ei tohi isegi hagu korjata, ammugi siis elujõulist oksa koju viia, nii et Ireen lohistas ta veidi kaugemale. Kui see nüüd oli äkki RMK metsast varutud ja kaduma läinud jõulupuu (mis sest, et mänd), siis võib vaadata teeservast nii meetri-paari kaugusele. 

Kui keegi ära viinud ei ole, siis peaks ta seal alles olema.



Teiste õnnerikkaid juhtumusi leiab näiteks siit.

Ma küll lugema ei pääsenud, aga usaldan pealkirja. Et privaatne ja eraeluline.

Nagu minugi lugu ;)

...

laupäev, 3. detsember 2022

Juhuslikult juhtus

 ...

Ma enam hästi ei julge kirjutada igasugustest müstilisest kokkusattumustest, nagunii keegi ei usu ja nagunii hakatakse mõtlema, et ma miski imelik. Nojah, kui tõde tunnistada, eks ma natuke imelik olen ka, nii et ei maksa end segada lasta. Mina igatahes ei lase. End. Sellest segada.

See oli nüüd sissejuhatus. Lugu ise oli selline, et paar päeva tagasi, kui ahju kütsin, istusin ahju ees ja vaatasin tuld. Ja kuskilt tuli järsku pähe mõte, et kui tekib voolukatkestus, siis soojust meil ikka on. Ja (ahju)tule valgus ka. 

Järgmine mõte, mis pähe tuli, oli, et ehk oleks siiski generaatori muretsemine vajalik.

Mul on generaatoriga kuidagi nagu hingeline kontakt. Lapsepõlvemaal minu lapsepõlves elektrit majapidamises ei olnud, lähimad elektripostid olid vast paari kilomeetri kaugusel. Aga majas valgus oli, mäletan isegi petrooli lampe, mingist ajast alates sai aga akude abil isegi televiisorit vaadata, valgusest rääkimata. Liini mööda toodi vool majja alles 1990ndate algusaastatel. Seni olid akud ja generaator kolmandas aidas. Aidal oli  (on) kolm ust, sealt siis järjenumber. Esimeses aidas olid hoidised (sügisel viidi linna), keskmises aidas riided ja muud nipet-näpet asju, kolmandas aga tehniline kraam. Ma ei tea, kas ma kolmandas aidas üldse sees käinud olen, aga ma mäletan seda heli, kui generaator töötas.

Joonistus lapsepõlvemaast enne minu aega. Voolu majas pole, aga puukuuri otsas mingi post... *


1951.... joonistuse autor Õie.


Nii ma ahju ees istudes tuld vaadates omaette mõtlesin.

Nüüd tulevad siis need kummalised kokkusattumused.

Järgmisena istusin arvuti juurde, ja nii kui arvuti lahti tegin, lõi ette reklaami.

Raske arvata, mida reklaamiti!

Kui elad kohas, kus elekter sageli kaob, on tark mõte hankida endale elektrigeneraator.

Ja siis mitu generaatorit pildil reas, hinnaklass pluss/miinus 700.

Eks ju, see pole reaalne, keegi ei usu. Ma ise ka ei usuks, aga nii see oli. Kusjuures, ma küll ei tea, et mul kunagi varem elus oleks olnud peas mingi generaatori hankimise mõtet. Või et ekraanil mulle generaatorit pakutaks.

Teine uskumatu kokkusattumine on mul ka kohe varnast võtta. 

See on nüüd selline juhus, mida mina hästi ei usu ;) 

Kaasa läks kööki sööki otsima ja möödaminnes ütles, et mine vaata telekat, seal on midagi sulle. Ma siis soovituse peale läksin, minut või paar enne ehk kulus aega. Igatahes ekraanil rääkis üks teadlik daam, kui oluline on koristamine, kui ohtlik ja kahjulik on tolm ja et sealt, kus kõige tolmusemad kohad, nimelt kappide pealt, koristame me ilmselgelt liiga harva. Läksin siis kööki kaasalt küsima, et milline on sõnum, mis ta mulle teleka vahendusel (oma suud ja närve kulutamata) edasi anda tahtis. Kas ma peaks täna koristama hakkama? Või on ta mures, et meil on ohtlikult palju tolmurulle? Et ma pole ammu tolmuimejaga lae alla roninud? 

Kaasa kinnitas tõemeeli, et tema saatis mind telekast mingit huvitavat vidinat vaatama, mida saates parajasti tutvustati.

No nii rumalat juttu ma küll ei usu! Juhuslikult selliseid kokkusattumusi EI SAA OLLA!

Seegi pole juhuslik, et just ütles Lenk oma Kuldrandevuu saates, et tares peab olema puhas, et jõulud saaksid tulla. 

Kõik nad kipuvad mind õpetama ;) 


* Enn andis infot.

Puukuuri otsas oli tuulegeneraator

pika sabaga, et tuules hoida. See oli auto generaator 6 volti.

Pirnid olid väikesed taskulambi pirni suurused (tattninad).

Valdek öelnud, et oli punnimist, mis oli, aga nüüd on elektri-

valgus majas. See oli siis veel sõja ajal

...