kolmapäev, 21. aprill 2021

Fotojaht: kõrvaltvaade

 ...

Vähemasti üks liblikas igal kevadel! 

Tegelikult oli esimene suve ennustaja kirju ja kohtusime saunas, aga kuna saunapildid tunduvad ehk siivutud, siis see jäi. 

Eile oli kollase liblika päev.  Et kui päevale oleks vaja nime anda. Kohtusin paljudega, kokkuleppele sain aga ainult ühega. Igatahes nautis tema ka päeva ja ei lasknud end segada.




Lapsuliblikas... kõrvaltvaates...

Ps. Loomulikult on tulemas veel väljavaade, sissevaade, pealtvaade ja... ilmavaade... näiteks.

...

teisipäev, 13. aprill 2021

Fotojaht: koos

 ...

12.aprill

31. märts

12.veebruar

Koosolekud aastast 2021.
...

kolmapäev, 7. aprill 2021

Fotojaht: kõrge

 ...

Mõne kõrge leiab isegi kodu lähedalt.

Seda sipelgapesa käisin juba eelmisel kevadel pildistamas.

03.04.2020


Ega ta nüüd vist oluliselt kõrgem ei tundu olevat? Või siiski...

Aga minu jaoks on ta minu elu kõige kõrgem sipelgapesa ;)

04.04.2021

Linnas on muidugi lihtsam leida.

Seda, mis kõrge.

31.03.2021

...

laupäev, 3. aprill 2021

Nalja nabani

 ...

Mul on kaks sugulast/sõbrannat, kel vanust 90+. Igatahes nad mõlemad on vanemad kui Ita... kes teadagi on ka üks paras naljatilk. 

Et kui nalja nabani. Ja vihje I.E. suurele juubelile 1. aprillil.

Kuna lool peab olema algus, siis mõlemad prouad on elurõõmsad ja positiivse ellusuhtumisega. Ja mõlemad on vaktsineeritud koroona vastu... millest võib ainult ühe järelduse teha: minu aeg hakkab ka saabuma. 

Vaktsiini saamise aeg siis. Kui minust rääkida. Ja kui loogiliselt ja vanusele mõelda.

Seekord siis Haapsalu proua lugu. Oli tema helistanud oma sõbrannale xxx saarel. Et kas sa sisse lased, sattusin siiakanti, kui sulle sobib, tulen ja lobisen natuke

Mis võis sõbrannal selle vastu olla! Lubas alla tulla ja ukse lahti teha.

Elviine helistas siis veidi aja pärast uuesti, et saaks aprill-aprill hõigata, aga keegi telefoni vastu ei võtnud. Kui kontakt lõpuks taastatud, oli sõbranna mures, et kuhu külaline kadus, tema ootas, hõikas ja isegi natuke nagu jalutas vastu. Aprill-aprill!

Kui see nüüd ei olnud naljaks, siis edasi läheb veidi naljakamaks. Rääkis Elviine loo pojapojale, ja kui õhtu käes, siis pojapoeg helistab. Et vanaema, ega  sa telekat ei vaata? Seal üks xxx saare proua just saates, kas see ongi see sinu sõbranna? Et kus kanalil? Ikka kanal 2 ju! Elviine hakkas telekaga mässama... aga ei mingit vanaprouat, miski valge pluusiga näitsik, ja kindlasti mitte xxx saarelt. Aprill-aprill!

Elviine 90. sünnipäev

...

Mina sain oma aprilli ka kätte, ja rohkem veel kui ühe korra. Loomulikult ma olin uudishimulik ja hiilisin vaatama, kellega kaasa 1. aprilli hommikul nii mesimagusalt ukse taga jutustab. No polnud seal muidugi kedagi ;) See oli see esimene.

Teine kord läksin aknale uurima, kas tõesti võimalik, et prügiauto majade vahel, mu meelest pidi alles järgmine nädal tulema.

Oma meelest olen ma küll terane tüdruk ;)

...

teisipäev, 30. märts 2021

Fotojaht: ajaviiteks

 ...

Tõesti-tõesti... aja viitmisega probleemi pole. 

100 erinevat võimalust, et teha midagi, millest mitte midagi kasu ei ole.

Eesmärk pole tegelikult aega viita, eesmärk on hiilimine. 

Kohustustest kõrvale. 

Vaatad aknast vihmasadu. 


Või ahju ette toodud puid.


Mängid toiduga...



Ja selle asemel, et magada, käid öösärgiväel õues päikesetõusu pildistamas.

...

laupäev, 27. märts 2021

Elu on teater

 ...

Ja täna on teatripäev. 

Õhtuleht tegi mulle kingituse, ju ma olen tegus olnud lehte kiitmast ;)

Seekord ka. Muist loetud, muist veel lugemata. 

"Lavastaja Jaan Tooming: kahjuks ei tea ma ikka, mis on teater, aga vahel ta mõjub mulle"

"Eesti teatri auhinnad: kes on need teatrilegendid, kelle nime kannab terve hulk auhindu ja reliikviaid?"

"Kui mind homme ei tule, siis mind enam ei ole". Lavakooli esimesest lennust teadmata kadunuks jäänud Ants Nopri viimane sõnum.

Menningu-aegne Vanemuine - "See on nagu klooster, mitte teater!"

Teatripreemiate nominendid.

"Väga hea, et ma lavakooli sisse ei saanud, sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt" (A.H.Künnapas)

Tegelikult ju terve see kuu on teatrikuu.

Mõni päev tagasi kuulsin raadiost, et Lia Tarmol oli sünniaastapäev. 
Sündinud 18.03.1923

Mäletan teda, nii lavalt kui tavaelust. 
Ajast, kui veel Pärnus elasin.


...
Ja üks vana pilt: emadest, kes siis veel emad ei  olnud.

Tervitused tädi Atsi tütrele, kes ka teatriga seotud!


Kingitus? Nojah, see ju ka tänases lehes.

Juttu ei ole, aga oli suur pilt armsast inimesest.


Ilusat teatripäeva!
...

teisipäev, 23. märts 2021

Fotojaht: okkaline

 ...

Kati oli juba tööle jõudnud, kui saatis hommikuse tervituse.



Ma ei hakka ütlema, mis ma sel ajal tegin. Aga olin kiire kinnitama: meil küll ei ole! Tundus ju, et meil oli hall ja udune. 

Nii igaks juhuks, võtsin oma unesoojad tekid, et teen asja ja viin välja tuulduma. Selleks ajaks oli isegi päikest näha. 

Kui ma lõpuks toimetamisega nii kaugele jõudsin. 

Ja ennäe imet, ka minu maailm oli okkaline!




...

laupäev, 20. märts 2021

Kolm kevadist hetke

...

Täna küll ei saa öelda, et tere kevad. 

Ei saa rääkida kevadisest tuuleiilist ega tilkuvatest purikatest.
Täna näitas talv oma jäiseid hambaid ja keeldus lahkumast.

20.03.2021

Tuisk ise võib olla isegi nauditav. Ega seda lume kühveldamise rõõmu nagunii enam kauaks ei jagu. Lumelahkumine seisab ees. Ja mitte kaugel.

Teist korda vaatasin Taani/Rootsi/Norra dok.filmi "Tantsi südamest".
Kohe südamest vaatasin. Seekord kuulasin natuke rohkem, ja vaatasin ka. Natuke rohkem.
Üks mõte jäi meelde.
Lein on hind, mida peame armastuse eest maksma. Nii ütles vanaisa lapselapsele, kui nad rääkisid elust ja surmast. Ja elamisrõõmust. Ja lahkumisvalust.

Kontserti kuulasin. Paul Neitsov ja Mait Trink.
Selline kodukontsert. Nemad kodus ja mina kodus.
Palju ilusaid laule oli.

Ma oleks pileti ka ostnud, aga ei leidnud seda õiget kohta. 

(Õnneks tuli hiljem meelde tarkus tagataskus: kes otsib see leiab ;) 
...

esmaspäev, 15. märts 2021

Fotojaht: leiurõõm

 ...

Rõõmustaks edasi.

Põhjuse ikka leiab!

Kui otsida.

Leiurõõm võib olla isegi topeltrõõm, sest otsimise tulemusena leidsin keskea rõõmud.

Rõõmu kui palju!

21.08.2020... üks suvine väljanäitus


Tuleb meelde, kui pubekas olin, siis vanaema aeg-ajalt kontrollis, kas mul seeliku all ikka soe pesu ka on. Mul oli küll mingid pika säärega alukad, Rootsist toodud ja mustrilised. Aga Marati pesu oli kindlasti soojem ;) Ja pika putkuga... misiganes see nüüd siis tähendab (aga osta.ee-s lugesin)

...

pühapäev, 14. märts 2021

Keeleminutid

  ...

Kui kähku teha, mahub veel tänase päeva sisse.

Emakeelepäeva keeleminutid. 

Saareste sõnaraamat on väärt lugemisvara. Olen sirvinud ja põnevat tarkust kõrva taha pannud.

Tänased hilisõhtused tervisenõuanded.

Kuuvalge: kui laps ööl ei maga, pannakse ta valge lina sisse ja vintsutatakse sellega kuuvalgel

Tuulehaga e tuulepesa e tuulekase-tutt: toodud siis kõik rohud kokku, nagu ussi kest, tuulekase-tutid, käputäis koera karvu ja teisi seokseid kangeid rohtusid ja hakatud last ohatama. Tuulepesaga pidavat last läbi klopitama, kui ta alla kuseb.

Ussimäätus - mädanenud uss arstirohuks. Uss pannakse pudelisse, kustakse - meeste poolt - sinna sisse või kallatakse viina sisse ja pannakse siis pudel kinniselt paariks aastaks maa sisse.

Kanastus - vastsündinud varsa suu ilanahk, seda tarvitati vanasti arstirohuks.

Kirve sall - kui kirve ligi paned tikutule, siis tule ümber tekib nagu higi, see must on kirve sall, sellega on hea sammaspoolikut ravida.

Kõrvaküünal - vahaga võietud paberituutu, mis kõrva kuulmesse pistetakse ja alt põlema süüdatakse, et kõrvavalu vähendada.

Surnupesu seep: ka antakse wahhest haigetele sedda sepi sisse, misga surno kehha pesti.

Lõpuks midagi lihtsamat ja käepärasemat.

Sibulas teeb suust terveks, küüslauk teeb takka terveks.

Edu siis homse etteütluse kirjutamisel.



...

laupäev, 13. märts 2021

Võidurõõm

 ...

Kui juba rõõmudest rääkida.

Üks väike rõõm las olla igas päevas!

Selles piiratud kevades on iga killuke rõõmu oluline. 

Mul läks sünnipäevakimp lehte!

Kasel pungad ja mustikal õied. Pohl niisama ilus oma igihaljuses.

Rõõm, rõõm! 


Võidurõõm on muidugi kordades suurem tunne. 

Kui võtta sõna-sõnalt. Võit ja rõõm.

Ma viimati hõiskasin võidurõõmsalt, kui Kuldvillakut vaadates paar korda enne vastajaid jõudsin vastuse välja hõigata. Mõnikord oli õige ka ;)

Aga eriti võidukalt rõõmustasin, kui minu pakutud Pitka osutus õigeks, aga stuudios osalejad jäid vastuse võlgu.

Kuna lotoõnne mul pole olnud, siis seda võidurõõmu ma tundnud ei ole.

Kui abiellusime, oli pulmakutsel väike märge: sissepääsuks loteriipilet. Pileteid oli kümneid, aga loosiõnne vaid mõne rubla jagu.

See-eest oli meie esimene auto loteriivõit. Ainult rõõm võidust ei kuulunud meile, vaid ühele kohalikule vanapaarile, kes auto meile müüs. Meil oli osturõõm. 

Auto oli sapakas. Imelik, mul pole sellest autost mitte ühtegi pilt. Ju ei pidanud autot piisavalt tähtsaks, fotokas mul oli ja esiklapsest terve peotäis pilte samast ajast.

Ega ma loterii-pileteid ei osta, seepärast on isegi väikesed võidud minust mööda läinud. Suurtest rääkimata.

Esikohta pole ka kuskil saanud, pjedestaalile pole pääsenud. Mul on mõned lähedaste kingitud medalid ja diplomid, mis soojendavad südant, aga see pole see teema.

Kaardimängus või lauamängudes on mul küll mõnikord hästi läinud, aga võidurõõmu asemel tunnen pigem kahjutunnet, sest tean, et mõnele mängukaaslasele on võit kordades olulisem kui mulle. Rõõmuga jätaks võidu koos rõõmuga neile... aga olgu peale, ka kaotada peab oskama. 

Las õpivad ;) 

Kusjuures, praegu tuli meelde. Kui isa mulle malemängu õpetas, lasi ta mul küll võita. Ega ma sellest ise aru ei saanud, üks pubeka-ealine sugulane tõi mu kõrgustest tagasi maa peale.

Nii palju siis võidurõõmust.

Loetud minutid tagasi kõlas raadios sõna leiurõõm... saab veel rõõmustada! 

Näiteks järgmise nädala fotojahil ;)

...

neljapäev, 11. märts 2021

Kahjurõõm

 ...

Sõna, mis tekitas küsimuse.

Tegelikult, jumalast ilus sõna ju.

Kahjurõõm.

Aga kui mina peaks sõna seletama, jääksin küll hätta.

Mul on kahju... aga natuke nagu olen rõõmus ka?

Või pigem... olen rõõmus, aga tegelikult peaks olema kahju.

Või siis... kahjuks tunnen  rõõmu?

...

Saareste sõnaraamatus on sõnad sees.

Joie maligne

kahjurõõm

kiidukahju

paras!

hästi! hästi!

parastama e. hästitama: hästitad veel pealegi, et külm laste käed jallad ärravõtnud

alitama e. allitama... parastama, kahjurõõmus olema

tännitama... laps tännitas teisele: aga sa nüüd said naha peale!

Said nüüd võileiba libeda keele peale!

Situ nüüd siidi, kui tahad!

...

Joie maligne... Google tõlge ütleb, et prantsuse keeles ja pahaloomuline rõõm.

Kõlabki ehk tõepärasemalt.

...

Ma vist olen suht tuim inimene, ei mäleta seda tunnet, et keegi tunneks mu suunas kahjurõõmu. Võimalik, et ma lihtsalt pole märganud. 

Ja mina ise... no kindlasti mitte! Aga võta näpust! 

Guugeldasin oma blogi, ja täitsa olemas!

Meest ma ei vaheta.
Selleks on natuke rohkem särtsu vaja. Aga mida pole, seda pole. Särtsu.
Kui mul ikka esmaspäeval korraga tükki kolm täiesti käeulatuses oli - 3 meest -, said töised asjad aetud. Aga näkku oleks ka võinud vaadata. Hiljem kolleegidelt kuulsin, k e s n e e d külas käisid. Need kolm on Eestimaal vaat et sama tuntud kui kolm tenorit üleilma. Teada-tuntud mulle endalegi. Rohkem küll tele-ekraanilt, aga vahet pole.
Olen sunnitud tõde tunnistama, et täitsa maha käinud. Mina ise siis.
Aga ega need härrased muidugi ka nooreks pole jäänud... võin siiski kerge kahjurõõmuga ennast lohutada.

Kusjuures, täna ma enam ei suuda meenutada, kes need kolm  härrasmeest 11 aastat tagasi olid ;) 

...

Kas kahjurõõm on negatiivne tunne? Kui ma ennast sellega lohutasin, siis ehk polegi kõige hullem? Tarku sõnu otsides jõudsin artiklini "Psühholoog: kahjurõõm ei ole täiesti negatiivne".

USA Princetoni ülikooli psühholoogi Susan Fiske arvates parandab kahjurõõmu tundmine enesetunnet. "Kui keegi mingi asja tõttu kannatab, käitub kummaliselt või satub humoorikasse olukorda, siis juhtumi tunnistajaks olijad hakkavad kohe võrdlema. Tavaliselt tunnevad nad heameelt ja kergendust, et nemad selles olukorras ei ole."


16.02.2021

Nonii, kui nüüd keegi arvab, et sõna  kahjurõõm mulle selgeks sai, siis valesti arvab.

Ei saanud!

Sain ainult võileiva libeda keele peale.
Nagu ütleb Saareste mõisteline sõnaraamat.

...

teisipäev, 9. märts 2021

Fotojaht: piirangud

 ...

Loetud päevad tagasi pani loodus paljudele piirangud peale.

Meil näiteks kadus vaateväli. Kaasa oli sunnitud auto tee äärde tõmbama, sest esiklaas muutus läbinähtamatuks.

Umbes nagu kodune aken.

Ainult et siin polnud välja nägemine oluline... aken iseenesest nägi väga ilus välja.

23.02.2021

Järgmisel hommikul oli toosama jäävihm väljapääsu kinni pannud. Õnneks läbi garaaži õnnestus vabadus kätte võidelda. Võitlus sõna otseses mõttes, olin varustatud (liha)haamri ja (pudru)nuiaga. Ja soolavakaga.


Vabadusvõitlus päris tähendusrikkal kuupäeval... 24.02

Lipp sai paika hilinemisega.

Märk sellest, et mõnikord on piirangud vajalikud, et vabadust õigesti hinnata.

Kõnniringi juhuslik leid tuletas meelde aja, kui okastraat vabaduse võttis. Koonduslaagritest ma ei räägi, need okastraat-aiad olid enne minu aega.

19.02.2021


Aga nõuka-ajal küll.

70ndate esimene pool

Ma nüüd ei tea, kas pilt õest on minu või ema tehtud.

Okastraat on mere ääres.

Silmad merele suunatud.

...

esmaspäev, 8. märts 2021

4 in 1

 ...

Minu vanaema sündis aastal 1909... 1909. aasta 8. märtsil tegi Rosa Luxembourg ettepaneku tähistada rahvusvahelist naiste solidaarsuse päeva.  26 aastat tagasi 8. märtsil vanaema suri.

Aga mitte ainult.

Kaasale oli Magdaleenasse aeg antud.... 8. märtsiks.


Ja üks lapsukestest sai just täna, 8. märtsil 9 aastaseks.

Nii oli. 

Sünnipäevalaps. 

Naistepäev ja tütrekesed.

Arsti vastuvõtt.

Vanaema haual käisime. 

Ma sõin üksinda tühjaks terve karbi Ferrero Rocher kompvekke, 16 tk. Nii head olid.

Kõik see mahtus tänasesse päeva! 

Kõik need kaheksad ja üheksad ja 16 kommi.

Ja kahekesi tähistamine. Autos sõime pitsat ja kodus klaasike Magistriga.

...

kolmapäev, 3. märts 2021

Fotojaht: vastu valgust

 ...

Ees on veel tervelt neli kuud aega, kus päevad lähevad pikemaks. On seda nüüd palju või vähe, ei oskagi öelda. Kõik on suhteline.

Aga ma ei arvanud, et mina, kala sogases vees, niimoodi valgust naudin.

Päevavalgust ja päikesevalgust.

Kuigi jah, lumemehest on veidi kahju. 

28.02.2021

Ja kahtlustan, et lumeinimene tegi tol päeval oma viimast lõunauinakut. 

16.02.2021

Või eelviimast. 

Või eel-eelviimast.

Igatahes muttide pahateod on päevavalgele tulnud.

28.02.2021


28.02.2021

Imeline, et päevad juba nii pikad on!

Iga kõrreke naudib.

...

pühapäev, 28. veebruar 2021

Kilo siia-sinna

 ...

Tegelikult ju ka. 

Kilo siia või sinna. Tõesti, vahet pole.

Aga asi läheb traagiliseks, kui ainult siia... aga mitte grammigi sinna. 

Ja juba pikemat aega.

Tuttav oli kaalule astunud ja näinud, et 68 kg. Ja oli saanud suure šoki.

Ilmselgelt saaks mina eluohtliku šoki, kui mu kaal 68 kg näitaks. Ma muidugi ei tea, kas mu kaal üldse nii väikest numbrit näitab.

Õnneks on taevas kuu, kes annab selgelt märku, et tema on kosumise tipus.

Ja näeb suurepärane välja!

28.02.2021


Samas säilib lootus, et tasapisi hakkame kahanema...

...

reede, 26. veebruar 2021

Raske arvata

 ...

Või pigem mitte?

Mis pealkirja kannab kogumik, kus sisukorras leiame muu hulgas järgmised peatükid...

One by one

The lucky one

Kiss me

We could have been beautiful

Life is a flower.

20.02.2021

Foto kogumikku valisin oma suva järgi.

Eesti Laul siis... selle aasta väljaanne.

Mul sirvimine pooleli, veel ei tea, kelle poolt hääl anda.

...

teisipäev, 23. veebruar 2021

Fotojaht: kodukant

 ...

Seekord siis õnnesoovid sünnipäevaks! 

Ilus oled, isamaa!

Eesti 103... küll aeg lendab!

Alles see 100 oli.

Vaatasin veidi vanades fotodes, mida mööda kodukandi radu pildile püüdnud olen.

Läbi aegade.

Mõisahoone... kool sees juba 100 aastat
 talvel
1.dets 2014

ja kevadel.
31.mai 2013

Tõde ja õigust otsimas...
4.dets 2014

Sood ja rabad.
17.juuli 2010


Vett täis karjäär...
19.aug 2014
19.aug 2014

... ja tühjaks saanud jõgi.
3.sept 2013

Kohalik kirik.
19.dets 2014

Ja kohalik veski. 
Pärineb 18. sajandist ning on ainuke
Hollandi tüüpi tuuleveski Eestis, mis restaureeritud ja töötab.
5.sept 2010

Mälestusmärk, pühendatud hukkunud noorele kooliõpetajale,
vahepeal hävitatud ja uuesti taastatud.
25.apr 2010

Koduküla külmarekord.
18.02.2011

Lapsepõlvemaa.
2.juuli 2009

Mässumeelne minevik.
Talupoegade vastuhakk 1861.
3. juuli 2013
...

teisipäev, 16. veebruar 2021

Kadunud sõber

 ...

Blog.tree on kadunud. Poleks arvanudki, et temast puudust tunnen, seda enam, et viimasel ajal oli ka seal blogide valik kokku kuivanud. 

Aga tunnen puudust! See pole aus, kaduda nii, ette hoiatamata.

Võib olla just nende kadumiste pärast, aga võimalik, et tegelikult ka, on tunne, et kirjutatakse vähem. Või kirjutavad vähem need, keda olen harjunud lugema.  Loomult laisk, pole uusi asemele otsinud.

Aga lugeda tahaks. 

Puudust tunnen vanadest blogi-tuttavatest, kes enam ei kirjuta. 

See pole aus! Kaduda nii, ette hoiatamata.

Nüüd otsisin välja ühe sellise seisma jäänud blogi. Kuna tundmatut blogijat ei julge sõbraks nimetada, siis seda, et meie blogid on sõbrad, võin kinnitada. Blogid peaaegu ühevanused, ja blogipidajad justkui koeraomanikud, kes oma lemmikutega väljas jalutamas käies kokku saavad ning mõned laused vahetavad. Ja koerte st blogide kokkupuutepunktidel silma peal hoiavad. 

Võõraga omaks saavad. Sõbrakski. Olgu see siis koer või blogi.

Nüüd pole me juba hulk aega trehvanud.

Eile võtsin selle tuttava, juba aasta või paariks seisma jäänud blogi, ja hakkasin lugema. Esimesest postitusest peale.

Lugemist jagub kauemakski. Ikka kümne aasta jagu postitusi.

Ehk tuleb siis ka teadmatusega leppimine. Et blogija, kelle kirjutamisest osa sain, on oma elukorralduses teised valikud teinud. Miks?... jääb vastuseta.

Mulle ei meeldi teadmatus.  Usun, et "Estoniaga" lähedase kaotanud inimesed kannavad kaotuse tunnet kauem ja rängemini, sest loole on jäänud punkt panemata. 

Tuttav püüab täita lünka suguvõsa ajaloos, kus sõja segastel aegadel jäi teadmata kadunuks vanaisa, kellega elus ju tegelikult ei kohtutudki.  Kui jälgi ajades õnne on, tuleb ehk leppimine, ja teadmine, et on olemas koht, kus küünal panna ja lähedust tunda. 

Sõbrapäeval jagati minuga videot... muusika Dmitri Shostakovich.  The Second Waltz. Tuttav, aga juba pikaks ajaks unustusse jäänud. Kuulasin ja vaatasin kohe mitu korda.

Pildil tiivulised sõbrad.


Ma ei ole hea sõber... linde talvel ei sööda. Midagi peab ju tuleviku tegemisteks jääma ;) 

Seda enam, et söögimaja on, vaja vaid uuesti üles panna.

... 

esmaspäev, 15. veebruar 2021

Fotojaht: sambad

 ...

Tegelikult oli plaan panna teemaks sambumine. Et kui on hambumine, siis miks mitte ka sambumine. Kiire Google-kontroll, ja asi selge. Sambumine on midagi, mis on seotud naha probleemidega. Las tema siis olla.

Mul on seekord looduslikud sambad. 

Linnasambad jätan mõneks teiseks korraks. Need mõtted ja vaated dokfilmis "Maailm jalge ees" (aitäh, Linda, soovitamast) olid nii head, et ma oma linnapildid jätan rahule ;)

Aga vähemasti on mu sambad täna nimelised. 

Et kui äkki vaja saagasse sisse kirjutada...

Hambutu
Sarv sarve vastu, hammas hamba vastu.
...

Silmast silma
...


Pimedusega löödud

Lund on täis kõik suud ja silmad.

...

Mõte on vaba

Sõnu pigem kontrolliks.
...
Tagurpidi maailm

...
Kaalul on ELU
...