Kuvatud on postitused sildiga suvi. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga suvi. Kuva kõik postitused

teisipäev, 27. juuni 2023

Öös on viiuleid

 ...

Kõik, mis ööga seotud, tundub müstilisena. 

Ööviiulid on olnud ühed kõige imelisemad lilled minu jaoks. Olin nad juba peaaegu et ära unustanud...

Kunagi olid ajad, kus ükski jaaniaegne suvi ei läinud ilma selle joovastava lõhnata. Ja ikka ööd, sest päevane on lahjavõitu. Imeline, aga mitte nii intensiivne.

Täna, kui Ireeniga metsas käisime nende pere viiuleid kaemas, unustasin nuusutada. Samas, lõhnaga on pigem, et nuusuta või ära nuusuta, kui lõhn on, tunned niigi. Ju nad selle palava päevase ajaga lihtsalt ei lõhna. 

Aga pildi ma tegin 

Ööviiul, imeline lill.




Tegelikult on tänasel lool ka algus.

Nädal või paar tagasi tuli mul ristsõna lahendades välja sõna sakse. Võõras sõna tundus, guugeldasin, et kontrollida, kas olen õigel rajal.

Olingi. 

Anna Sakse, Läti kirjanik (1904 - 1981). 


Miks just tema ja ööviiulid?

Kui juba tutvust tegin, kuulasin ära ka ühe tema jutukese Raadioteatri kodulehelt Jupiteris. See lugu kandiski nime Ööviiul.

Ja justkui vastu tulles kuulajate soovile kõlas Vikerraadio Luuleruumis mõni päev hiljem seesama saate kordus. 

Ööviiul.

Või oli see ehk hoopis meeldetuletus mulle, kes ma juba mitu aastat pole käinud lapsepõlvemaal. Jaanipäeva-aegset viimast käimist ei mäletagi. 

Ehk need ööviiulid pildil ongi jälg just sellest viimasest.

Metsavaimu poolt petetud pruudid... kui Anna Sakse lugu uskuda.

Ja miks ei peaks?


26.06.2014

...


pühapäev, 18. detsember 2022

Mõni pea on hea

...

Kanapea

Tainapea

Pudrupea

Need pead küll head ei ole! Õnneks igapäevaelus vist eriti kasutusel ka mitte.

Kuulsin mingi aeg tagasi Vikerhommiku keeleminutites lugu pea-lõpulistest liitsõnadest. Et eestlastel on selliseid sõnu üle 160. 

Põmmpea, põhupea, jahupea, kõlupea... kõlab vägagi kiusamisena. Ometi on nad olemas ja päris võõrana ei tundu. Sõnad siis.

Midagi väärikamat ka... hallpead austa, kulupead kummarda.  Aga ega seegi tänapäeval eriline tarkus pole. Tarkpäid jagub niigi, jõuad sa kõiki kummardada.

Kavalpead ja kukepea on ka need vähesed positiivsuse poole pead. Seapea, kui tahad sülti keeta, ja sasipea, kui vahest peeglisse vaatad. 

Sõnadega on tore mängida ja uusi sõnu avastada. Olen neid isegi kokku klopsinud, kas nad just alati uued on saanud, vahet pole.

Aga ühe vahva omanäolise liitsõna leidsin küll. 

Initsiaalikaimud. Ei ole minu leiutatud, lihtsalt leidsin. Sisu on ju huvitav!

Kuigi minu initsiaalid tuletavad kõigepealt meelde üht karmi aega minevikust, kus valitsev partei kamandas põhimõttel keelan, käsen, poon ja lasen. 

Initsiaalikaim on pigem president Konstantin Päts, kelle pea nüüd Estonia juures vaatamiseks ja mäletamiseks.

Hästi suur pea!

Suurpea... kes siis Suurpead ei tea!

Kui suvilasse sõidame, siis Suurpea jääb tee äärde. Vanasti oli seal piirivalvepunkt. Nõuka-ajal tulid liinibussi relvastatud sõdurid ja kontrollisid dokumente. Kas sissekirjutus passis või luba piiritsooni sisenemiseks olemas. Alles siis, kui kõik sobis, sai buss edasi sõita. 

Lõpp-peatus oli Pärispea.

Ongi ring täis ja mina oma jutuga jälle igasuguste peade juures tagasi.

Pärispea kõlab kõige paremini ;) 



16.07.2019


...

Täidetud võilillerullid

 ...

Eelmises loos jäi retsept juurde panemata!

Ega mul nüüd täpseid koguseid ei ole, aga lahkelt jagati teavet ;) 

Võillillerullid 

täidetud soolikarohu ja punaste sõstardega

maitsestatud Lahemaa saviga

üle riputatud liivaga.

Kes soovib, see proovib ;) 



...


neljapäev, 6. oktoober 2022

Ühekaupa ja kahekaupa

 ...

Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm....  meenutused blogi arhiivis tolmu kogumas.

Kõik see suvi kulges kindlas rütmis... räägib mina, kellel tegelikult rütmitunne olematu.

Sain sellest kinnitust, kui pooljuhuslikult väikeste kannelde õpigruppi sattusin. Mu käed ei taha koostööd teha! 

Aga seda üks-kaks-kolm tuli suve jooksul ette mujalgi.

Väikeste vahedega kaks Küllikese kirjutatud etendust... käidud, nähtud. Viimane oli lausa käeulatuses, naaberkülas. 

Osatäitjad tüdrukud tegid proovi suvise töömaleva käigus ja külaplatsil oli esietendus.

Tüdrukudki kahekesi.


12.08.2022


Sisult üheaegselt kurb ja naljakas. Just nii kui elust enesest. Ühest küljest veider, teisest küljest nukker, kolmandast küljest üllatusi pakkuv. Külgi küllap rohkemgi.

"Hullem kui sul".

Tegelasteks teismelised tüdrukud ja nende probleemid.

Kahtlustan, et neil see esimene lavakogemus, aga pidasid vapralt vastu ja andsid korraliku etenduse.

Kuna kunagi ette ei tea, siis lugu igaks juhuks ümber ei jutusta. Alati on võimalus, et satud ise nägema. Samas, ega seegi ei sega, kui lugu enne teada, sest teist Küllikese teatritükki käisin lausa saja kilomeetri kaugusel ja teist korda vaatamas. Ja üldse polnud liiga palju. 

Polnud seegi mingi jant, aga naljakas oli ikka. 

Või kurb. 

Kunagi üks eakas proua oli oma sõbrannale nagu muuseas maininud: "Olen oma elu pühendanud terve mehe põetamisele." Ma ise mõtlen, ju ta ikka päris terve polnud, igatahes suri mees enne ära kui naine.  

Küllikese etenduses jäid küll mõlemad mehed ellu, aga omamoodi hoolimisest ja hooldamisest oli seegi lugu. 

Ja nagu juba ütlesin, olin etendust juba näinud. Küla kokkutulekul kolm aastat tagasi oli esietendus ja tookord mängis meie kohalik teater.

Hästi mängisid! Küllike sealhulgas.


13.07. 2019


Nüüd olime koos vaatajate ridades. Esireas, märgistatud kohtadel. Kõlab uhkesti!

30.07.2022

....

Järgmised üks ja kaks...

Kaks etendust rääkisid lugusid kohalikust ajaloost.

Peningi mõisas oli Salme teatri etendus "Matsmõisnik" , aeg aastal 1704, oluline tegelane tolleaegne mõisa omanik, krahv Johann von Baranoff, keda mängis Eero Spriit. Teksti autor Arvo Haug, praegune mõisaomanik.


Peningi mõisas. 19.08.2022


Jäneda Pullitalliteatris sai nähtud "Naine Salamandri tähtkujust", oluline tegelane Maria Benckendorffi, kes 1918. aastal perega Jänedale oma mõisa kolis. Mariat (Murat) mängis Ursula Ratassepp. Aga sellest olen ma kirjutanud.

...


esmaspäev, 1. juuli 2019

Juuni lännu nagu niuhti

...
Võiks ju veidi meenutada, muidu nagu polekski midagi toimunud.
Aga ikka on. 

Kui mitte muud, siis pool aastat läbi. 

Tagasi vaadates... ei ole suurem asi aasta. 

Kui saaks, paneks mõnes kohas õla alla. Aga ei saa. Parem õlg  teeb haiget ja vasakut kasutan koti tassimiseks, isegi 10+ kilo poekotti pole probleem.
Vasakul õla siisl tassida.

Aga kuna kolmandat õlga ei ole, siis on nagu on. 

Küll aeg loksutab.
Kuidagi ikka.
Asjad paika.

Muidu ongi... nagu on. 

Eile katsusin tuld. 
Laulupeotuld. 


Algul toodi tuli mäest alla, siis süttis lõke, ja siis piki inimketti liikus jälle tagasi üles. 

Ja sealt edasi ja veelgi kõrgemale.
Teise künka otsa, torni.
Käisime õhtul hiljem veel vaatamas.


Tuli läks, meie jäime Katlasse kontserdile.


Ilus oli. 
Ilm oli ilus, laulud olid ilusad.
Inimesed ka. 
Olid ilusad.

No ja siis mõni päev varem käisin teatris.
Seal ei olnud inimesed nii ilusad. Natuke juba nurisesin, aga see pole see.

Inimesed etenduses ei olnud ilusad. 
Aeg ei olnud ilus.  
Karm aeg tegi ilusatest noortest inimestest etturid.
Metsavennad.
Inimesed, kelle jaoks ühiskonnas enam kohta ei olnud.

Etendus meeldis.
Kohe väga meeldis.


Eno Raud, "Etturid"... tahaks raamatutki lugeda. 

Romaan ilmus 1968. aasta kevadel, ja pääses kuidagi trükki, ilma et tsensuur oleks kätt ette või jalga taha pannud. 
Raamatule.
Kirjanikule.
Aasta 1968... Praha kevad, tankid Tšehhoslovakkias.
Ju oli muid teemasid piisavalt, mida kontrollida, keelata, kõrvaldada.

...
Üks kiirvisiit ülemerenaabrite juurde...  kuskil juunis.

Sissepõikega Uppsalasse.




Kirjutasin endale kümmekond märksõna, mida uurida Uppsala kohta. 

Pole uurinud, aga huvi on seda suurem. Vabalt läheks teinekord veel.

Hakkasin lugema "Nils Holgersoni", kuigi kaugel veel ei ole, aga mäletan-mäletan: oli tark raamat. Lisaks muidugi seiklused.

Ma veel kuigi kaugel ei ole, aga Rootsi lähedus on täitsa tunnetatav!

Laevasõit pole minu jaoks tüütuks muutunud. Sügisel saab kolmkümmend aastat esimesest laevareisist välismaale.

Igal reisil oma nägu. Ma vist suuri elamusi enam ei talukski, ikka natuke, näpuotsaga. Seekord esines kahel õhtul Borka, lisaks vahva pillimees(naine) akordionil. Tallinna sadamas saadeti meid hoogsa pilliloo saatel laevast välja.

...
Mere ääres olin ka. Mingi 3-4 päeva ehk.

Rohi oli pikaks kasvanud.



Aga meri oli imeline. 
Eriti varahommikul.



...
Mõned kohtumised sünnipäevalastega.
Siin-seal, erilistes kohtades.



Ja vanaema sai 10. juunil 110.
Tema juures käisime ka. 
Liival.

Päris kindlasti pole see kõik.

Igatahes võib lisada veel paar nädalat lapsi ja lapsukesi.
Aga see on juba uus jutt.

Kui juba kõnelema sai hakatud, eks siis  vast homme jätkaks.
Või ülehomme.

Või üle-üle-ülehomme.
...

esmaspäev, 24. september 2018

Igal pool on huvitav

...
Muidugi on äge sõita kodust kaugele. Üks tuttav käis Ameerikas, teised puhkasid Vahemere ääres, kolmandad tulid Stockholmi kruiisilt.

Pikk suvi selja taga, on ka käidud siin ja seal.

Eestimaal.

Võiks siis ju üles noppida 100 suvist pilti.

Minu suvi aastal EV 100.

Nüüd, kui suvi ametlikult läbi.

Kaugeim koht sedapuhku Saaremaa.
Aga sellest olen juba kirjutanud.
Meri siin ja meri seal.


Kümmekond päeva Põhja-Eestis... vaatega merele.




Tegelikult on nii, et igal pool on huvitav.

Isegi kodumetsas.


Või koduaias.
Viimased sõstrad põõsas.


Augustikuu eelviimasel päeval käisime kaasaga söömas.
Tähistasime tähtpäeva.

Koht oli igavesti põnev ja toit maitsev.
Viikingite külas.



Lastega käisime Eesti Ringhäälingumuuseumis.

Leidsime üles Ülo Raadio.


Põnevad telekad.
Mõned näitasid isegi värvilist pilti... kui värviline kilepaber ekraani ette riputada.

Hetkel olid nad küll kõik pilditud.


Välja arvatud see viimane.
Sealt tulid värsked uudised.

Lastel endil oli voli stuudios saade sisustada.

...

kolmapäev, 29. august 2018

Tähelepanekud ja küsimused

...
Kuidagi tuleb kirjutamisega jälle rajale saada.

Niisiis midagi mittemidagiütlevat.

Või midagi, mis lihtsalt pähe tuleb.

1. Kõige rohkem tahtsid lapsed pudrule peale panna punase sõstra toormoosi. Ise ka leidsin, et jumalast hea. Nüüd korjan põõsast viimased võrgualused marjad, tambin vähese suhkruga puruks ja pistan säilituskottidega sügavkülma.
2. Kõige parem hoidis on soolatud till. Igale poole, kuhu soola vaja, lisan just seda. Esiteks seepärast, et lihtsam kasutada, kui sügavkülmas olevat. Ja teiseks, et hea ka, igal väiksemalgi soolateral on tugev mekk man. 
3. Meedias enam ei loendata, kui palju on sel aastal liikluses hukkunuid. Tundub, et asi on kontrolli alt väljas. Karm aasta. Ja siis saad teada, et tuttava tuttava lähedane ka. Lihtviisil, kellegi joomari süül.
4. Kanutiaed kui autode põletajate mängutuba? Loen kohalikke ja Rootsi uudiseid... Aga sõbrants jalutas täna mööda ja ütles, et talle tundub see küll väga avatud ja turvaline koht olevat.
5. Mulle meeldib lastele ette lugeda. "Härra Huu" sai rohkem kui poole peale. Aga tuttav soovitas hoopis Kairi Oja "Onu Internet ja nutikaigas". Kui raamatupoodi satun, siis ostan. Ette lugemiseks järgmistel kordadel. Selle suve lugemised seks korraks läbi.


6. Metsas pidi olema marju ja seeni. Ma ei tea, kas meie metsades ka. Pole riskinud vaatama minna. Kõik need kunagised ihulähedased põdrakärbsed ja puugid tulevad meelde. Kui metsa mineku peale mõtlen.
7. Ma pole vähemasti 25 suve nii palju meres ujumas käinud kui sel aastal. Mitte seepärast, et vesi oleks soe. Vesi oli karastav. Aga kui lapsed tahavad minna, siis ei saa ju neid üksi lubada. Sumaki kõigepealt ise lainetesse! Vähemasti üritasin... tavaliselt ei õnnestunud.
Ikka jõudsid pliksid ette.


8. Tunne vaenlast. See, mis herilaste abil tõestatud sai, ei sobi äädikakärbestele. Homme asun tolmuimejaga lahingusse. Ehk õnnestub ära imeda. Loodan, et loomakaitsjad asja üles ei võta.


9. Miks nad küll hundi rahvusloomaks valisid... aru ma ei saa. Tuttav kurtis, kuidas öösel hunt ukse taga kolas ja möödaminnes koera maha murdis. Miks peab eestlaste rahvusloom nii kuritegelik olema? Miks ei sobinud siil, kes isegi Kalevipojale nõu anda oskas?
10. Selline elu siis. Suvi 2018. Kooli alguseni on veel loetud päevad. 

...

reede, 26. jaanuar 2018

Vanad fotod 12... suvitajad

...
Kes siis suve ei naudi!
1930ndad..




...ja 1950ndad

...

kolmapäev, 2. august 2017

Harali

...
Kui ma seda putukat märkasin, siis mõtlesin... appikene!
Miks tal peavad nii pikad vurrud olema!

Ma ei suutnud isegi pilti teha, et mõlemad tundlad peale mahuksid. 

Oleks siis veel ühes suunas, aga harali teised.


Aga siis hakkas neid laiali objekte üksjagu silma.

Vaata enne vasakule...



... heida pilku paremale.

Ikka harali!



Edasi tuli avatud talude päev. Võimas talutehnika!

Napikas, et haarad peale mahtusid.



Ja et komplekt täielik oleks, siis ka üks Saaremaal tehtud pilt.


Selline fotojaht sattus olema.

Täiesti isiklik ;)
...

kolmapäev, 26. juuli 2017

Juhe koos

...
Mõni koht maailmas on kohe selline loodud, et kui juhe koos, saab minna.
Olla.
Mõelda.
Vaadata.

Aeg võtta aeg maha.

Sedapuhku päris pikalt... 12 päeva.










Hakkas kergem küll. 
...