neljapäev, 25. juuli 2024

Täna räägin ma meestest

 ...

Igasugustest meestest räägin, noortest ja vanadest. Süüdi selles on kaks kogukondlikku üritust, teineteise järel eelmisel nädalavahetusel.

Naaberküla külaplatsil oli endiste ja praeguste külaelanike koosolemise päev. Külalisi käis teisigi ja kokku tuldi kaugemaltki.  Tehti teatrit, tõmmati lõõtsa, söödi suppi, ja kes jutusoonele sattus, see jutustas.

Mulle juhtus lähedusse sümpaatne härrasmees, aga võõravõitu. Ses mõttes, et teda nagu ei mäleta, kuigi tunnen seda küla rohkem kui 50 aastat ja ligi 20 sellest elasin kohapeal.

Mul isegi pilt sellest majast kus elasin... pilt ligi 50 aastase vahega.

Täpsemalt: pilt katusest. #refotograafia


Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 

Ikka meestest ju.

Kuna üksi läksin, ja kaua sa ikka omaette konutad, nii siis küsisingi kõige käepärasemalt mehelt, kuidas tema külaga seotud on. Nime sain hiljem teada, aga kuna vestlusring oli vahepeal laienenud, siis härra vanuse ütles üks kaaslane kohe ära. 

85. 

Ise ta ütles, et käib veel poole kohaga tööl, niisama kodus istumine muutub tüütuks. Aga seotus külaga - oli käinud kohalikus koolis ja elanud mingid aastad Tagatõnul. See tekitas kohe huvi, Tagatõnu oli mu lapsepõlve muinasmaa läheduses olnud talukoht. Tõsi, minu mäletamise ajast seal enam hooneid ei olnud, olid mõned müürid, õunapuuaed ja üks vägev puu, kus olid jäljed lastele (või laste) ehitatud lavatsist.  

Mitte küll enam siis, kui oma rattaretkel aastal 2008 koha üles otsisin ja pildi tegin. 



Aga kodukoha ajalukku on minu teadmistes nüüd üks päris uus fakt ja mitu vahvat lugu juurde kirjutatud.

Härra mäletas hästi minu vanavanemate kodutalu ja järve seal põllu servas. Isegi vanas majas elanud peret mäletas, olid temaealised poisid, kellega läbi käis.

Võimalik, et nende poistega ta läbi käiski.




Ma ei märganud küsida, kui palju ta uue maja elanikke teadis või tundis. Enn, mu onu (pildil vasakult teine), on ka sündinud 1939. aastal. Kusjuures, tolle võõra härra (sünd 1939) nimi oli ka Enn. Seda sain hiljem teada... osalejate nimed olid raamatusse kirja pandud. 

Kui raamatutest rääkida... see tuletab mulle meelde seda teist üritust - toimus vaid päev hiljem -  ja üht noort meest, kes seal esines. Kuna teema oli üleval - fotoalbumid - siis tema kinnitas tõemeeli, et polegi ammu ühtegi lehitsenud. Täpsemalt ütles ta: polegi ühtki pildiraamatut ammu lehitsenud. See kõlas väga nunnult. Noored vist ei teagi, et sellised asjad nagu fotoalbumid olemas on. Või et neid fotoalbumiteks kutsutakse... vähemasti kunagi kutsuti. Nüüd on tõesti pigem pildiraamatud, see on ahvatlev, aga ma pole sellega tegelenud. Kardan, et ma ei saa selle kokku panemise ja tellimisega hakkamagi.


Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Lähen tagasi oma onu Ennu juurde. Tal oli täna juubel, 85. Mõtlesin täna tema peale, kohe mitu korda mõtlesin. Kaardi saatsin nädal tagasi Järve Selverist, see on küll teine lugu ja teinekord ehk räägin ka. Praegu niipalju, et postkasti otsimine/leidmine oli paras väljakutse. Varsti ei tea noored inimesed ka seda, mis asi see postkast on. Ja ka seda ei saa neile pahaks panna!


Kui nüüd veel meestest rääkida, siis vahelduseks räägiks noortest mehehakatistest. 

Internetist laenatud lause: "Lõõtsanoobid on järjekordne kvaliteettoode Karksi-Nuia Muusikakooli nimelisest pärimusmuusikaansamblite vabrikust."

Ega ma paremini ei oska öelda. Igatahes vägeva kontserdi andsid. See siis see teine üritus mõned päevad tagasi. Käisin ühes kaugemas külas võõra kogukonna korraldatud kokkutulekul.

Seal ma neist lõõtsanoobikutest kuulsin, neist kuulsin ja neid kuulsin.




Ostsin poiste plaadi, sain 5 autogrammi... ja ei saanud jätta kasutamata võimalust esitada küsimus. Et kes teist kohaliku ansamblimehe lapselaps on. Nimelt anti lavalt selline vihje, aga too kohalik on ka omamoodi tuttav, ja jälle aeg aastakümneid tagasi. Kaasa ea- ja kursusekaaslane, pillimees juba pool sajandit. Nende ansambel esines ka, selline läbi päeva üritus oli, sõnas ja muusikas. 

Isegi üks riigikogu liige oli külalisena kohal, aga sõnavõtjaid mehi oli teisigi. 

Neid ma vaatasin kaugemalt, ligi neile ei tikkunud ja kõnelema ei kippunud ;)

---

reede, 19. juuli 2024

Jäätmemajandus

 ...

Kõik need pakendid, mis köögikapile toetuvas suvalises paberkotis ootel, on igapäevaselt jalus. Aga see-eest hästi käepäraselt ;)



Olen need millalgi, ehk mõni nädal tagasi, ajaarvamine on sassis, igatahes olen need mustanditesse üles kirjutanud. 

Kott täis, tuleb see sorteerida.

2 pakendit "Vytautas" mineraalvett
3 karpi salatit (rosolje, lihasalat, sünnipäeva salat)
1 tomatite karp
Karl Friedrich hele õlu... purk
Suur karp... Napoleoni kook
4 klaaspurki (maasikamoos, majonees, Suvesupp, veel üks külmsupp)
1 pakk piima
1 pakk keefiri
1 pakk petti 
1 pakk ploomimahla
1 vedel seep
1 karp kodujuustu
1 pudel Törley non-alckoholic
Plekist põdralihakarp
1 pakk juustu
Pisikesed pakendid - sarvekesed, pannkoogijahu, Serla majapidamispaber, poest tulnud väiksed kilekotid, suhkur, sidrunhape, kohvipakk 

Klaas läheb kilest poekotti, tagastatav taara samuti, aga teise. Selle viin poodi ära... kui millalgi meelde tuleb. Praegu on verandas, kui täis saab, liigub edasi, kuuri alla. Karl Friedrich on vist õllene olnud, igatahes on pakenditel selline veidi magus lõhn. 

Esimese, kus tagastamatu klaas, saab viia kilomeetri kaugusele konteinerisse, või siis kuskile poeteeäärsesse, kui meelde tuleb. Aga võib vabalt ka kuuri all vedeleda ja kaalu koguda, et siis korraga kunagi ja kuhugi. 

See on päris räige kolin, kui pudelid ja purgid konteinerisse kukuvad. Mõnikord on purunemise klirinat.

...

Muu pakend läheb samuti köögist järgmisesse hoiukohta.  



Järgmine hoiukoht, aga juba tunduvalt suurem, asub verandas. Suur läbipaistvast kilest kott. Mitte see, mida firma jagab, viimane kord ta lihtsalt kotti ei jätnud, ma ostsin ise poest ühe rulli. Kotid väiksemad, see sobib mulle, sest kui veranda kott täis saab, viin selle kuuri alla. Kaks kotitäit seal juba on... no nüüdseks juba neli.



...

Ilmselgelt on mul liiga palju ootel pakendeid, muust pahnast rääkimata.

Mingi suvaline leping saadeti tutvumiseks, seal on info, et pakendeid viiakse ära iga 12 nädala järel. Kui meil veel lähedases teeotsas konteiner oli, viisin ma korra nädalas oma pakendid sinna. See polnudki niiväga ammu, pool aastat või vähemgi tagasi. Aga uue süsteemiga äravedu on nüüd individuaalne ja läbinähtav, samas naabritega ühes rütmis, pole tahtnud ka muuta.

Hiljuti toodi teeotsa hoopis papi ja paberi jaoks konteiner. Ma pole veel nii kaugele jõudnud, et vanad ajalehed ära viia, papist pakenditest rääkimata. Need on ka kuuri all. 

Ootavad oma aega. 

Olmeprügi leping sai kunagi igakuiseks tehtud. Ega ma patust puhas pole, praeguses esmases kogumiskohas kööginurgas on jäätise paber ja paar heeringakarpi Eesti Pagari kilekotis, köögipaber sees, et õli voolama ei hakkaks. Võimalik, et peaks ära pesema ja pakenditesse üle kolima, aga mul on täiega siiber. Mõnikord nopin miskit välja, kui kuskil pinnal vedeleb ja ilus välja näeb, enamasti siiski lennutan koos musta kilekotiga oma isiklikku rohelisse konteinerisse. 

Loodan väga, et äravedajad sorteerima ja pildistama ei hakka. 

Ma ise pildistasin küll, aga ainult konteinerit. Või tegelikult pildistasin värve: nii võimas päikeseloojang oli, et isegi mu kodune jäätmemajandus paistab hoopis paremas valguses ;) 



...

kolmapäev, 17. juuli 2024

Mitu jalga?

 ...

Pole just tavaline, et lamaskledes ja raamatut lugedes tunned, et kuskil rinnapiirkonnas keegi kõnnib. Eriti tavapäratu aga, kui silm fikseerib, et kõndima on hakanud üks su paljudest imepisikestest sünnimärkidest. Igatahes kahtlus tekkis, ja kindlas usus, et seda, mis liigub, peaks olema võimalik kinni püüda... õnnestuski! Viisin laua peale, võtsin fotoka ja suumisin. 

Nonii, täitsa jalgadega elusolend, 


#päevapilt... Mitu jalga?
17.07.2024


Pikka pidu ei korraldanud, pilt tehtud, jalad üle loetud, ämblikulaadne (pärisnimega PUUK) võõrale territooriumile tungimises süüdi mõistetud, kohtuotsus täide viidud.

Kogu lugu.

Või siis mitte.

Ma eile õhtul ka, lugesin jalgu ja pildistasin tuppa tunginud välisvaenlast, aga kohtuprotsess jäi pidamata ja süüdlane vabadusse. Kui ta nüüd näiteks malaariat peaks levitama, on muidugi jama majas... Aga tundus olevat puudega ja ohutu. 


#päevapilt... Mitu jalga?
16.07.2024


Lõpuks üks kuuejalgne. 
Kui juba mitmekesisusest rääkima hakkasin.



Ja tundmatu neljajalgne putukaid jahtimas!



...

pühapäev, 14. juuli 2024

Summer party

... 

Kõik need hilised õhtud, tasub vaid nina välja pista, oled kohe keset peomöllu.

Ritsikad ja rohutirtsud, võta nüüd kinni, kumma hääled need valjemad ja kummal malbemad, ühendkoor on igal juhul muljetavaldav. 

Aga mitte ainult, eile oli välisvalgustus ka taevasel tasemel, kuula, vaata ja naudi! 


13.07.2024
#päevapilt 66... välisvalgustus


Muidugi tuli mulle meelde* LT ja tema oskus varjatuidki mõtteid riimidesse ja ridadesse panna ;) 

 

Lehekuust on küll vahepeal heinakuu saanud, muidu ikka, nagu ikka....


Õrn nightingale, kus tõttad sa

sel lahkel lehekuul?

Kas mõisa aias hõisata

on enne õhtut cool?


Kas laulad veel: too piits, too piits?

Või tõlgiks palud parti?

Go, lazy girl, to beach, to beach!

Seal ruulib summer party!

(Leelo Tungal)

...

*tuli meelde, et mul on üks luuletus hoiul blogi mustandites.

...

reede, 12. juuli 2024

Kolm ämbrit ja kolm päevapilti

 ...

Alustaks piltidest.

Tegelikult sai projekt juba läbi, projekt selles mõttes, et kuu aega igasse päeva üks pilt. Nüüdseks on projekt isegi ületatud, viimane planeeritud päev oli 8. juuli. Kõik see muu on juba üle plaani.

Hetkel need kolm viimast päevapilti.



Kodune mitmekesisus
Päevapilt 63... 10.07.2024
...

Lõunasöögiks värske kartul
Päevapilt 64... 11.07.2024
...

Kanad vabapidamisel..
Päevapilt 65... 12.07.2024
...


...

Ämbrist mul hetkel pilti pole, aga ma võin rääkida. 

"Ämbritest", mitte ämbritest.

Pesupesemisvahendi kork jäi pesumasina sisse. Mitte päris sisse, pesumasina trumli peale. Kui käivitasin, oli hirmutav kolin. Siis just avastasin, et üks pakk on ilma korgita! Panin masina seisku, katsusin kaant lehti saada, aga see pole ette nähtud! 

Ma juba mõttes  olin kirvega masina kallal ja samas mõttes lugesin raha, et uus masin vaja osta... aga läks õnneks, kolmandal katsel sain masinaga kokkuleppele, kaas tuli lahti ja minu aimdus osutus õigeks. Oligi kork see, mis masinas kolises! 

Õnneks uut masinat veel osta (tellida) ei jõudnud.

...

Teine "ämber" oli seoses õnnesoovidega, mis sünnipäevalapsele Messingeri jätsin.



Olin juba ära saatnud, kui mingil hetkel avastasin. 

Mis teha-mis teha! Tegin paranduse ja saatsin paari tunni pärast uue õnnesoovi teele.

...

Messingeris oli ka kolmas "ämber". Sõbrannale kirjutatud kiri läks valele aadressile. Hommikul saatsin vabandused ja selgitused. Kuigi ma mingit kriminaalset ega ka sensatsioonilist infot ei jaganud, ikka oli piinlik!  Aga temal oli lõbus olnud ;)

Õige adressaat sai sõnumi kätte alles millalgi järgmisel päeval, kui teemaga uuesti tegeleda tahtsin.

...


teisipäev, 9. juuli 2024

#päevapilt 62... kartuliõis, kartuliõis

 ...

Kartulikasvatus Eestis väheneb aasta aastalt.

Nii nad rääkisid.

Kartulikasvatus oli jutuks täna Vikerraadios.

Mina ostan poest küll peamiselt Eesti kartulit... või kui nüüd tõtt tunnistada, korra kevadel siiski ostsin varast kartulit, mis oli mujalt sisse toodud. Isegi ei mäleta, kust täpsemalt. Ega valikut nagu polnudki, kuigi sõbrants ütles, et turul juba on ka Eesti oma, 10 eurot/kg. Ma ei arva, et liiga palju küsivad, aga üldjuhul mina sellise hinnaga ei osta. Isegi kevadel mitte. 

Ja tegelikult on mul oma kartulikasvatus ka! 

Kevadel jäid 6 mugulat kotti idanema, mingi niiskema ilmaga said mulda pistetud. Isegi rohkem kui kuus, sest paar-kolm suuremat lõikasin pooleks, pluss kümmekond pesa, mis eelmise aasta vagudesse maha jäänud mugulatest omal vabal tahtel päris lopsakaks on arenenud.

Ühel isegi õiteilu täitsa olemas.


09.09.2024


Kartuliõis, kartuliõis... laul selline.

...

esmaspäev, 8. juuli 2024

#päevapilt 61... konn-prints

 ...

Nii erilise välimusega konna pole varem kohanud, ilmselgelt hakkas kuklas tiksuma mõte, et see üks nõiutud prints peab olema. 

Kurb hakkas ka, mis mina vana inimene enam selle printsiga peale hakkan. 

Prints vist arvas sama, sest nii kaua ta kannatlikult ootas, kuni toast fotoka tõin (asi, mis peab alati kaasas olema, sest just siis juhtub asju, kui jätad tuppa mõttega: nagunii midagi põnevat ju pole) ja pildi ära tegin, siis puges müürikivide vahele varju.

Loodetavasti jõuab ta ikka oma printsessi ära oodata!


08.07.2024


...

pühapäev, 7. juuli 2024

#päevapilt 60... võrgustatud

 ,,,

Tõmbasin kolmele punasesõstrapõõsale  võrgud peale, kaua ma nende tiivulistega ikka puid-maid ja marju jagan! Kusjuures, lindudel ei peaks olema põhjust nuriseda, võrguvabu põõsaid on vähemasti kaks korda rohkem. Varase sordi on nad juba jõudnud ära koristada, edasi hoian silma peal, et nad minu privaat-tsooni ei tikuks. Mul ei meeldi marju korjata, kui näen, et kobarad on juba pooltühjaks tehtud. See pole mitte klaas, et kaalun: on ta nüüd pooltühi või pooltäis. Mina tahan, et kui mina korjama lähen, siis on täis, mitte hõredaks nokitud!

Lõpp.

Kogu moos, olen oma sõna öelnud!


07.07.2024

...

laupäev, 6. juuli 2024

#päevapilt 59... seenesaak

 ...

Läksin maasikale, aga leidsin seened ;)




Tegelikult, maasikaid korjasin ka, sama palju kui eilegi. Nii et täna jälle tuttav magustoit .. maasikad piimaga. Aga homme hommikul omlett seentega!

Appikene kui oluline see söömine ikka on ;) 

...

reede, 5. juuli 2024

#päevapilt 58... maasikad piimaga

 ...

Tänapäeval on maasikad piimaga vist vähetuntud magustoit. Nagu koogelmoogelgi.

Aga mul metsas käidud, varsti hakkan maiustama ;)


05.07.2024

...

neljapäev, 4. juuli 2024

#päevapilt 57... sünnipäevalaps

 ...

Läksin mina Krõõta (meie raamatukogubussi) oma loetud kirjandust lugemata kirjanduse vastu vahetama. Tehtud see muidugi sai, aga minu mõte, et võtan ainult ühe raamatu, jäi seegi kord ainult paljaks mõtteks. 

Kolm võtsin. 

Niipalju mul siiski arukust oli, et nelja ei võtnud. "Vareda" panin tagasi, teiseks korraks. Või kui täpsem olla, vahetasin "Vareda" Tiia Kriisa "Moonika" vastu. Noori autoreid jõuab edaspidigi lugeda, TK on juba 80+. Sõnaseadmine, mõttemaailm ja elukogemused, mis tasapisi ajalooks saavad.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ;)

Ma käisin täna sünnipäeval, ja täiesti juhuslikult*. 

Panin oma laenutatud raamatud kotti, ja siis pakuti mulle kommi! Et Krõõdal on sünnipäevanädal. No oleks ma teadnud, ma oleks kingituse kaasa võtnud ;) Aga kommi võtsin kohe mitu tükki! Sest mu tavalised kaaslased täna bussi ei tulnud, nii et kui pakuti, et võta veel... ikka ju! Nende eest ka ;)


04.07.2024


Kodus hakkasin uurima, kui vanaks Krõõt sai. Selgus, et juba kolm aastat! Leidsin fb-s isegi foto, kus Krõõt juulis 2021 teele lükati!


* Mul oli juunis neli (!) juhuslikku sünnipäeval käimist... võib-olla kunagi räägin.

...


kolmapäev, 3. juuli 2024

#päevapilt 56... udune õhtu

 ...

03.07.2024 kell 23.01


Suits ja udu, sammaldunud kivi,

hahetusse tõusev karjamaa,

jahe. Tõmban hõlmad vaheliti.

Tuled ka?

D. Kareva

...

teisipäev, 2. juuli 2024

#päevapilt 55... vihje

 ...

Tundub nagu oleks lipuvärvid? 


02.07.2024


On see ehk vihje, et peaks eile postkasti potsatanud reisipakkumise vastu võtma? Kui nüüd aus olla... ma olen Leedus olnud vaid läbisõidul, võiks ju küll seal rohkem ringi vaadata.

Või on see hoopis vihje, et edasi läheb elu tasapisi ikka ja ainult sügise suunas...

...

esmaspäev, 1. juuli 2024

#päevapilt 54... vihm

 ...

*

vihm tuleb ega ta

tulemata jää

mis see on mis

jääb tulemata

kaob minemata

Mart Kangur LR "Pöörduks" lk 25



Täna on 1. juuli. Ühes põõsas on juba punased sõstrad valmis, miski varasem sort. Ja üle pika aja jälle natukene sadas. 

...

Ma olen nüüd peaaegu poolteist aastat päevaraamatut ("Minu lobisemise koht") pidanud. Uskumatu! 2023. aasta lubadus oli, et kirjutan päevikut täpselt ühe aasta. Siis ei uskunud hästi sedagi, aga tänaseks olen võetud tähtaega tublisti ületanud.

Huvi pärast vaatasin, mida siis aasta tagasi oma Päevaraamatusse kirjutasin.


Laupäev, 1. juuli 2023 (mõned väljavõtted päevast)

...

Eilne päevaplaan jäi täitmata, ehk täna midagi.... aga kui ei õnnestu, pole ka hullu. Igatahes tundub, et tuleb tubane päev, väljas sajab vihma. Tallinnas on laulu- ja tantsupeo päevad. Pidulised saavad märjaks, aga homme on lastel vaja nende riietega rongkäigus olla. Anneli ja Ivo on täna tantsupeo etendust vaatamas.

...

Vahepeal käis jänes tervitamas, algul jooksis niisama akna alt läbi, siis sättis end õue peal istuma. 

...

Sorteerisin ja skännisin vanu fotosid ja kirju. Ilm läks päeva peale paremaks, käisime kõndimas ja õhtul vaatasin telekast tantsupidu. Nii silmanurgast. 

...

pühapäev, 30. juuni 2024

#päevapilt 53... hingeelu

 ...

Tegelikult, kui täpsemalt, siis elektripliidi hingeelu.

Enamasti on nii, et enne pilt ja siis lugu. Kui lugu üldse on. 

Seekord hommikune lugu ja õhtune pilt. 

Kurdan pojakesele, et mu uus (2 aastat ju suht lühike aeg?) pliit on jonnima hakanud. Mina lülitan ta välja, aga temal ikka punane tuluke põleb, isegi kui pliit ammu külm. Eile õhtul keetsin, hommikul tuluke kustumata.

Räägin, aga ise silitan oma jaheda käega pliidi jahedat klaasi. Ja ennäe imet, pliit rahuneb ja kustutab oma märgutule!

Nii et polegi rohkem vaja, kui vajadusel silitada. 


30.06.2024

...


laupäev, 29. juuni 2024

#päevapilt 52... maasikakarva

...

Eputis selline, ehib end võõraste sulgedega ;)


29.06.2024

...


reede, 28. juuni 2024

#päevapilt 51... Kersti sõber Miina

 ...

Lapsuke ütles kohe, et talle ei meeldi, kui talle õhtujuttu loen. Aga kas ma kuulasin! Kuidagi saime kaubale, ju ma midagi lubasin. Homme poest jäätist osta? Vahet pole, laps lubas kuidagi välja kannatada,

Õnneks asi loksus paika, järgmisel õhtul oli juba väike huvi (aga miks nad riidu läksid?), ja täna, paar tundi enne ärasõitu sai ette loetud viimane peatükk. Siin tuleb küll tõtt tunnistada, et leht või kaks raamatu lõpust on aegade jooksul kaotsi läinud, õnneks olulised sündmused selleks ajaks olid juba toimunud. Eeskätt muidugi tüli ja leppimine.

Raamat ise on minu jaoks paras ajalugu. Olen selle saanud 1. klassis pühendusega väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest... Pärnu I Keskkool

Aino Pervik "Kersti sõber Miina".


See oli siis nüüd sissejuhatus.

Tegelikult tegime enne lapsukese ärasõitu pildi. 

Aga enne seda paar päeva joonistasime. 

Pabernukke siis. 

Kersti ja Kersti sõber Miina. 

Ja neile riideid selga.



...

neljapäev, 27. juuni 2024

#päevapilt 50... kadunud peenar

 ...

Tegelikult: mitte ainult see sibulapeenar, vaid kogu aiamaa on kadunud. Kunagi sai kaevatud, külvatud, rohitud ja kastetud. Nüüd enam mitte. Või no mitte just päris nii, aga kui avastasin, et karikakar on maalapil laiutama hakanud, lasin olla. Näpuotsaga natuke tilli ja sibulat poetasin. Nüüd olid needki vähesed kultuurtaimed umbrohu vahele kadunud.

Kuni tuli lapsuke, kes päästis, mis päästa andis!



...


kolmapäev, 26. juuni 2024

#päevapilt 49... valged ööd

...

Pigem siis ööpilt.

Pool tunnikest enne keskkööd.

Suur valge alles väljas.


26.06.2024

...

teisipäev, 25. juuni 2024

#päevapilt 48... karje

 ...

Ja päevaküsimus... mis toimub???



...


esmaspäev, 24. juuni 2024

#päevapilt 47... segadus

 ...

100 asja korraga käsil.  




...


Võõrad inimesed

 ...

Tulen mina linna-korterist tänavale, prügikotike näpu vahel. Kas bussipeatuses või poe ees ikka mingi prügikast on, kuhu need mõned tekkinud jäätmed visata.

Nii ma mõtlesin, aga siis näen, et tavaliselt lukustatud värav, mis suure maja konteinerit turvab, on avali. Tean, et korteris kuskil on võti ka, aga kui mul ärasõit ees, pole mõtet edasi-tagasi kõndimisega aega raisata.

Üks vanem härrasmees lohistas suvalisi jäätmeid, mis üldjuhul nagu remondile viitaks, just prügikasti poole. Soovisin jõudu ja küsisin, et kui sobib, ma viskan oma sodi ka sinnasamasse. Ikka sobib ju! Ja siis ma kuulsin pika jutu sellest, et korteris on remont, noored on liiga entusiastlikult elamist korrastama ja kujundama asunud, tänapäeva materjalid pole suuremad asi asjad, ja enne oli ikka parem. Kuulasin, küsisin, noogutasin... Isegi kõrvu jäänud kerge aktsent ei mõjunud väga ohtlikuna. 

Läksime lahku kui vanad tuttavad.


Eile, kui tahtsin surnuaiale begooniaid osta, üks sümpaatne meesterahvas oli sealse lähedase kaupluse juures platsil müümas. Lillede sortiment oli suur, mõni päris huvitava väljanägemisega, nii et olin sunnitud küsima, kas need on tõesti ka begooniad. Ilmselgelt ei saanud meesterahvas aru, mida ma teada tahan, ja ütles vene keeles, et kõige parema meelega räägiks ta lätit, aga kui ei sobi, siis ehk võiksime vene keeles vestelda. No siis me vestlesime, peamiselt lilledest. Ei mingit pinget õhus, täielik teineteisemõistmine. 

Meist said peaaegu et sõbrad.


Metsakalmistul, riisusin, istutasin, kastsin, korjasin prahi kokku. Ja siis läks must mööda noormees vanuses +/-20, ja ütles tere. Umbes nii nagu naabripoiss tervitab kõrvaltmaja mammit. Ütles veel, et see pump ei tööta, kui vett vaja, peab kaugemalt tooma. Tegelikult oligi naabripoiss, haud, mida tema hooldada, oli sealsamas kõrval. Hiljem liitus meiega ta kaaslane, veidi memmem memm kui mina. Üheskoos jõudsime mõttele, et see on hinge rahustav, kui hauad Jaanipäevaks kohendatud saavad. 

Toimetasime kõrvuti kui pikaajalised naabrid.


Jätkuks veel üks lugu alapealkirjaga "Hauad Jaanipäevaks korda". See oli päev varem ühel teise kandi kalmistul. Kui juba, siis kastaks lilled ka ära. Parasjagu oli pumba kallal askeldamas mees ja naine, kes tihedast pumpamisest hoolimata vett kätte ei saanud. Mul läks õnneks, kuuri all oli kastekann, mis poolest saati vett täis oli. Sain oma lilled kastetud ja jäi veel järgmiselegi. Kui kannu tagasi läksin viima, oli pumba juurde uus meeskodanik saabunud. Ta oli päris pahane, et ilma veeta jäi, ja veel. et surnuaias liivahunnikus pigem kruus on.  Kuulasin ja ütlesin ka sõna sekka. No näiteks seda, et Liiva kalmistul päris kena liiv oli, ja nad seal pakkusid teenust, et ise tulevad paigaldama. Võõras mees ütles, et tema on probleemidest kurtnud ühele tegusale poliitikule, kes küll ära pealinna on kolinud... seega kohalik mure pole enam tema mure. Kuulasin, küsisin, noogutasin. Kõik oli ju õige, mis ta rääkis. Läksime lahku kui vanad semud.

Mis ma tahan öelda?

Ei midagi olulist. 

Juhuslikud tähtsusetud kokkujuhtumised elust enesest.



...

pühapäev, 23. juuni 2024

#päevapilt 46... jaanituli

...

Ühe jaanitule me leidsime. Nii et pole põhjust öelda, et jaanilaupäev möödus nurgas nukrutsedes.



Kõik oli väga ok.

,,,

laupäev, 22. juuni 2024

#päevapilt 45... kuuvalgus

 ...

Ootasin, millal kuu puudeladvust kõrgemale tõuseb, aga ei jõudnudki ära oodata.

Tundub, et hoiab seekord madalat profiili.


22.06.2024 kell 01.22


Ääreni öö on

täna täis kuud.

Maast otse taeva

voolavad puud.


Petlikku valgust

hingavad maad,

tee kaotad enne

kui arugi saad.


Võõras on äkki

ees iga paik,

klirinal jalgu

jääb kuupaistelaik.


Kalju Kangur "Üle seitsme udusilla", lk 8


Kuigi tänane kuupäev, oli see ju tegelikult eilne öö. Tänast kuud alles lähen jahtima!

...

reede, 21. juuni 2024

#päevapilt 44... vasakult paremale

 ...

Mõtlesin, et see on mul nädalane projekt: laduda riit kuuri vasakust servast paremale. Töö tundub mõttetu, aga mis teha-mis teha, märjad puud ootavad kuuri ladumist, ja ei saa ju kuivi ahjupuid kinni müürida. Kui nüüd puuriita tohib müüriks nimetada.

Projekt ei tähenda muidugi pühendumist hommikust õhtuni, täna kulutasin näiteks ainult 45 minutit.

Aga kahe päeva tulemus on selline, et päris kindel, nädalat ei kulu. Ehk saab juba homme valmis.

Täna jäi seis selline.


21.06.2024

...

neljapäev, 20. juuni 2024

#päevapilt 43... hiline hommikusöök

 ...


20.06.2024


Hiline lihtsalt sellepärast, et samasugune, aga koguselt ilmselgelt suurem õhtusöök + õlu hoidsid kõhu korralikult kaua täis!

Märk sellest, et lähedased Saaremaalt kenasti koju tagasi jõudsid ;)

...

kolmapäev, 19. juuni 2024

#päevapilt 42... Appi! Uputab!

...
Oi, kuidas mulle ei meeldi see korgikeeramise uus süsteem! Alles eile tegin joogiveepudelile ümberlõikamise, abiks käärid ja nuga, Lihvimiseks oleks liivapaberit ka vaja olnud, aga pole hullu, katsun ettevaatlikult juua.

Täna läks asi lausa kontrolli alt välja. Tegin külmkapi ukse lahti, ja selgus, et mu lamavas asendis 1,5 liitriline piimapakk oli kapis korraliku uputuse korraldanud. Kusjuures, ma varem pole märganud, et selle paki kork ka paki külge kinnitatud on (lausa kontrollisin üle, eelmine oli küll tavalise korgiga), igatahes peale hommikust piimaga kohvi joomist olin olnud hooletu. Kork tundus küll korralikult keeratud olevat, aga mingid köidikud olid vist nihkes, nii ta ujutas.


19.06.2024


Korralikult ujutas. Kuivatamiseks kulunud paberi kaalu järgi pakun, et priske kruusitäis.

Osa tilkus isegi külmkapi alumisele korrusele.

Pildi tegin hilinemisega... enamik kapi sisust, sealhulgas pahanduse tekitaja, on juba evakueerunud köögilauale.

..

teisipäev, 18. juuni 2024

#päevapilt 41... piknikupäev

...

18. juuni on rahvusvaheline piknikupäev. 

Kas metsas või mere ääres, aasal või järve kaldal.

Või koduõue murul.

Lina maha, piknikukorv head-paremat täis, ja naudi suvepäeva.

Mina istusin niisama trepil ja sõin, tean küll, et see pole see pole see, aga seekord sedamoodi.

Vähemasti pilt kinnitab, et olen looduses, mis sest, et koduõuel kännu kõrval.


18.06.2024


...

Mul on tegelikult paar ehtsa pikniku pilti ka.

Ajas umbkaudu 90 aastat tagasi.



...

esmaspäev, 17. juuni 2024

#päevapilt 40... hilinemisega

 ...


17.06.2024


Pildi tegin täna, raamatu sain kätte 13.06, Omniva pakiautomaati* jõudis juba 11-dal.

Palju numbreid? 

Aga tuleb veel!

Peatükk, mida lugesin 14. juunil... lugesin ja tegin mõned märkmed.

Okupatsiooniohvrite nimekiri. Mitte et nimed tuttavad oleks, aga asi ise. 

Ja kuupäev**, et mälestada.


1941. aasta suvel, veel enne sõja algust, viidi Tudulinna vallast külmale maale 4 perekonda.

Nimesid ei nimeta, aga rääkimata jätta ka ei saa. 

Nelja pere karm saatus.

- Kohalik ametnik ja tema abikaasa (29) - mehe saatus teadmata, ema ja 2 last surid nälga.

- Osa peret oli kodunt ära. kätte saadi naised (32 ja 35) ja lapsed (vanused 10 ja 7). Kõik surid Siberis juba järgmisel aastal.

- Pereisa (30), tema naine ja 3 last. Isa lahutati perest. Ema ja lapsed (vanused 7, 4 ja 2) surid juba järgmisel aastal.

- Neljas pere - 5 inimest. Ühe saatus pole teada, 2 surid Siberis.


Okupatsiooniohvrite nimekiri ise on kordades pikem, 12 lehekülge.

Ajaloo mustad leheküljed.


Raamat tervikuna on igapäevasem ja helgem. Elu-olu, loodus, seltsielu ja koolielu, kirikud, kalmistu ja Vabadussõja mälestussammas, tuntud tudulinlased ja nende lood.. Ajatelg ja palju fotomaterjali.

...

* Raamat "Lugusid Tudulinnast" sai tellitud põhjusega: sealkandis on vanaisapoolse suguvõsa juured.

** 14. juunil 1941 toimus Nõukogude repressiivorganite poolt läbi viidud esimene massiline küüditamine, mille käigus saadeti Eestist välja Venemaale ligikaudu 3000 meest, kes seal peaaegu kõik hukati või vangilaagrites hukkusid. Perekonnaliikmed  - umbes 7000 naist-last-vanurit - saadeti meestest eraldi Siberi küladesse, kus enamik neist samuti hukkus (Vikipeedia)

...

pühapäev, 16. juuni 2024

#päevapilt 39... aegunud

 ...

Hea meelega räägiksin jäätmemajandusest, isegi päevapilt soosib teemat. 


16.06.2024


Aga ei saa ju, jäätmeid tekib igapäevaselt, aga moosi keedan ma haruharva ja rabarberi-apelsinimoosi pole kunagi varem teinud. Eile Kati andis vihje, retsepti otsisin ise. Eeltöö oli planeerimata tehtud: ligi kg puhastatud-peenestatud rabarbereid suhkruga segatud. 

See oli eile.

Hommikul kallasin tekkinud siirupi pudelisse ja panin sügavkülma, rabarberid plaanisin keeta moosiks. Aga jama oli selles, et olemasolevast kolmest apelsinist (hoolega hoitud... armastusest kolme apelsini vastu ;) kaks olid riknenud. Alles jäänud ühest tegin mahla ja lõikusin  koort, tsipakene lisasin vett. 

Käiku läks väiksem osa olemasolevast ettevalmistatud rabarberist, ülejäänud hoiukotiga sügavkülma. Talvel, kui tuju tuleb, keedan edasi, moos oli küll hea! 

Retsept siit võetud. Suhkrut panin vähem ja muidu ka ju natuke omamoodi.

...

laupäev, 15. juuni 2024

#päevapilt 38... kingitus

 ...

Kunagi aastate eest (tean täpselt: 7 aastat tagasi!) õhku visatud lause, et mina talvel sünnipäeva ei pea, lükkan edasi kevadesse, pole oma kehtivust kaotanud. Alles paar päeva tagasi sain sünnipäevakingituse!  

Päris tuttava pildiga ;)


15.06.2024

Kes märgata oskab, märkab putukat ka ;)

...

reede, 14. juuni 2024

#päevapilt 37... Tammsaare mail

 ...

Inimesel on üldse rohkem annet mitte aru saada kui aru saada.

...

Pole ainustki mõtlejat ega mõtet, pole ainustki õpetajat ega õpetust, mida kakski mõistaksid täiesti ühte moodi.

(Anton Hansen Tammsaare)


14.06.2024
...

neljapäev, 13. juuni 2024

#päevapilt 36... üks viiest

 ...

Täna oli visiitide päev.

Omapärane sõna see visiit. Kõlab kui linnulaul. Vidiit-vidiit! kohkusid pääsukesed vee kohal laiali (M. Raud)


Tekivad igasugused seosed. Esiteks muidugi "Vana daami visiit", Ita Everiga peaosas. Võib kasutada ka sõna väisang, aga see kõlab veidi võõrana. Viis väisangut... ei tea, kas keegi räägib selliste sõnadega.

Samas, väisamine on täitsa ok.

Visiit tegelikult ka. Poevisiit, kiirvisiit, viisakusvisiit, vastuvisiit, üllatusvisiit. Misiganes.


Viis visiiti kõlab ka hästi. 

Neli neist oli seotud lilledega. Toodi lilli ja viisin lilli. Ja ostsin lilli ja korjasin lilli.

Ühed lilled said ka pildile pandud.

Need, mis Ireen tõi.


13.06.2024

...

kolmapäev, 12. juuni 2024

#päevapilt 35...vihm

 ...

Eilsest vihmast ma rääkisin, tänase jäädvustasin pildile. Seekord läks hästi, alles siis, kui oli kohvipausi aeg ja koht*, hakkas sadama. Mina tuntud pikaldane kohvinautija, suutsin oma tassitäit venitada, nii et päike tuli taas välja ja seekord jõudsin kuivade jalgadega sihtpunkti, see tähendab koju tagasi.


12.06.2024


Siin sai vihm mu uuesti kätte, õnneks hilinemisega. Olin jõudnud juba varjuda.


* Nihe kohvik Telliskivi tänava ääres. Saiakesed olid ka imehead!

...

teisipäev, 11. juuni 2024

#päevapilt 34... nostalgialaks

 ...

Aga kägu munes muna, mis nii suur, suur, suur...


11.06.2024

Kontsert Käsmus, vihmas ja päikeses.

Tavaliselt on nii, et kui mina välja lähen, siis vihma ei saja. Aga mitte seekord. 

Kui Balti jaamas nõutuna seisin ja plaani pidasin, oli valikuid vähe. Trammi peale? Jalgsi läbi vanalinna? Takso?

Trammi ei tea usaldada, kes seda teab, kas käib ja kus käib. Ja kas seal vett ka on. Takso igatahes poleks päästnud, sealses peatuses tõusis veetase lausa sekunditega. Kui juba nagunii peab vees sumama, siis eelistaks seda kui odavat hobi, nii et valisin kondimootori. 

Ülejäänud päeva jooksul jalad ära kuivada ei jõudnud, kuigi õhtu oli piisavalt pikk. Kui rong jõudis Tallinna kolmveerand viie paiku ja nr 67 bussi peale läksime umbes/täpselt 7 tundi hiljem.

Vahepeal?

Nostalgialaks Käsmus.

Polyphon 50, külalissolist Taavi Peterson. 

Kaks tundi vanu hitte pluss kaks lisalugu.

...


esmaspäev, 10. juuni 2024

#päevapilt 33... maasikad

 ...

Tänased maasikad on vanaemale, kui nüüd täpne tahaks olla, peaks korjama tema mälestuseks 115 maasikat. Karikakraid mul oleks nii palju, maasikaid noppisin ainult 5. Aga maasikad on olulised, suurema osa oma elust kandis vanaema perekonnanime Maasik,

Pilt on tehtud vanaemale... tervitustega :)


10.06.2024

...