Reede, 27. jaanuar 2012

Minu mustad sukad on kadunud...

...
Nimekirjaväline... järjekordne naistekas.

Nimelt ühel hommikul olin sunnitud kiiruga oma musti sukkpükse parandama, sest varvas kippus välja vaatama.

Ja siis meenus hiljutine Aunaste saade, kus külaliste hulgas Valli Lember-Bogatkina. 91-aastane proua, kes viimased 3 aastat on kandnud jalas ainult musti pits-sukki. Väga kaunid sukad ja saledad sääred, kaameramees polnud kade näitama.

Oleks ma nüüd jätnud sukanina parandamata, oleks ka esimene samm pitssukkade suunas tehtud, kuigi ma pole veel 80+x aastat vana, ja nii võib sellega oodata.

Mul on jalas hoopis mustad retuusid ja villased sokid, sest elamine on jahedavõitu.

...
Aga Landa-tädil olid mustad sukad.

Kui vanavanaema Olga 1968. aastal Rootsis suri, oli ta 89 aastat vana ja leinajaid oli Soomes, Rootsis, Kanadas, Eestis. Oma elu viimased aastad elas memm oma vanema tütre Landa juures. Pilvi ja Helvi olid abiks matuseid korraldamas.

Ja siis oli 800 krooni matuseraha kadunud. Kuhugi korralikult hoiule pandud.
Ainult Landa ei mäletanud, kuhu.
Kogu elamine otsiti läbi.

Mitu korda otsiti, ainult laed jäid lahti võtmata.... nii ütles Pilvi.
Otsiti läbi, ja hakati jälle otsast peale otsima.
Aeg oli juba pooles öös, kui raha lõpuks leiti. Ühest üsnagi delikaatsest kohast.

Ja kui siis kõik suurest leidmisrõõmust peaaegu et kokku vajusid, ütles Landa: "Aga nüüd on minu mustad sugad kadunud".

Järgmisel hommikul algas matusetalitus.
...

H nagu Anton


...
Anton Hansen Tammsaare.

Ürituse nimi on tegelikult "Hansenist Tammsaareni".

Täna toimus.
Rahvusvaheline, sest osavõtjaid oli lisaks paljudele koolinoortele üle Eesti ka õpilasi Riiast ja Krimmist, Aleksandrovka keskkoolist.

Osavõtjaid-lugejaid kokku 80, neljas vanuserühmas.
Peavõit Renele, pildil on ta koos Antoniga.


Pole just kerge lugeda peast 5 minutit Tammsaare loomingut.
Ja hästi lugeda.
Seda need lapsed tegid.

Renelt jäi küsimata, kust ta sellise liigutava ja täiesti võõra teksti Tammsaare loomingust leidis.
...
Sobitatud fotojahti teema "H" alla.
...

Kolmapäev, 25. jaanuar 2012

Avastame toite... meem selline (II osa)

...
Ma siis endiselt uute toodete otsingul.

Nii tark olen küll, et tean - soja on kasulik. Ja et tofu on sojale miskitviisi sugulane.

Vikipeedia ütleb:
Tofu on sojapiimast valmistatud kohupiima- või juustulaadne toiduaine. Tofu ja sellest valmistatud toidud on Hiina ja Jaapani rahvaste köögi traditsiooniline osa.

Seepärast tegin seekord siis sellise ostu, soe soovitus kaasas.
Ole terve!
Kes siis terve olla ei tahaks!


Ega ma nüüd väga vaimustatud ei ole, määrisin teist küll muu määrde asemel leivale, kuid võõras mekk oli isegi küüslaugu kõrval liiga tuntav.
Aga küll ma harjun.


Kuna kuupäev juba kukkus, katsun homme asjaga ühele poole saada, hakin küüslauku juurde ja segan siis pastatootele sekka. Ehk õnnestub kodakondsetele sisse sööta.
Pean ju ometi nende tervise peale ka mõtlema.
Ise nagunii.
...

Teisipäev, 24. jaanuar 2012

Naistekas... ei kuulu soovituslikku nimekirja

...

Valmistasin vaimu, et pojal juubel tulemas, aga tänu tähelepanelikele sugulastele selgus, et juubel oli juba eelmisel aastal.
Aru ma ei saa, enda sünnipäevad suudan täitsa vahele jätta, kuidas need lapsed mul ometi nii vanad on?

Kuigi poja sündimise päev on homme, olin täna x aastat tagasi juba tegija, aga hoolimata sellest, et tunne oli paljulubav, läksin veel sugulase sünnipäevale. Sõin seal kõhu head-paremat täis, siis läksin koju ja käisin duši all.
Kaasale pistsin "Tervise ABC" pihku, et mida teha, kui tema peab äkki sünnituse vastu võtma. Ega siis polnud mingeid perekoole ega perepalateid, kaasa oli paanikas.

Sõitsime trolliga Taksopargi peatusesse ja edasi jalutasime Marksi sünnitusmajja, aga seal oli sanitaarremont ja rohkem mul jalutada ei lubatud, telliti kiirabi kohale. Kell oli miski pool üks, kui Keskhaiglasse sisse sain, 7.25 oli tita käes.

Väino, kelle sünnipäeval ma tol ajaloolisel päeval käisin, sai siis täpselt nii vanaks, kui minu poja homme saab.

Küll aeg lendab!

Igatahes... palju õnne tänasele sünnipäevalapsele!


...
Ja homsele sünnipäevalapsele!


Küll need lapsed on ikka nunnud :)
....

Esmaspäev, 23. jaanuar 2012

Raamatukogud ja arstiabi

...
Langi karuteene

Karud kui teenindav personal...

Eks nad sellised ettearvamatud ja kohmakad on, need karud.
Isegi kui tahavad parimat, välja tuleb ikka nii nagu tuleb.

Artikli autor ka. Mõistan tema muret, aga maarahvast solvata pole ka ilus.
Selleks, et oma muret kurta, pole vaja teiste "nätaki" panna.

Ise ma ei ole eriti sage külaline raamatukogus. Teatmeteoseid ja erialast kirjandust ostan, lehte tellin.


Üht-teist kirjandusklassikast on ajajooksul riiulitesse korjunud.

Aga mingil hetkel tahan lihtsalt lõõgastuda. Loen järjest mitu krimkat läbi, raamatukogust laenutan, osta pole ometi mõtet.


Või otsustan ennast aidata... ja laenutan eneseabi raamatu.
Ajaviite ajakirjandus ka, mõnikord laenutan. Mõttetu ju ostma hakata.
Seesama esoteerika, kui teada saan, mis see on, laenutan kindlasti.

Eks ma siis olengi, nagu artikli autor ütleb:
"... ostud dikteerib rahva maitse, mis ei ole eales progressiivne või intelligentne olnud. Ikka krimkad, naistekad, kuulsuste elud, eneseabi, esoteerika jm selline."

Aga edasi näen juba vastuolu. Et korraliku obaka paneb Lang autoritele (sealhulgas artikli autor), kes oma raamatuid mõnikord ise välja annavad, ja kelle teose ostjaskonna olulise osa moodustasid seni raamatukogud.
Kas needsamad raamatukogud, kelle ostud on dikteerinud rahva maitse "...mis ei ole eales progressiivne või intelligentne olnud"?

...
Loomulikult on olnud juhuseid, et tahan laenutada, aga raamatut ei ole. Siis ma lihtsalt külastan natuke suuremat raamatukogu kohalikus pealinnas. Aeg-ajalt ma oma "sitaste saabastega" kohalikust kolkast ikka välja ka "tammun".

...
Tegelikult on aga nii, et palju suuremad kohalikud probleemid kaovad tekitatud probleemide varju.
Näiteks arstiabi kohalikus kolkakülas, kui perearst võtab haigeid vastu kohas, kuhu buss ei sõida ja jala on kauge minna. Et kuidas siis saab, kui kuidagi ei saa?
Näiteks kui sul pole autot.
Vald pakub lahkelt "taksosõitu". 20 senti kilomeeter, kaugemast külaotsast (kus elab tädi Maali) on edasi-tagasi 35-40 km, see teeb kokku umbes 8 eurot.
Vanas rahas umbes 120 krooni.

Ma veel ei tea, kas enne tuleb arstiga aeg kokku leppida või valla autojuhiga.

Või minna hoopis raamatukogusse ja laenutada endale "Tervishoiu käsiraamat". Nõuka-ajal sai endale riided selga õmmeldud ja konservid kokku keedetud, asi see diagnoos panna ja tohtrilt digi-retsept tellida.

Ja alati võib ju ära ka minna.

Päeva karikatuur: elu edendamine. Autor Urmas Nemvalts.


Siis võib kinni panna, mis veel panemata.

Raamatukogu näiteks.

Sidejaoskond, kauplus, arstipunkt... need on juba kinni.

...
Kaldkirjas mõtted ei ole minu mõtted.
Võetud artiklist ajalehes ja ühe suvalise blogi kommentaaridest.
...

Pühapäev, 22. jaanuar 2012

Avastame toite!

...

Meem selline!

Määrdejuust on kaup, mida ma tavapärasel poeskäigul ostan. Enamasti eestimaine ja võimalusel soodushinnaga.

Seekord siis otsustasin, et avastaks midagi uut. Soodushinnale jäin truuks ;)





Degusteerimine toimus suuremas seltskonnas ja hinnang oli positiivne.

...
Teise juustu ostsin paar päeva hiljem.

Kusjuures, mõlemad sattusid olema lõhelisandiga.

Valiku otsustas, et järjekordselt soodukas hinnapakkumine.

Aga kuna maitseelamus oli lahjem, siis sai seda teatava toidulisandiga teravdatud.


...
Tegelikult oli külm, toatemperatuur suvilas miinuskraadises.
Ainult söömine, joomine ja töötegemine andsid nahavahele natuke sooja.
...

Reede, 20. jaanuar 2012

Milline vorm?

...
Kui mina algklassides käisin, kandsime me kõik koolivormi. Triibuline pluus ja sinine seelik. Mingil ajal oli veel must põll ka ees. Punane täheke rinnas.

Hiljem olime pioneerid. Kaelarätt oli viltu kaelas, kahjuks ma seda pilti üles ei leidnud.
Põlle siis vist enam ei olnud.

Hiljem polnud kaelarätti ka, see oli kuskil kotis ja ainult siis, kui kontroll tuli, sai kaela seotud. Kutsusime teda hellitavalt kaltsuks. Hiljem tegin sellest vist oma lapsele punase päkapikumütsi... koos pioneerieaga lõppes ka mu poliitiline ja parteiline tegevus.

Sellist koolivormi mina kandnud ei ole, see oli peale minu kooliaega.


Mul on tõeliselt kahju, et minul oma vormiriideid alles ei ole.

...
Aga see-eest tegin ma täna vormirooga.
Pakk pelmeene, pakk külmutatud aedvilju.
Ühed keetsin läbi, teised kuumutasin pannil.
Siis ladusin vormi.
Ümmargune vorm ;)
Peale kallasin segu: hapukoor-riivitud juust-muna.
Ja ahju küpsema.

Päris hea tuli välja.

...
Teised fotojahtivad küsivad ka.
Milline?
...

Kolmapäev, 18. jaanuar 2012

Tagavara väljatulek ja ilmasularaha

...
Tore ju on, kui lähed reisile ja saad rääkida selle maa keeles.
Polegi nii keeruline, pista aga pisike sõnaraamat taskusse.

Aitab igas olukorras.


Ma lihtsalt ei suuda jätta jagamata.


...
Kelner, palun kandage...
Ma tahan laud
- nurkis
- aknajuures
- tänavas
...
Palun -
ootage
avamage
kinni kattuge
kordage
...


...
Меилъ он тарвис неликокку лауд
Ma тахан сёёма
...
Mul on põletikud hambaige
ära katkinud hambatükk
Palun, valutukstegemine
...
Ma...
paha oma tunnen
valutama hakkan
Mis kellas tuleb arst?
...
Mul on яге valu
külgis
rindis
magusis
selgis
liigesis
südasis


...
Mul on
allergii
magu korratus
...
vererõhumine
kõrgendatud
alandatud
Ma väga korrast ära olen.
...
Minu kell on seisma jäänud
Ma neid lööenud
Maha pillanud
Kellapatarei on lõpetatud
Palun vahetage!
Mul on tarvis kiire
Mitu mind? (cколькo c меня?)
...

...
Ma tahaksin kuulama
arf
kannell
konterbass
Mitu maksab üks pilet?
...
Vabandage, palun lubage läbima.
Kus on unustanudasjad büroo?
Kui asi on leidnud, helistage mul telefoni.
...


...
Tere!
Ma tahan saama
kahekohtne number
number välimusiga (c видом)
Toredasti, se number mul on meeldim
Palun, kandage minu pagas numbri sisse.
Mittu maksab number ööpäeva?
...
Kus on ligimene
rahavahe punkt?
Mul on tarvis vahetama
eesti kroonadele
evro
...

...

Esmaspäev, 16. jaanuar 2012

Kohtumine

...

...
Ootamatu kohtumine Lauluväljaku laulukaare all II korrusel.

Kunagi varem, peaaegu et eelmises elus, mäletan seda pannood teatris "Estonia".

Mosaiik klaasikildudest, pannoo "Läheme suurele peole".
3 korda 6,5 meetrit.

Ajalooline kunstiteos aastast 1950.

Ajalooline on pildil kõik: vana laululava, rahvariietes laulupeolised, punased lipud. Ühel lipul olevat kunagi olnud ka Stalini kuju, aga tema nokiti sealt välja, kui aeg täis sai.

Vahepeal oli pannoo teatrimaja laoruumis.

Mul on hea meel, et ta nüüd endale koha on leidnud.
Tore oli taaskohtuda.
Omapärane ja oma ajastu nägu kunstiteos.

Autor Valli Lember-Bogatkina, kes hiljuti pühitses oma 90ndat sünnipäeva.

Püüdsin pildile tillukese killukese kildudest kujundatud tervikust.
...

Reede ja 13

...
Miks otse minna, kui ringi saab!
Tundus olema ainus arukas vastus, kui otse on 70 km ja ringi 130.

Tegelikult oli ringi läbi kohaliku pealinna kuidagi turvalisem.
Transport korraldajate poolt.
Kes reede õhtul pealinna liikluskeerisesse ikka vabatahtlikult tikub.
Reede ja 13.

Üritus Lauluväljaku klaassaalis oli pidulik ja kaunis.


Palju tegusaid inimesi. Kõik esitatud kandidaadid olid kutsutud.
Kuigi minu panus on pisike, kuulun võidukasse meeskonda ja seega ka osaline.


...
Aga mitte ainult see.
Üks väike maailmakodanik otsustas, et reede ja 13, tänan väga, ei hooli. Ja sündis mõned tunnid peale südaööd, 14. jaanuaril.
Tere, Oliver!
...

Pühapäev, 15. jaanuar 2012

Meri on, meri jääb...

...
Tee suvilasse oli läbimatu.
Vähemasti autoga.

Turvalise parkimise jaoks tuli natuke kaevata ja natuke lükata.


Mingid traktorid olid lähiminevikus rannaäärset rada kasutanud ja sügavad rööpad sisse sõitnud. Nii me siis läksime, õhuke lumekiht teed polsterdamas, selle all aga siledamatel lõikudel salakavalalt libe jäine maapind, songermaal muda täis rööpad, peal just nii paks jää, et lund kandis, aga inimest mitte.
Nii et kõike sai praktiseerida, külili kukkumist ja mudasse vajumist.

Aga käidud sai.

Tehtud sai.

...
Maja oli vana kohapeal.


Meri tuule meelevallas.


Ranna-astang siiski lainetest lõhkumata.

...

Laupäev, 14. jaanuar 2012

Puuri pistetud

...
Nagu orav rattal.
Puuris kinni ka veel.
Veidi küll paokil uksega, aga kaugele karata ei saa.
Mingid nähtamatud niidid.
Samas piisavalt tugevad, et katki ei jaksa rebida.
...
Kuidas jõuda äratundmiseni, et keegi kuskil on veel rohkem.
Kinni.
Puuris.

Miks mitte minna loomaaeda.
Hakkab ehk kergem.

Et täitsa puuris kinni.

...
Võimalus liikuda... ringiratast. Nagu orav rattal.

...
Jätavad mulje, nagu polekski puuris.
Tegelikult on ikka küll.

...
No mind juba puuri ei pista!

...

Neljapäev, 12. jaanuar 2012

Pikka iga mulle

...
Käisin täna pangas.
Ma olen oma pangaga üldiselt rahul.
Enamasti väga rahul, mõnikord natuke vähem rahul.

Täna peaks olema väga-väga rahul.

Läksin oma tutikale pangakaardile järgi.

Teeninduse käigus kohendati ka internetipanga päevalimiiti.
Kodus avastasin, et pank on minuga väga pikaajalise lepingu sõlminud.

Mis siis ikka... pikka iga mulle.
Ja minu pangale.
...

Pühapäev, 8. jaanuar 2012

Tere tali

...
Kõik on olemas.

Lumi.

Päike.


Külmakraadid.

Isegi jäälilled on olemas.


Tere, tali!
Juba hommikul käisin tervitamas.

Kontrollimas, miks mu tuba nii jahe on.

Vaatasin kraadiklaasi... ja hakkasin puid tassima.


Nüüd on üks ahi köetud, teine praksub rõõmsasti. Ja pliit peaks ka juba soe olema.

Lähen ja teen seeneomletti.
Eile Maximast ostsin, lahtised šampinjonid, 385 grammi ja 0,88 euri.

Nõmmest saadeti mune, erilise hoole ja armastusega kasvatatud kanade munad.

Seened oleks võinud muidugi ka enda käest olla, aga ma jälestan põdrakärbseid ja seepärast on mu seenelkäigud suht harvaks jäänud.

Vanasti nagu polnud neid nii palju, ja puuke polnud kohe üldse.
Nii palju kui mina mäletan.
Aga vanasti ütles vanaema mõnikord - mine seenele. Mõnikord otseses, mõnikord kaudses mõttes.

Et mine oma jutuga seenele.

Juba lähen. Seeni hakkima.
...

32 nööpnõela

...
Mul on 2 karpi nööpnõelu. Nõuka-aegsed, kummaski karbis algselt 1000 tk.
Tädi Ilse pärandus.
Ma olen nende nõeltega niiväga rahul, kõik teised, mis näppu on sattunud, pole seda väärt, et neist rääkida.

Ainult need vanaemalt saadud värviliste peadega Rootsist toodud nõelad, aga nemad on nii ilusad, nemad räägivad enda eest ise :)


32 nõela lugesin karbist välja, kui hakkasin endale seelikut välja lõikama. 4 paari paane, igasse paanipaari 8 nõela.

Miks selline täpsus? Tahtsin kindel olla, et töö lõppedes mul kõik nõelad alles on. Pisike printsess, kes hernetera madratsi all ei tundnud, kurtis küll valu, kui nööpnõel lapiteki sees last nõelas. Auku järgi ei jäänud, aga tekitas füüsilist valu.

Kui seelik valmis sai, oli nõelte hulk kahanenud 31-ni.
Ma olin olnud ometi nii hoolikas, tegin isegi vahepeal - joondu, valvel, järjest loe.
Üks läks ikka hüppesse.

Aga... kes otsib, see leiab.
Kätte sain.
...

Reede, 6. jaanuar 2012

Fotojaht: mosaiik

...
Värvilised killud kokku.

Minu mosaiik.


Mulle meeldib riidelappe klapitada.
Kild killu haaval, üks lapp kahekümne neljast.


Nendest peab saama kattevaip.


Küll ükskord saab ka.
Kui valmis saab.

Üks padi täitsa olemas.

...
Veel mosaiike.
...

Kolimised

...
Kolimistes on oma võlu ja oma valu.

Mõni kodu tuleb lihtsalt tühjaks kolida. Kui koduhaldjas haldjate riiki on kolinud. Selline kolimine teeb väga haiget.
Lähedaste lahkumised.

Kolimine võib olla ühe eluetapi lõpp ja teise algus.
Kokku kolimised ja lahku kolimised.
Uude kodusse kolimised.

Nagu inimesed teineteisega kohanevad, nii pead kohanema ka uue koduga.
Ja kodu sinuga.
Ühelt poolt - võõrad nurgad ja nurgatagused, uksepiidad ja aknaraamid, kraaninupud ja dušisegistid, uued helid, lõhnad, temperatuurid.
Teiselt poolt - uue omaniku harjumused, kombed, tõekspidamised.
Mõnikord on kohanemine väga vaevaline.

Minu kodud laias laastus on olnud nii, et 2 Pärnus, 2 Tallinnas, 2 Tartus ja 2 meie vallas, neist kuus esimest - Pärnu, Tallinn ja Tartu - mahuvad mu elu esimesse paari aastakümnesse.
Neid kolimisi ma ei mäleta.
Eks algul kolisid lapsevanemad, tudengiaegsed kolimised olid nii, et koli kotti ja bussi peale. Mehe juurde kolisin lihtsalt sisse. Koli kaasa kolimata. Tudengite moodi, kodinad kotti ja rongi peale.
Järelikult, ainult kõige viimane kolimine 20 aastat tagasi oli minu enda kolimine. 2toalisest korterist majja peaks olema täiesti mõeldav. Vastupidiselt sellele, kui majast peaks kahetoalisesse kolima.

Või kahetoalisest ühetoalisesse.
Isa kolis.
Loomulikult jäi asju üle.

Kolmapäeval käisime kolimas.

...

Neljapäev, 5. jaanuar 2012

Elu üles kirjutatud

...
...
Kui ma paar aastat tagasi suht võõra seltskonnaga koos ekskursioonil olin, oli mul kaasas värske "Elukiri". Jagasin lugemist teistega ja ajakiri tekitas paraja üllatuse. Et nii loetav. Lahe oli ühe proua kommentaar: tema ema pole nõus seda tellima, et liiga noor sellise ajakirja lugemiseks. Aga nüüd ta kindlasti tellib emale, siis saab ise ka lugemas käia.

Eile ka. Värske ajakiri postkastis.
Olin ikka päris närtsinud, kui koju jõudsin ja nii ma siis unega võideldes lugesin.

"Igal raamatul on kuskil omanik". Oeh, see teema teeb haiget. Ma oman liiga palju raamatuid. Selliseid raamatuid, mida ma enam kunagi lugemiseks ei ava. Ma olen sellest juba kirjutanud, siis oli mitu head soovitust. Panna raamatukogus tasuta jagamisele. Leida õige koht internetis ja panna nimekiri üles. Kiire aeg (suurpuhastus) läks mööda ja seis on sama. Ega ma ei suudagi neist nii kergesti lahti lasta.
Aga nüüd selles artiklis, terve hulk huvitavaid mõtteid.

"Muinasjutt pudelis". Nõuanded, kuidas valida parfüümi. Nojah, vanasti oli see "Možet bõtj", see sobis kõigile. Nüüd olen segaduses, ei oska valida. Hea nõu kulub alati marjaks ära.

"Minu vasak põlv". Tõlgitud artikkel. Meeleolukas lugemine 80aastase inglise kirjanikuproua põlveoperatsioonidest, et kuidas oli 1997 ja kuidas 2011.
Mul on kodus ka üks, kes saab võrrelda. Ühte lõikust. Ja teist. Ja veel ja veel.

"Enamasti läheb seljavalu ise üle". Seda oli väga lohutav lugeda. Et kuigi seljavalu võib olla väga piinarikas, pole ta ohtlik. Ja läheb ise üle, kuigi võib mõnikord oma 6 nädalat aega võtta. Tuleb lihtsalt liikuda ja valud tablettidega kontrolli all hoida.
Siiski, väike osa seljavaludest vajab ravi.

"Ära lange masendusse, kevad tuleb nagunii". Mida teha, kui on kurb tunne. Midagi ei viitsi teha. Kedagi ei taha näha. Kehv tunne. Uni on ka. Kommi tahaks.
Mida siis ikka teha? Artiklis terve hulk häid nõuandeid.

Ega ma veel kõike polegi lugenud.

Kas kaugsuhe lahutab või ühendab?
Otsimissaade uute tegijatega.
Kaunid riided kaltsukatest.
Peaasi, et liigud, välimus pole oluline.
Reisikiri Dubaist.
Küpsetised diabeetikutele.
Mitu lugu huvitavatest inimestest.
Ja palju muudki.

Lugemist mitmeks õhtuks.
...

Pühapäev, 1. jaanuar 2012

Numbrid ja sõnad

...

Pühad läbi.
Aasta möödas.
Leidsin ühe numbri, kus tähed appi võetud.
Fotojaht - numbrid sõnadega.

Kolmteist ei ole tegelikult minu number.


...