24.04.24

...

Selliseid numbreid ei saa kasutamata jätta!

Seekord siiski mitte 24.04.2024... hoopis 24.04.1924

Ajaleht "Eesti Kirik" on avaldanud mõtteterad.

100 aastat tagasi, 24. aprillil.

24.04.1924 aasta ajalehes "Sakala" aga sattus silma raamatutega seotud kuulutus. 

...

Aga kui inimestest rääkida. 
1924. aasta aprillis oli vanaisa 20 aastane ja vanaema polnud 15 veel saanud.

Pildid, mis kuskile sinnakanti võiks jääda. 

Mis toimus laias maailmas?

Ajaleht "Waba Maa" kirjutas 24.04.24 "Uputuse päewilt Saksamaalt".

Veetõus oli mitmel pool nii äkiline, et kes majja sisse jäi, see uppus. Kariloomad lautades, koerad keti otsas. Paanikas inimesed põgenesid paatides. 
Aastal 1924 siis.

Aga aprillis 2024 on Salme Kultuurikeskuses Linnateatri etendus "Suur veeuputus".

Kui juba teatrist rääkida... taustaks mängib mul korduses  viimane Klassikaraadio soovikontsert. Just ütles: Tiiu soovib kuulata Benno Hansenit*. 

Minu vanaema oli küll 1924. aastal alles Klaara. Oma eesnime muutis ta kümmekond aastat hiljem.

Aga Tiiule pakuti kuulata Falstaffi aariat ooperist "Windsori lõbusad naised". 

Kuulasin minagi.

Ja joonistasin pildi tänase kuupäevaga.

* 1924. aastal oli B.H. Estonia teatri ooperi- ja operetisolist.

...

Mitu numbrit peale koma

 ...

Ühes selle nädala mälumängus oli küsimus 14. märtsil tähistatava tähtpäeva kohta, millel on seos Kreeka tähestikuga.

Ma ei tea, kuidas see mul järsku kuskilt ajusopist välja kerkis, ju päkapikud tulid appi ;) 

Pii päev! 

Kes siis piid ei tea! 3,14 ... nii et 14. märts, mida mõnes piirkonnas kirjutatakse 3/14, on väga loogiline kuupäev. 

Guugeldasin ja täiendasin Wikipedia abil teadmisi. Loodetavasti jääb meelde, et pii päeval on oluline pirukaid (pie) süüa.

Aga nüüd kohe kontrollin, mitu kohta peale koma mul arvust π meelde jäi ;) 

20 kohta... oleks ju hea tulemus küll!

3,1415 9265 3589 7932 3846

Kontrollisin ja parandasin... üks viga oli sees :( 

Kui nüüd keegi arvab, et mul on miski eriline numbrimälu... No ei ole! Mul on lihtsalt suur suguvõsa ja väga paljud sünniaastad on meeles. Tuli vaid inimesed ritta seada ;) 

....

Jagatud numbrid

 ...

Mulle numbrid meeldivad! Miks mitte jagada ;) 

Selline lühike sissejuhatus seekord.

Kui ma teen selle aasta jooksul veel vähemalt 20 postitust, siis määran endale preemia: see oleks mu blogi 15 eluaasta rekord. Tasub pingutada!

Pühapäeva õhtul üritasin ka... pingutada.

Saates "Ma näen su häält" läks mul ennustamisega suhtkoht hästi. Olin Laulukirjutaja, kes Hanna-Liina Võsaga lõpuks duetti laulis, oma lehel lauljaks arvanud, samuti nagu Numbrimehe, viimase väljalangeja, kes tõesti ka hästi laulis. Kolmas, kellele kohe saate algul plussi panin, oli Noorpoliitik. No tema ei laulnud! Mu meelest poliitikud nagu muidu ikka laulavad! Kirjutavad raamatuid. Luuletavad. Või teevad niisama tsirkust. 

Aga pidin ju numbritest rääkima. Kui seitsmest kolm õigesti ennustasin, teeb see kõvasti alla 50%. Samas, keda mina lauljaks pakkusin, oli 3. Neist kaks laulsid.... mis teeb ligi 70%. Nagu polekski kõige lootusetum. 

Siiski, saatesse ma ikka ei kipu! 

Mul koduski tegemist küll.

Päevapilt 14.11.2023

Projektis Päevapilt on lüngad sees, aga pole hullu. Kuna mu pisipiltidel mõnikord kuupäev tagaküljel puudub, siis minu valikuline mälu ja mõtlemine suudavad selle kindlasti nii tuvastada, et projekt ikka katkematu oleks. 

27.10.23

Ega neid puuduvaid pilte eriti palju pole, mingi klõpsu teen peaaegu iga päev. Ükspäev näiteks roomasin kempsus torude piirkonnas ja üritasin hiireauku pildistada. 

Aga mul vist jälle kipub jutt metsa minema .. numbreid ju tõesti ei olnud. Või kui, siis see 1 hiir, kes lõksuga kätte õnnestus saada. 

Kui kodustest tegemistest rääkida.

Ma olen ju väikest viisi raamatupidaja ka. Kirjutan üles sissetulekud ja väljaminekud. Kunagi abielu alguses tegin seda, aga kui nägin, et väljaminekud olid pidevalt suuremad kui sissetulekud, kadus huvi ära. Hakka veel pärast selgitama, kust see lisaraha tuli! 

Nüüd, kus ma enam tööl ei käi, olen rahaasju juba mitu aastat kirja pannud. Väga tore hobi, ja odav ka, need mõned kaustikud pole märkimist väärt.

Ma olen täpselt 323 nädalat oma RAHA MAHA - MAHA RAHA raamatusse kõik ostud, ka vähe olulised, kirja pannud. Tundub mõttetu? Kui tõtt tunnistada, siis mulle ka! Aga igatahes palju sisukam, kui nõude pesemine, tubade koristamine või ahjude kütmine. Numbrid mulle meeldivad, nii et väike vaheldus igapäevatöödele ;) Ja nüüd on mul mitu kausta, kus palju-palju numbreid sees. Mõnikord lehitsen, tore ju vaadata, kuidas numbrid järjekindlalt suuremaks lähevad. Elektriarved näiteks.... aga mitte ainult. 

Aga tore on ka avastada, et on numbreid, mis ajale vastu pannud või isegi pigem kahanenud. Näiteks? Kuu aega tagasi ostsin kaasale poest õltsi, tema lemmik, Saare Taar. Maksin 1.49 purgi eest, pluss taara hind juurde. Kui nüüd kahanemisest rääkida, eelmise nädala poeringil ostsin ka seda Saare Taari, maksis ainult 1.20, ja seda koos taaraga. Lihtsalt tuleb märgata!

Projektide juurde tagasi tulles... üks hakkab läbi saama, kuskil jaanuari algupoolel alustasin oma päevaraamatuga "Minu lobisemise koht", eile tegin sissekande nr 305. Ma ei viitsi praegu arvutada, kui suur % projektist läbitud on, aga nii umbes 1/6 on veel ees. Siis võivad järeltulevad põlved kunagi välja anda mu eluaastaraamatu. Mitte et see eriti huvitav on, lihtsa inimese igav elu... samas hea võimalus midagi sugulastele kinkida. Kõik loevad põnevusega, kas nemad ka sisse on kirjutatud. ;) 

Veel ei ole... aga ma peangi sellele mõtlema! 60 päeva veel ees! 

Kiiresti pean mõtlema, sest aeg läheb ruttu.

Mitte ainult päevad.

Täna on isa 10. surma-aastapäev. 

Aga surmast vist ei ole hea komme rääkida. 

Eile oli FB vanade fotode grupis postitus, kus foto lähedase inimese matustest aastal 1961, ja kohe oli näppu viibutav kommentaar all. Et selliseid pilte siin küll näha ei taha. Taevas hoidku, pane siis silmad kinni, mitte ära süüdista adminne, et nad oma tööd halvasti teevad. 

Olen oma Päevaraamatusse just äsja kirjutanud "... keegi ei sure lõplikult enne, kui on veel elus ükski inimene, kes teda elavana mäletab " (Jaan Isotamm, "Undi-jutud", lk 116).

Mina mõtlesin seda pilti vaadates hoopis, et minu isa oli mulle antud 50+ aastat kauemaks.

Sellised lood siis, ma ei tea, kas mul õnnestus igasse lõiku number sisse kirjutada, aga on nagu on.

Paar numbrit tuli veel meelde. Mul on nüüd kolme kuu jooksul 10 luuletust välja kirjutatud ja pähe õpitud. Olen rahul! 

Ilusad luuletused ilusal paberil.

Tundub, et mälu on ka paremaks läinud ;) ... seda küll niivõrd-kuivõrd, eile ei suutnud jälle kaht nime meenutada, neid mis mälumängus "15 küsimust" küsiti. Üks oleks andnud 2 punkti (Lauri Hussar) ja teine 1 punkti (Evelin Samuel). 

Pilt tuli kohe silme ette, aga näe, nimi ei tule meelde!

Tean, et tean, aga meelde ei tule! Siis pole ime, et luuletusi lugedes ikka natuke spikerdama pean. 

Mõne salmi esimest sõna näiteks. 

Aga hommikul helistas sõbranna aastast 1963. Rääkisime 32 minutit. 

Polnudki juba tükk aega rääkinud... viimati 3. oktoobril. Et kus ma nii hästi mäletan? No kes siis aastakümneid kehtinud sünnipäeva ei mäletaks! 

Aga kui juba 3. oktoobrist rääkida... sellel päeval on lisaks 3 tuttavale sünnipäevale veel ka isa nimepäev. 

Mul lihtsalt on mõned numbrid mälu-kalendrisse kirjutatud. Peaasi, et nad seal omavahel segamini ei lähe ega tülli ei kipu!

...

Pole võimalik!

 ...

Pole võimalik, et täna on juba neljapäev!

Pole võimalik, et novembrist on rohkem kui pool läbi. 

Et aasta lõpuni on veel ainult 44 päeva. 

Kui numbritest rääkida.

Peaasi, et seda peagi saabuvat olulist kuupäeva maha ei maga.

22.11.22

Kui tähenduslikest numbritest rääkida.

Mul veel plaane pole, aga mõni päev on aega mõelda. Ainult et see aeg läheb ju nii kiiresti! Päev tuleks enda jaoks kuidagi ajalukku kirjutada ;) 

Sel aastal oli üks huvitav number veel, 22.02.2022.

Õnneks on väike Elli, võttis vaevaks oma sünni päevaga see number suguvõsa kroonikasse kirjutada.

Ma siin ka... pisut nagu korjan lugusid ja pean päevikut.

Vaatasin just oma blogi numbreid.

Avaldatud kokku 1954 postitust. 

Tõesõna, see number oli pisut ootamatu, aga on nagu on, mina midagi ei sättinud, kes teab, see teab.

Kõige rohkem postitusi on olnud 2021. aastal ... 166.

Kõige vähem aastal 2010.... 121 postitust. Poolikut aastat ei arvesta.

Aga nüüd on viimane aeg pingutada, et mitte 14 aasta kõige kasinamat tulemust ei saaks. Seega vähemasti 25+1 blogijuttu võiks veel tulla. Ehk isegi õnnestub, aga kui mitte rohkem, siis vähemasti 100 piiri suudan kindlasti ületada. Rekordit püstitada ei suuda kõige paremagi tahtmise juures.

Tänasest päevast märk ka maha. Märkimisega tegeles ilmataat, mingil hetkel sadas laia lund ja mingil hetkel oli maa valge. Mitte küll enam siis, kui kõnniringil käisime. Siis olid vaid üksikud valged laigud. 

Aga eilses päevas oli juba kevadet.

Või hoopis vananaistesuve?

...

Tegelikult mulle meeldivad mu üles tähendatud päevad. Novembris 2008 olen kirjutanud noorusest ja vanadusest. Loos ära märgitud ämm jõudis isegi oma 95. sünnipäeva tähistada.

19.12.2018

Natuke jäi puudu, et oleks 96 täis saanud.

...

November

 ...

November on hall ja hämar aeg. 

November on hingedega suhtlemise aeg. 

November on hingekuu.

Soomlaste november on marraskuu... tõlkes surnukuu. Eks ta nii olegi. Mitu lähedast läbi aegade läinud novembris. 

Hingede aeg on vaikuse aeg. Oma mõtete mõtlemise, muistsete lugude meenutamise, lahkunud lähedastega suhtlemise aeg. Vaikuses vaikimise ja vaikuse nautimise aeg.

Novembris oli isa sünnipäev ja novembris ka tema lahkumise päev. 

1. november 1930... 92 aastat tagasi. Aga elada anti 83 aastat, paar nädalat peale sünnipäeva ta suri.

Ema suri oktoobris 1992.

Seda pilti ühendabki number 92.

1960

Tädi Veera suri novembris 2003 ja oli siis 92 aastat vana.

Kui numbritest rääkida.

...

Õiged numbrid

 ...

Kes siis võita ei taha!

Peaks ju lihtne olema, märgi ainult piletile õiged numbrid ja oota ära, kui suur lotovõit tuleb. Muidugi kui tuleb. 

Olen kuulnud, et mõni ikka võidab ka. 

Mitte mina, ja pole ka ime. Ma ei mäleta, millal ma viimati loosipileti ostsin, mitmeid aastaid tagasi, ehk isegi aastakümneid. Veel vähem ma mäletan, et ma kunagi võitnud oleks.

Aga numbrite oletamine mulle meeldib ;) 

Näiteks kaupluses... laon asjad ükshaaval kassalindile ja samal ajal arvutan.  Liidan hinnad kokku, nii umbes ja enam-vähem. Parem veel kui Bingo loto! Kohe saan teada, kas saadud arv on õige. Võidurõõm juba siis, kui pluss/miinus üks euro, eriti suuremate arvetega.

Täna näiteks: banaan, õun, tomat kassas kaalumisega, leib ja sepik, piim ja koor, sink ja heeringas, pähklid, šokolaad, kommid, apelsin, kartul ja keedupeet, hapukapsas, sült ja pakk makarone, LED lambid, WC paber... kindlasti oli midagi veel.

Liitsin kokku, oletuslik summa 37 eurot.

Arve tuli 38.37... seekord ei olnud lotovõit :( 

Võtsin vastu pakutud tšeki ja viskasin pilgu peale, mis siis viltu läks.... et nagu lotopileti kontroll. Nojah, pakendis punane apelsin polnud sel nädalal enam soodukas, 1.99 asemel oli 2.99.

Aga pole hullu, ülejäänud soodukad andsid 7.44 kokkuhoidu. 

Nii et pole põhjust nuriseda, sain numbreid kokku arvata ja raha kokku hoida. Igatahes parem, kui  Bingo loto, seal on enamasti ainult numbrite rõõm ;)

...

Kas kallis või odav

 ...

26.10.2021

Tõesõna, ma pole seni ajani aru saanud, kas minu elektrihind on kallis või odav. On nagu on, arve tuleb, mina maksan. Seal on kirjas kõiksugused numbrid, mis mind ei kõneta. Aga viimaselt arvelt (september 2021) loen, et 196,139 kWh eest küsitakse mult 46 eurot ja 87 senti. See tundus korraga nagu palju. Natukene korrutamist ja jagamist, tulemuseks sai 23,89 senti/kWh.... koos aktsiisi, taastuvenergia tasu ja käibemaksuga. Kogu kupatus.

Ühtegi uut lepingut ma pole teinud, seega kujutan ette, et mul on see esialgne Eesti Energia leping, mis oleks nagu kogu aeg kallim maksta olnud kui kõigil teistel, kes odavat elektrit on osanud leida ja kasutada. Samas, kui loogiliselt mõelda... kallim on ju kvaliteetsem ;) 

Aga võtan nüüd juulikuu arve. Kasutatud elektrit 144,034 kW/h ja nõutud summa 26 eurot ja 82 senti. Jälle pisut numbritega jagamist ja tulemuseks on 18,62 senti/kWh.

Nii ma siin pean aru ja aru ma ei saa. Selle aasta veebruaris tuli ühe kWh hinnaks 15,67 senti, arve 46,38 eurot on umbes-täpselt sama suur, kui septembri eest, aga kasutatud elektrit oli veebruaris märkimisväärselt rohkem - 299,9 kW. 

Ega ma ei arva, et keegi mulle vastata oskab, aga küsimus on täitsa olemas. Et mis leping see mul siis ikka on, mille alusel elektrit ostan ja maksan. Kahtlustan, et mul pole lepingus ka seda sees, et öine odavam oleks. 

Viimane aeg on end vist kuhugi kanti liigutama hakata, et mingisugusedki kasulikumad lepped sõlmida.

Või siis elektrit kokku hoida.

...

M41

 ...

See võis olla kuskil 80ndatel, kui ämm tegi kingituse. Kes seda enam mäletab, oli see mulle sünnipäevaks (vaevalt, et kaasale... kõlaks kuidagi kohatuna) või aastavahetuseks, igatahes oli see kangas, 5 meetrit pikk ja 1,5 lai. 

Rohelised triibud valgel põhjal. 

Ma ei tea, mida ämm seda ostes mõtles, et kas ehk sobib voodilinadeks? Või laudlinaks? 

Või kas üldse mõtles, see oli aeg, kui tuli osta kõike, mida poes nägid, küll pärast on aega mõelda, kellele või milleks. 

Kusjuures, ma olen võimeline isegi tänasel päeval selliseid oste tegema. Et ostan ära, ehk saab kasutada. 

Aga see selleks. Praegu need triipudega linad.

Mina lõikasin kanga pooleks ja palistasin servad. Õmblusmasinaga küll kinni, aga valge traagelniit tänaseni sees.  

Kas ma kohe mõtlesin, milleks kasutada... kes seda enam mäletab, aga et oli selline veidi peenem, sisse kootud mustriga kangas, läksid linad käiku laudlinadena. 

Need olid ajad, et kui sünnipäev, siis pidu. Ja kui pidu, siis suurelt. Naabrid ja lähedased, tavaline oli, et laua ääres istus 10+ inimest, ja ikka pika laua taga. Linad olid tihedasti käigus.

Nüüd enam ammu pole.

Suuri pidusid isegi on, aga lauad on väiksemad. Ja laudlinad on uued.

Aga vanad? Mina kasutan neid saunarätikutena, mõnusad suured, isegi mina mahun vabalt sisse. Sellises "pikas valges kleidis" saab näiteks saunapidudest osa võtta. Viimane kord oligi, kui pisikese tirtsuga saunas käisime. 

Paar korda olen spaas käinud.

Suurte linadega.

Saunalinad M41.

Et miks M41? Olid ajad, kui voodipesu ma kodus ei pesnud. Pesemiseks olid pesumajad. Kolhoosi kontorihoones oli vastuvõtupunkt, et kas pesumajja või keemilisse. Ja et siis pesu segamini ei läheks, tuli number külge õmmelda. Võimalik, et mul on kapis veel mõni lina või rätik, kus märk peal.

M41.

Tuleb välja, et numbril on täitsa tähendus!

The M41 Walker Bulldog.

(info ja foto... Wikipedia)

The M41 Walker Bulldog, officially 76-mm Gun Tank, M41, was an American light tank developed for armed reconnaissance purposes. ... It was produced by Cadillac between 1951 and 1954

See 54 loo lõpus sobib kui rusikas silmaauku ;) 

...

Hommikused uudised

 ...

Pilk jäi peale... viimase 2 kuu jooksul on mul kogunenud blogi tagakambrisse 12 mustandit! Loodan, et siit nüüd järgmine ei tule, võtaks tänase päeva plaani: vähemalt üks blogipostitus lõpuni!

Kuna ma vanu mustandeid ei mäleta, ja ausalt, ka selle aasta esimene nädal on märke maha jätmata näppude vahelt libisenud, siis võtame päev korraga ja alustame algusest.

Tänahommikune raadiost kuuldud elutõde: pada sõimab katelt. Millist tõde sellega nüüd kaitsta püüti, kes seda täpselt mäletab. Mulle tuleb meelde üks teine hea ütlemine ajas tagasi, et võta üks ja viska teist. Selle kohta on mul näiteid omajagu, aga see pole tänane teema.

Delfis tuli ette lause, et keski venitas kellegi püksikummi. Siin tuleb muidugi näpuga näidata minu valesti-lugemise-oskusele. Hoopis särk oli. Aga mulle tuli meelde omaaegne omadussõna, lõdvapüksikummiga. Mis omakorda tuletab meelde, et siingi lood ja laulud. Aga jälle, laseks olla. 

Gmaili tuli täna kiri. Kuna ma enamasti, tahvel kotis, ringi ei liigu, siis kindlasti ei ole andmed statistika tegemiseks piisavad, aga noh, numbrid mulle meeldivad, nii et ma ikka jagan infot.

Ostlemiskohti pakub Google Maps Timeline 23 ja -tunde 24.... mis on ilmselgelt vähem kui tegelik arv. Aga oluline info, et igas poes kulub mul tund aega... hea teada! Lisaks näen, et peamised ostud on tehtud aasta 2020 jaanuaris ja veebruaris, siis on pikk paus, uued ostud jälle augustis. Ja näpuotsatäis aasta lõpus. Mis on üsna loogiline. 

Ainus külastus välisriiki oli augustikuine reis ööbimisega Lätis. Ühistransporti olen kasutanud 688 km ja üldse kokku sõitnud ringi nii palju kilomeetreid, et teeb 8% ümbermaailmareisist.

Katsun sel aastal rohkem kilomeetreid koguda! Ehk siis ringi sõites kasutada ka asukoha tuvastust. Tavaliselt on see mul sees ainult siis, kui olen tahtnud marsruudil silma peal hoida.

 Midagi ka talvest.

3.01.2021

Meil on endiselt lumi maas.

Kohalik ilmateade: Täna -7°. Tundub nagu -11°. Enamasti pilvine. Eks ta vist nii oligi.

Rita saatis pildi päikesepaistelisest ja lumevabast Pärnust. Mis teeb kadedaks (päike) ja ei tee ka (lumevaba). 

Meil on ilus lumine. Nagu päris talv. Aga jah, pilves ja kraadidega.

Kui nüüd hommikusse tagasi  minna, meenub  mulle, et nägin öösel unes, et lõhkusin Vete tänava aiavärava ukselingi. Kui sellest tädi Ilsele (rahu talle tema igavikuteedel) rääkisin, muutus ta väga murelikuks.

Ma ei mäleta tavaliselt unenägusid, ehk parandas mälu see 20 ml konjakit, mis ma endale eile õhtul mõõtsin. Kaasa 91-aastane lähedane ütles, et tema ikka õhtul enne magamaminekut võtab, ühe korgitäie. Proovisin guugeldades teada saada, mille jaoks see kasulik on ja kui palju on paras kogus. No et ma kogemata liiga suurt korki ei võta. Lõpuks iseenesetarkusest määrasin tilgakese, 20 ml. Enne magama minekut.

Väga mõnus öö oli. Kui see vastu hommikut unenägu välja arvata. Ma pole sel aastal veel midagi lõhkunud, niisama maha kukutanud küll. Viimati kukkusid kapis korraga suhkrukott ja tatrakott. Õnneks polnud midagi, mis oleks voolanud.

Välja arvatud aeg... see on märkamatult hommikust õhtusse voolanud ;) 

...

Fotojaht: numbrid

...

Laupäeval oli suguvõsa kokkutulek.

Lapsepõlvemaal. 

25.07.2020... ja juba viies.

Vanaemal ja vanaisal oli 5 last ja 11 lapselast. 

Sealt edasi... lastelaste lapsed ja lapselapsed.

Ja siis veel hulk lähedasi, kes me kõik omavahel seotud oleme.

Hetkel lõplikult kokku lugemata, aga oli jutuks, et 80+

Esimene suguvõsa kokkutulek oli 20 aastat tagasi... aastal 2000.

Küll aeg lendab!

Noor peremees oli uue lipuvarda üles pannud. 

Kenasti aasta number ka sisse lihvitud.

2020

25.07.2020

Kõige vanema numbri leiab aga aida seina seest.

10.10.2010

Eks sealt see numbrite traditsioon alguse on saanudki.

12.07.2015

Eelmisest kokkutulekust leidsin sellise numbritega pildi.

25.07.2015

Ja et loole punkt panna, siis päris kindlasti on siin ka kirjas mõni oluline number.

04.07.2012

Teiste numbrid ja uus teema on siin.

...

Numbrite saladus

...

Või no mis saladus. Kõik on avalik ja selge kui seebivesi.

Ainult põhjus on peidus.

Miks ma vaatan päeva jooksul kella just siis, kui see näitab parajasti x tundi ja 54 minutit? Kolm korda päevas vähemalt vaatan, enamasti ikka veidi rohkem. 

Mobiili. Mõnikord seinakella.

Või numbreid tahvil.

Täna näiteks olen kaks korda vaadanud, kui sõitma hakkasime, näitas autokell 8.54

Ja kui järjejutt lõppes, oli kell 11.54.

Võiks arvata, et ma vaatan kogu aeg kella, aga nii see ei ole. Mul pole praegu õrna aimugi, palju kell võiks olla.

Niipalju saan muidugi aru, et suur osa õhtust  on veel ees.

Aga see pole veel kõige imelikum. 

Laupäeval andis kaasa mulle 50 eurot ja saatis poodi kraami ostma. 

Et üks vabaõhu grillipidu tehtud saaks.

Lihad, vorstid, salatid, koogid, õlled... misiganes.

Loomulikult ma ei hakanud liitma ja lahutama, suhteliselt selge ju, mida vaja ja kui palju vaja. 

Jääb raha üle, on tore, tuleb puudu, pole ka pobleemi.

Kui siis summa öeldi, olin küll natukene jahmunud.

50.01

Peaaegu, et pihtas-põhjas!

Eks see on vist pika abielu saladus? 

Kui kaasa mind ükskord oma kaardiga kütet saatis maksma, hakkasin pin-koodi meelde tuletama! Polnudki väga keeruline, x tuttava sünnipäev... 31.08... näiteks. 

Panin kaardi aparaati.

Ja siis kassapidaja ütles mulle numbri.

31.08

Jeebus, kus tema ometi minu mehe pangakaardi koodi teab!

Toibusin šokist ja sain aru, et see on summa, mis maksta tuleb!

Pihtas-põhjas!

Numbrid armastavad mind!

Ma ei usu, et keegi teine niimoodi hinda korrates oskab kaalu kotti laduda. 

Kogemata.

Poola õun, kilo hind 0,99. Oskasin kotti panna 1,99 kg

Banaanid, kilo hind 1.19. Mina olen kotti pannud 1,19 kg

Pirnid hinnaga 2.19. Mul kassas kaaluti üle... 2,19 kg

No ei ole ju normaalne ;)

...

Hullud numbrid

...

Eilne päev tõi üllatusi, tasub ikka oma kodu natuke süvendatult koristada. 

1961... sellise numbriga Kalender-teatmiku leidsin unustatud riiulilt. 

Nojah, kes siis aastat 1961 ei mäleta!

Eriti märtsikuud...

Tuglas sai 75 (s. 2. märts 1886)

Kristajan Jaak Petersoni sünnist 160 aastat (s. 1801)

Minu enda elus oli 1961 ka pöördeline aasta.

Toredaid numbreid on kalendris veel.

Seitseaastaku raport eesrindlikest loomakasvatajatest.

Laine T, Triigi sovhoosist, lüpsja-karjatalitaja. Hooldab 69 lehma. 1960. aasta esimese seitsme kuuga (ikka jälle 7!) sai 100287 kg piima, igalt lehmalt keskmiselt 2014 kg. 

Kontrollisin üle... no ei saanud klappima. 

Aga mida tean mina sellise hulga lehmade lüpsmisest!

Mart T "Rahva Hääle" kolhoosist, kauaaegne vasikatalitaja. Tama 70-80 vasika juurdekasv aastal 1959 oli 161,5 ts. 

Ööpäevane juurdekasv vasika kohta 665 grammi. 

Munad meeldivad mulle eriti, neid saab vähemasti tükikaupa lugeda!

Emilie K Roelast sai oma kanadegrupilt 1959. aastal 437 631 muna, keskmiselt 189 muna aastas.

Kanade hulk kahjuks on nimetamata.

Salme K Põdrangu, sovhoosi kanatalitaja... tema hooldada oli igatahes 4112 kana.

Anna R, Kodila sovhoosi emisetalitaja, sai temale kinnitatud emistegrupilt 1237 põrsast. Kuna tema hooldada oli pidevalt 70 põrsast, siis võiks välja arvutada, mitu notsut iga emme keskmiselt sai.

Miskipärast on see tegemata. 

Niipalju siis elamisest seitsme aasta kaupa.

Meie siin... päev korraga.

Kuna elu nagu natukene (?) seisab, võiks vaadata ka need kalendris olevad retseptid üle. Mine tea, millal ja millega koonerdama peab.

See näiteks saab valmis lihtsate vahenditega.

PEERGAS
0,5 l rõõska piima

300 g hapupiima

1 muna 

10 grammi suhkrut

veidi soola

Rõõsk piim keedetakse, tõstetakse pliidi servale, lisatakse hästi segades juurde suhkru ja soolaga segatud muna ja hapupiimasegu. Antakse lauale soojalt.

Head isu!

Mõtlesin just, et lähen kööki sööma... no ei lähe!

Isu läks ära ;)

19.03.2020

...

Andke mu raha tagasi!

...

Loll mood märgata või mäletada pisiasju, suurtest sageli mööda vaadata. Või unustada.

Minul siis.

Alatiseks jääb meelde, kui mingis x tanklas saatis kaasa mind kütte eest maksma. Ja mina, näpp löögivalmis, ootasin õiget hetke. Et maksta.

Ja siis öeldi leti taga number.

Võtame näiteks suvalise.

44.95

Mu näpp kangestus!

Kuidas tema mu PIN koodi teab!

Või mis veel kahtlasem, oli mul ju kaasas kaasa kaart!

Muidugi jõudis impulss lõpuks mu ühest ajurakust järgmisesse, ja ma toksisin kuulekalt aparaati numbri.

4495

Seekord siis mahtus peaaegu 45 euro eest kütet paaki.

Kõik see meenus mulle eile ühes suvalises tanklas. Kaasa tankis, kaasa maksis, mina nosisin autos kommi.

Ja kontrollisin poearvet.

Mul on komme laduda asjad kassalindile ja samal ajal liita arvet kokku. Ümmardades siia-sinna, võib lõpptulemusega enamasti rahul olla. Loomulikult mitte summa suurusega, oma arvutusoskusega olen rahul. Mäletan, ükskord mu oma sünnipäeva ajal, no oli ikka priske ostukorv, oma 50 toodet vähemalt. Ladusin ja liitsin, kokku sain 70 eurot. No nii umbes. Kui arvet maksin, nägin, et polnud eriti eksinud, summa oli vist 70.10

Kui mitte veelgi täpsem.

70.05 näiteks.

Nii et ma olen oma peastarvutamisoskusega väga rahul.

Aga mitte eile.

Minu matemaatika ütles, et peaks 11 euroga välja tulema, aga tutkit, arve oli 12.66

Kes meist ei eksiks! Ladusin kauba kotti ja lohistasin piimad, puuviljad ja muu pudi-padi,  autosse.

Et siis loetud minutid hiljem oma viga üles otsida.
Ikka juhtub ju.

Ja mis ma näen! Mu 1,38 kg pirne on kaks korda aparaadis läbi läinud, seega summa 1.78 kahekordselt ja mu arve oleks pidanud olema 10.88

Küsisin kaasa käest, mis ta arvab, kas mingi 1,78 euro pärast tasub poe juurde tagasi sõita. 

Tema oli nõus sõitma, kui mina julgen küsima minna.

No miks ma siis ei julge!

Kassapidaja vabandas, et ikka juhtub, ja saatis info-letti.

Et seal tehakse tagasiarvestus.

Info-leti proua porises, et miks mitte kohe, ja tema peab nüüd mingeid koode otsima hakkama. Mina näitasin välja ülimat vastutulelikkust, et lohistan oma koti autost poodi tagasi, ainult kommid on ära söödud.

Aga ennäe, sai ikka hakkama.

Sain peotäie kõlisevat tagasi ja võin järgmine kord selle eest uuesti 1,38 kg pirne osta.

Kui soodukas on, siis isegi rohkem!

...

Keelemeelne

...

Olen pidevalt kinnitanud: numbrid mulle meeldivad! 

Kümnesed meeldivad.

Kahekümnesed on veel paremad.

Suured rahanumbrid eriti head.

Aga kui tõtt tunnistada, vahet pole, mida kokku liidan. 

Või lahutan.

Kasvõi sente, peaasi, et arvutada saaks! Isegi autonumbreid olen kunagi arvutanud. Siis, kui neil miinus-märk vahel oli. 

03 - 46

Kui esimene number oli väiksem, lahutasin tagumisest esimese... ja olin siis alles veel nii laps, et ei adunud, et nii tehaksegi, ainult vastus tuleb negatiivne.

Surnuaias käin, vaatan kividel numbreid ja arvutan lahkunu eluaastaid.

Kõik see eelnev pole seotud mu keelemeelsusega.

Keelelised tegevused aktiveerusid mu praegusel eluhetkel seoses raamatuga, mis Pilvi Rootsist kaasa andis.

Andrus Saareste "Eesti keele mõisteline sõnaraamat", vihik 1.

Kokku on vist 24 vihikut.

Järgmise toon järgmine kord.

Kodus tegin kodutööd.

Kuulasin ära saate ja  lavakava.

Lappasin raamatut ja tegin avastuse.
Avastasin, et eesti keeles on läbi aegade ikka palju põnevaid sõnu.

Miks ma ometi neid erinevaid nii vähe kasutan!

Lisaks päris palju sõnu, mis lausa tundmatud.
Igasugu vana aja sõnu.

Ma võin kinnitada, et ma olen üsna söölas.
Peaaegu et lausa suur hagerik.

Päris kindlasti pole ma händur.
Loodetavasti ka mitte küüstaja...

Või ma ei tea.
Mis ta kuskilt leidis, kõik omale toob... küistab...
Ega ma siis omale! Ja kui pakutakse ja kaasa pakitakse.
Ega ma vastu ei vaidle.

Praegu mul toas laiali laotatud kolm ehtsat rahvariideseelikut. Nende aeg välismaal sai otsa.
Aeg tulla tagasi kodumaale.

Ma ainult aitan neil uut kodu leida.

Nii lihtsalt on.

Ühe keelemeelse märksõna olen endale veel üles tähendanud.
Saarestega pole siin midagi pistmist.

Tegelik/kuse arvestamine.

Ma ei tea, kuidas ma nii valesti lugeda oskasin.
Algul olin veidi jahmunud, aga kui paika loksus, sain aru, et see kõlab toetavalt.

Tegelikkuse arvestamine.
...

Poeta või pisar

...

Inimene on ikka imelik. Mul pole mingi probleem registreerida end mõnele kursusele või üritusele, mille eest mõnedkümned eurod välja peab käima. Viimase nädala kaotus alla kahe euro võtab peaaegu et pisara silma.

Mitte et ma mingi peotäie münte ära oleks kaotanud, mind lihtviisil tõmmati haneks. 

Kui kassast Elroni kaardi ostsin, pakkus proua lahkelt piletit ka. Olgu peale, esimene ost kaardiga.

Kusjuures, kaardi muretsesin, et pileti hind soodsam oleks.

Kassapidaja kasseeris mult ikkagi tavahinna. Sain sellest aru, kui teisel päeval sõidupileti ostsin.

Rongis.

Kassas 22 senti täiesti mõttetut kadu.
Pluss kaart, mis maksis 2.50... ma pean 11 korda sõitma, et ostetud kaart tasa teenida!

No ja siis kohaliku pealinna toidupoes, kodus märkasin, et olin maksnud kahe purgi konservkurkide eest, mina ostsin ainult ühe.

Kadu 1.55

Ma arvan endiselt, et inimesed on head ja ausad.

Probleem on ikka ainult minus, vanasti olin terasem.

Poeta või pisar!

...

Uus süsteem massidesse

...

Mis ajal teie töö lõpetate?

Keegi kuskil küsis.

No mis!

Vanuses 63 aastat ja kolm kuud...

Ma viin nüüd uut süsteemi massidesse.

Kõik, kes sel aastal 63 saavad, peavad oma sünnipäeva 3 kuud hiljem.

Päeval, mil kell kukub ja inimene on ametlikult pensionäriks kuulutatud.

Sest just sel päeval läheb elu ilusaks.

Tahad... lähed tööle.

Ei taha, ei lähe.

Aga kui lähed, siis tuleb igas kuus üks palgapäev juurde.

Mäletan küll, kuidas nõuka-ajal oli. 

Mingil kuupäeval maksti avanssi, kaks nädalat hiljem palka.

Kogu aeg raha tuli.

Palgajärjekord oli pikk, kõik olid elevil, raha loeti otse peo peale.

Olid ajad!

Alguse juurde tagasi tulles... kõik, kes jägmisel  (2018) aastal 63 saavad, peavad sünnipäeva 6 kuud hiljem. Ja kingituseks saavad tiitli: pensionär.

No ja siis 2019.aastal peetakse pidu 9 kuud hiljem...

aga edasi läheb juba natuke sassi, sest siis saavad kokku eelmine ja järgmine sünnipäev. 

Aga see pole enam minu probleem, mina suutsin nii oma kui ka eakaaslasest kolleegi sünnipäevade tähistamise edasi nihutada.

3 kuud suve poole.

 ...

65 aastat tagasi

...

1949

Märtsis 1949 oli ämm oma vastsündinud pojaga haiglas. Laps sündis 21.03.

Noorte mammade meeleolu oli täis masendust, sest just-just... 

Märtsiküüditamine, 25.03.1949

Mina sündisin ikka üksjagu hiljem, nii et mina seda tunnet ei tea. Tean vaid, et vanaema ja vanaisa hoiatati, et parem oleks, kui neid kodus ei ole.

Lihtsalt üks võõras inimene vallamajast võttis ette kümneid kilomeetreid pika jalgsimatka, et märku anda.

Kui ise ei tea, siis kuidas teistele rääkida.

Tänastele teismelistele.

Et teadvustada.

Kuidas kirjeldada kahetsust, lootuste purunemist, paratamatusega leppimist ja elutahet?

Panin küünla põlema.

Kirjutasin tahvlile:

MARIE UNDER

Jõulutervitus 1941

14. juuni 1941

25. märts 1949

1883-1980

Sirje Kiin 

Elisabet Tamm

Risttuules

Martti Helde

Tujurikkuja

Küsisin, kuidas need sõnad-nimed-arvud võiksid seotud olla.

Siis hakkasime otsima seoseid.

Netist leidsin suvalise video.

Panime paika numbrid.

Juuni 1941 

Märts 1949 

Rääkisime Eesti rahva saatusest.

Lugesime ajalehte.

Lugesime läbi Underi luuletuse.

Jõulutervitus 1941

Kuulasime. 

Elisabet Tamm

Kuulasime juttu küüditamisest.

Juuniküüditamine

Kümme minutit saatest Eesti aja lood. Okupatsioonid: Kevad 1949

Vaatasime Tujurikkujat.

Rääkisime filmikunstist.

Risttuules. Film ilma liikumiseta.

Martti Helde.

Kuidas kirjeldada kahetsust, lootuste purunemist, paratamatusega leppimist ja elutahet.

Ja Sirje Kiin.

Sadu lehekülgi Marie Underi (1883-1980) elust ja loomingust.

Jõudsime tagasi Marie Underi luule juurde.

...

Kogutud luuletused

Printed in Sweden 1958

Raamat on Eestisse toodud 1960ndatel. Too aeg toodi ikka salaja üht-teist keelatut kaasa. Nii ka see raamat. 

Toojad?  Need, keda enam ei ole…

 ***
Ja luuletus ise.

Jõulutervitus 1941

Astun vaikselt jõululumist rada

üle kannatanud kodumaa.

Igal lävel tahaks kummardada:

ükski maja pole leinata.

Vihasäde hõõgub muretuhas,

nördimusest kalk, hell valust meel:

Ei saa mitte olla jõulupuhas

sellel valgel jõulupuhtal tee.

Ah, et on nii kiviränki hetki

kanda südamel kui kirstukaant!

Enam pole anda silmavettki –

seegi armuand on otsa saand.

Olen nagu tagurpidi sõudja:

silmad ikka minevikku säet –

Tagurpidi – siiski kojujõudja …

Ent mu hõimud – kodutuks on jäet …

Ikka mõtlen neile, kes siit viidi …

Taeva poole karjub nende äng.

Nagu oleksime kõik ses süüdi,

et neil puudub – meil o n söök ja säng!

Aralt ohkan nagu mõistukeeli,

uskumata, et see täide läeks:

kas me kunagi veel oma meeli

saame tarvitada rõõmu hääks?

Ühineb nüüd pimedus ja valgus,

tähtedesse tõuseb kustuv tund.

Loojumisse pandud puhte algus –

öö on äkki nagu avardund.

Kõik on harras, tõsine ja püha,

ripsmeil sulab lume hõbeleht;

Tõuseksin kui kõrgemalle üha:

kutsub nimepidi mind see täht?

Äkki tunnen, et ka täna n e n d e

pilgud tähtedesse tõstet, kust

kuulen vangipõlves õdede ja vende

valus-igatsevat tervitust.

See on meile ainus kahekõne,

särav märguand – oh loe ja loe! –

Tuhatsuine - ja kui oleks mõne

tähe helk veel hingeõhust soe!

Kahaneb me vahel lumeväli:

tähtedest saand meile ühiskeel …

Nüüd kui oleksime üksijäli

sammumas üksteise poole teel.

Viivuks tummub ehk see: Millal? Millal?

Mis teis üha tuikab sunnitööl,

ning me kohtume sel taevasillal

palest palgesse sel jõuluööl.

...