esmaspäev, 19. oktoober 2026

Sain noomida

 ...

Kassapidaja amet mulle ei meeldi, ja kuna ma leian, et mingit kohustust mul see tööots vastu võtta pole ühegi seadusega kinnitatud, siis ma lihtsalt keeldun sellest. 

Senini on õnnestunud. 

Ega ma muidugi ei tea, kas Rimi töötajal on kohustus seda minu eest tegema tulla, aga üldiselt nad tulevad ja on seejuures veel sõbralikud ka 🙃 Mitte ainult Rimis, paar korda olen Maximasse juhtunud. Selver ja Coop on suutnud seni iseteeninduse kõrval ka tavakassa töös hoida.

Aga täna sain noomida! Kuna olin suht heatujuline, lahenes olukord minu kasuks! Selles mõttes, et aktsendiga eesti keelt kõnelev proua tuli oma valveputkast välja, ohkas, kui raske tal on (valvata kümmekond iseteeninduskassat), kiitis oma ema (et on 82, aga saab ise kassas hakkama), käis vahepeal ära ja tagasi tulles küsis, miks ma ise edasi ei teinud. Ütlesin viisakalt, et ei oska, aga mulle see pood meeldib, kuigi satun sinna 3-4 korda aastas, ja täna ka, tegin valiku nende kasuks, selle asemel et Järve Selverisse minna. Aga ta porises ikka, et oleks hea ka eneseteenindamine selgeks saada. Ma eriti alandlikuna end üleval ei pidanud, näiteks tegin märkuse, et 4 kalmuküünalt, mis mu ostude seas olid, on tegelikult erineva suuruse ja hinnaga. Tema lõi läbi 4 × ja kallim hind. Aga see asi sai ka korda. 

Nüüd ma ei teagi, kui järgmine kord sinna kanti satun, kas ikka tahan poodi minna. Tagataskus variant on mul küll kasutamata: kui kaubale ei saa, jätan täiskäru poodi ja jalutan minema. 

Aga muidu... kunagi kuskilt lugesin, et iseteeninduskassad pole mujal maailmas sugugi nii populaarsed kui meil. 

Kuidas siis on... kui see mulle ei meeldi, siis kas ma pean. Et kas see on pigem võimalus või pigem kohustus.


Foto ja tekst pole omavahel otseses seoses ;)

...

esmaspäev, 12. oktoober 2026

Ajutreeningu harjutused

 ...

Tegelikult tahtsin munadest rääkida. 

Õppekanade munad...nii ma lugesin. 



Kui mune vaatasin, siis pidin nõustuma, õppeprotsess on käivitunud ;)


Muna õpetab kana. Pildil küll pigem, et suurel munal sisu rohkem ;)

Või siis... parem muna täna kui kana homme.

Pime kana leiab ka tera... kui jutt juba kanade peale läks.

Kana näeb unes teri, vaene mees veeringuid*.

Kukemuna müüt - vanasti usuti, et väga pisikese muna võis muneda kukk. Kui sellist "kukemuna" 7 aastat kaenla all soojendada, koorub sellest pisuhänd.

Kokkuvõttes võib öelda: kana on üks korralik õnnelind ja Õnnekanade munad sobiks karbile sama hästi kui Õppekanade munad! 

Või oli see nüüd Õrrekanad?

...

Kusjuures, mune ei pea tingimata ainult sööma, neid võib ka peale määrida.

1 munakollane, 1 tl mett ja 1 tl oliiviõli. Sega kokku, määri näole, hoia peal 15 minutit ja loputa sooja veega.

Või siis kooriv mask. 1 muna ja 1 supilusikatäis peeneks jahvatatud kaerahelbeid. Klopi munad lahti ja sega, et tekiks parajalt paks pasta. Kanna näole, hoia peal 10 minutit, siis loputa leige veega.

Kui õppekavadest rääkida 🙃


* Et nüüd tõde tunnistada, siis fotodel olevad karp ja munad algselt kokku ei kuulunud. Minuni nad lihtsalt jõudsid koos, need õnnelikud munad.

* No mina nägin öösel unes, et kaotasin rahakoti!


Mis on sellel kõigel pistmist ajutreeninguga? Kuskilt jäi silma, et pisiasjade märkamine ja detailidesse keskendumine treenib aju ;)

Tulles tagasi postituse pealkirja juurde, siis ikka üks harjutus ka... 

Vali sulle sobiv aeg päevas (parem veel, kui 2-3 hetke) ja leia selle päeva ilus või ootamatult huvitav seik või detail. Või märka erilist hetke! Mõtle sellele! Proovi see endale meelde jätta ja õhtul oma märkmikku või päevaraamatusse üles kirjutada. Alustamiseks piisab ühest mõttest küll.

Ja veel... pane aju tööle ja mõtle üks harjutus ise välja!

...

** koostöös tundmatu nõustajaga võib tekst sisaldada ka omaloomingut ja vigu ;)

...

esmaspäev, 5. oktoober 2026

Rongiga Tapale

 ...

Seekord olid Reigo Tamm ja Tapa koor need, kes võitsid Laululahingu. 

Eile magasin saate maha, hommikul panin taustaks... aga jäin vaatama. 

siin ta on

vana jaam

millest kord

astusin

maailma 

õnne tabama

Memmeke oli ka kohal. Koos korvi, lõngakerade ja sukavarrastega. 

Jaamahoones olemise tunne tuli kohe tuttav ette, küll on saanud siin ja seal ronge oodata.

Aga mitte ainult!

Vaatasin kunagi üht etendust just seal, Tapa raudteejaamas. Blogi aitas meenutada :)

02.08.2017


Ja AI ja meedia ka, olid abiks. Tegelikult, nii kui pealkiri käes oli, tulid ka etendus ja emotsioonid meelde. Et tõesti oli hea!


Tapa ja raudteega on seotud teinegi mõte või mäletamine, ja juba üsna hiljutine. See siis sellest korrast, kui Tapa Muuseumis käisime. Kaart seinal, nõudis tähelepanu, ja et aega kokku hoida (ja kodus silm peale visata), jäädvustasin pildile.

Eesti raudteed 1937. 



No ja kõik kokku ongi see, miks mina oleks ka Tapa koori, Reigo Tamme ja "Vana vaksali" poolt hääletanud ;)... kui ma oleks eile õhtul seda telekast vaatama juhtunud.

Muidu olekski olnud raske valikut teha 🙃

...

pühapäev, 4. oktoober 2026

Sobimatud sõnad

 ...

Ma lihtsalt ei saa enne 12 magama minna, sest mingist x ajast on kujunenud harjumuseks uue päeva esimestel minutitel sõnamängud läbi mängida. Sõnuk, Sõnar ja Sõnarajad, keskeltläbi 15 minutit 5 sõna otsimist. 

Mõnikord mõtlen küll, et hommik on õhtust targem ja mina ka ehk hommikul veidi ergem, aga kui kesköö läheneb, pole enam lootustki, et tukk peale tuleks!

Mõnikord läheb õnneks... kui ikka uue päeva alguseni terve tunnike, siis ehk õnnestub magama jääda. Siis on sõnad hommikused, mõtted kohe teisel lainel! No näiteks õhtuse pakkumise uppunu asemel hommikune elupuu. Või misiganes 😉

Mõnikord juhtub, et teen hommikul oma saavutusest fotomälestuse ka. Kui hästi on õnnestunud.


Esmaspäeval näiteks tegin. 


Sõnarajad on mängudest kõige uuem, vähemasti minu jaoks. Seekord läks hästi, sõnad kõik sobivad, juba kolmas oli "pihtas-põhjas" ja iga pakutud variant ilma täheliste ümberpaigutusteta.

...



Sõnar on kõige tüütum, esiteks peab seal kolm sõna leidma (4-, 5- ja 6-täheline), teiseks on seal mõnikord lõppsõna selline kiiksuga ja minu jaoks üsna või täiesti võõras. Aga ma ei virise... tegelikult ju naudin ;)

...

Nüüd pilte vaadates... Sõnuk tegi üllatuse, püüdis tausta kohandada. Või maksis kätte mu valitud sobimatu avasõna rõhutamiseks ;)

28.09.2026


Kõik oleks parlanksis... aga kus on kübar???

Soovides endast mitte jätta halba muljet, jätsin eile kirjutise avaldamata. 

...

Täna läks asi lausa teravaks kätte ja minu sõnakasutus sai leebe varjundi. 

Lappasin eilset ajalehte. 


Taat sai tappa... oleks ehk sobivam pealkiri? 

No ma ei saa ju endast ka liiga head muljet jätta!
Abiks eilne mustand, mis õnneks oli  kustutamata. 
...

reede, 2. oktoober 2026

Koristamine kergemaks

 ...

Õeraas kinnitas, et me olevat mingi aeg tagasi uue sõna leiutanud. Kuna sõna on päris kena kõlaga (aga ma tõesti seda ajahetke ei mäleta!), olen nõus kaasosanik olema 😉

Ilmselt läks tüütuks hommikune koristamine varstolmuimejaga... sealt siis see varsik tuli. Pole ju väga viga? 

Mul ka on nüüd uus VARSIK!

Tegelikult ei ole, see oli ainult katse sõna kasutada ;)

Enne sõnale patendi taotlemist* tegin natuke kodutööd: kes teab, kes-kus ja millal on sõna juba enda omaks tunnistanud!

Leidsingi. Eesnimi Varsik ja perekonnanimi Varsik. Aga see pole veel kõik! 

On veel keegi Mithrulis Varsik: ülbe, omakasupüüdlik ja võimunäljane vampiirist aadlik, kes käib ringi, näol kurikaval naeratus.  Kujuke oli müügil hinnaga £ 7.45


No ma ei lase ennast sellest segada! Sõna on sõna. Ja varsik on väga sobiv nimi varstolmuimejale, luban lahkesti kõigil kasutada! 

Uskuge mind: võtad varsiku, ja koristamine läheb kohe kergemaks!

* ilmselt sellist võimalust (sõnale patenti võtta) ei olegi!


Pesupesemise käsikompressor (Tapa Muuseum)... 29.09.2026


* ja ilmselgelt peaks pildil olevale töövahendile ka suupärasema nime välja mõtlema 🙃

...


neljapäev, 1. oktoober 2026

Võõras tädi

 ...

Ma nii armastasin seda imepisikest kööki vanaema-vanaisa väikeses korteris Tallinnas. Mul on isegi pilt, kus vanaemaga kahekesi peal oleme. Ega seda kööki oluliselt rohkem polnudki kui fotol paistab... või siiski, paremale jäi veel tavaline pliit, mille pikkus enam-vähem köögi laiusega ühtis. 


Ei saa öelda, et pilt eriti kvaliteetne oleks. Vanaema on küll äratuntav, ma ise kolme aimatava laiguga: silmad ja suu.



Mõtlesin, et kasutan mõnd fototöötlusprogrammi, ehk saab pisut parema kvaliteedi.

Saigi, kvaliteet tundub viis pluss olema. Aga kes see võõras tädi seal pildi peal on?

Poja ütles, et tema näeb küll sarnasust... kui fotosid võrdleb. Kusjuures, minu vanaema oli tema jaoks olemas lausa 13 aastat. 

Aga minu jaoks on pildil võõras tädi!


Ja ausalt, mu meelest pole ma ise ka seesama laps, kes mustvalgel fotol.

Kapi ja seinakapid tõstis AI valesse kohta, tegelikult olid nad köögis vanaema selja taga. Ja see kolakas kraanikausi kohal oli mingi gaasiga seotud instrument. Mis täpselt, pole aimugi.


Ma ei jätnud jonni, tuttav kohalik andis mulle foto oma noorusajast (1966), kus pildil peaks olema koolimaja ja Kadrikarneval. Pildil on inimesi võimatu ära tunda, seda enam, et mina neid tol ajal ei tundnudki, aastaid hiljem ehk olid tuttavad.

Skännisin pildi ja läksin järgmisele katsele.


Tulemus oli... pehmelt öeldes jahmatav ;) 


Ma nüüd tükk aega fotode tuunimisega ei tegele 🙃

...

kolmapäev, 30. september 2026

Ealised iseärasused

 ...

Süvenesin oma viimaste päevade ostudesse ja ei suutnud aru saada... et miks ometi? 

Millele ma mõtlesin*, kui poes kaupa ostukorvi panin?


Ilmselt lasteraamat. Ja ilmselgelt jogurt lastele. 

Kuidas ma ostes ei märganud või läbi ei mõelnud, kas ma ikka sihtgruppi kuulun. Või ongi paratamatus: ealised iseärasused ja lähenev lapsemeelsus?

Aga jogurt maitses hea ja raamat, nagu selgus, oli kõike muud kui lasteraamat! Et asjal sügavam mõte oleks, valisin ühe lihtsama ja elulähedasema luuletuse, ja võtan plaani üle pika aja taas üks luuletus pähe õppida.

Ei mäletagi, millal viimati selle projektiga tegelesin!

#üksluuletus

***

tädi sööb pirukat bussis
tal pole sellega kiiret
samal ajal ta sussis
pesa punuvad hiired

punuvad päikesekiirtest
pole muud materjaali
tädi aimu saab hiirtest
andke nüüd palderjaani

tädi kargab nüüd kiirelt
väikese kaerajaani
järeleandmatud hiired
ei muuda pesaplaani
(Contra)

Ma pean nüüd ausalt ära nimetama 3 eilset-tänast fakti.

Eile... tulime seltskonnaga väljasõidult. Võite 2 korda (nagu 15 küsimust;) pakkuda, kes nosis vaikselt ja salaja bussis pirukat? Tapalt ostis.

Järgmine küsimus: kes viskas eile öösel lõksu koos sinna kinni jäänud hiirega uksest välja, trepi kõrvale? Hommikul käis lõksu päästmas.

Ja kes võttis täiskuuöö mõju leevendamiseks kaks tabletti palderjani (2x1) ? Probleemiks ärevushäire ja öised ärkamised (koos kaasneva hiirejahiga).

Lõpuks: kes pildistas Tapa muuseumis väljapanekut Hiirelõks?


Tõenäoliselt panid viimase vastusega mööda! Foto autor on Küllike ;)

Mina pildistasin seda kodust välja visatud hiirt, enne kui ta hommikul igavikuteedele sai saadetud. Aga ma ei hakka näitama.

...

* Mäletan tegelikult, millele poes mõtlesin ;) Olin kindel, et need väikesed pudelid (neljakaupa pakendis) on keeratava korgiga. Plaanisin taaskasutust, pisikesi pudeleid, millega ebaküdooniasiirupit sügavkülma panna. Aga läks nagu läks. 

,,,