Päris hea mõte

 ...

Käisime eile sünnipäevalast tervitamas. 17... no kes meist siis ei mäleta omaenda seitsmeteistkümnendat :) 

Kauge kaunis aeg!

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 

Viimasel hetkel pistsin kotti ka oma vana "seebikarbi". Selline lihtne ja odav, ostetud kuskil 15 aastat tagasi, aga aeg-ajalt nüüdki kasutusel. 

Mul seal sünnipäeval üks väike sõber, kes meelsasti pilte klõpsab, mõtlesin, et ehk tunneb huvi.

Tundiski! Tegevust terveks õhtuks. Ja laps nii rahul!

Isegi multikas läbi kaamera pakub rohkem pinget ;)

Aga mina leidsin majapidamises tibukasvatuse üles... oma fotokaga.

Nii et ühel olulisel üritusel kaks kogenud pildistajat 😉

Noor sõber ilmutas huvi ja katsetas minu kaameraga juba paar aastakest tagasi, polnud ise veel neljanegi.

Tema tehtud oluline foto sellest ajast...

...

Esimene mõte

 ...

Pealkiri on laenatud, eilses Öhtulehes oli artikkel 35 mõtet*. Ma ei tea, kas ma 35 mõtteni jõuan, aga eilsest (võimalik, et juba üleeilsest) tiksub mul mõttes karu. 

Ei, mitte see, kes jalgratturit ründas... kui üldse ründas. Aga naabrimehe sauna taga kolas karu, isegi pealtnägijaid oli. 

Nüüd ma siin mõtlen... kas ma edaspidi julgen südaöö paiku postkastini jalutada, et leht ära tuua? Tavaliselt mulle meeldib pimedas käia... aga nagu naabrimees teadis, siis karule ka. 

Seoses karuga mul üks mõte veel. Mul oli mitmed aastad kodus baarikapis kummist karu, Saaremaa vanaema asjade hulgast jõudis minuni. Nüüd teda seal enam pole, läks edasi järgmisele põlvkonnale. Selline elutruu mänguasi, paarkümmend cm pikk ja kümmekond kõrge. 

Aga mul on temast pilt tehtud, aastaid tagasi, viisin ta õue puukuuri ette. 

Nii mõnegi tuttava petsin ära. Et appikene, karu õu peal! Täna võin kinnitada: teadaolevalt päris karu ei ole olnud, hoopis naabrimehe sauna taga oli. 

...

* Tõsi... artiklil oli täpsustatud pealkiri ka.  "Ära jää "Ooperifantoomist" ilma!"

...

Noored ja ilusad

 ...

Mai algul on ema sünniaastapäev. 

Foto ajast, kui nemad kõik* seal pildil... noored ja ilusad.

Kes pole läinud igavikuteedele, on tänaseks vanusega 100 ligi jõudnud, usun, et foto on aastast 1949.

No ja kui keegi arvab, et võiks siit näiteks minu ema üles leida, siis vihjeks teine pilt. Tõenäoliselt on tema ainus, kes mõlemal fotol kenasti pildil!

Foto 1930ndatest.

...

*Kui keegi leiab fotodelt oma lähedase... või kui talle tundub, et parem seda pilti avalikult mitte näidata... mulle võib märku anda ;)

...

Pildid ja raamatud

 ...

"Jajah, lapsepõlve muretud mängud! Lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah."

Ilmselgelt kõik teavad, kust on pärit need kaks lauset:

Ma ei hakka siin rohkem infot jagama :)

Pilte jagan küll, olen oma selle blogi eksisteerimise 18 aasta jooksul jaganud sadu pilte, sealhulgas mõned neist ajas 100 ja rohkem aastat tagasi. Jagan juba lugupidamisest endisaegsete fotograafide, nii asjaarmastajate kui professionaalide töö tunnustamiseks. Rääkimata neist paljudest, kes tänaseks vaid fotodel alles, isegi kui nime juures ei ole, on märk olemisest ja elamisest. Nii mõnedki fotodel olnud inimestest on endisaegsete tuttavate poolt äratundmist leidnud.

Mulle endale meeldib Balti jaama turuhoones käia, sealses antiigipoes on hulganisti vanu fotosid, tundmatud inimesed, võõrad kohad ja ajaliselt üsna raske määrata. Aga ma ikka leian 15-20 minutit, et seal neid lapata ja vaadata. 

Ostnud ma küll ühtegi pole, aga mõned pildid on päris kõnekad... samamoodi meeldib mul raamatupoes raamatuid sirvida. Harva, kui ostan. 

Raamatukoguski meeldib rohkem raamatute lähedus kui soov laenutada. Ma ei ole väga kiire lugeja, 10 päeva tagasi laenutatud raamatuga olen jõudnud 237. leheküljeni. "Poiss kadakaselt saarelt", autori nimi jäi mällu selle aasta märtsis, kui Postimehes nekroloogi lugesin. 

Nii mõnedki paigad ja numbrid jooksevad kokku, seepärast ka tema raamat Krõõdas* oli kohene märkamine ja valik. 

Loen ja mõtlen, kui palju on elu ikka sellest mõjutatud, kus sa sünnid ja millal sa sünnid, aga kui palju on siiski võimalik endal ära teha. Kui raamatu autorist rääkida...

...

Kaamose blogis W tegi üleskutse: "Noored ja ilusad", mõtlesin kohe, et ega mul vist eriti enam midagi näidata pole, kõik läbi aastate letile laotatud. Aga ega küll küllale liiga ei tee, ja kui ma juba ise ei mäleta, kas olen kuskile blogisse riputatud, siis teised ammugi mitte.

Igatahes... veel otsin :) Pildile püütud noori ja ilusaid...

...

Seda pilti pole loodetavasti kasutanud. Ühes juhuslikus Saaremaa maapoes (vist Kiratsi külas) oli seinal foto, kus leidsin tuttava näo. Usun, et foto on tehtud kuskil 1930ndate lõpus/40ndate alguses... kui tädimehe sünniaastat arvestada.

Päris suur seltskond noori saarlasi.

Minu pilt vanast fotost kaupluse seinal on pärit aastast 2015

See lugu sai nüüd kirja kui sissejuhatus... vanad foto saavad omaette postituse.  Loodan ma.

* raamatukogubuss

...

Kuumavõitu?

 ...

Mõlema ettevõtte taust on ühistuline*.

Kui tuline, siis igal juhul palav teema.

Ehk siis soodustav tegur, miks Prisma just Coopile end maha müüb.

...

Botaanikaaias käies ostsin kalendri, Navitrolla pildid ja tekst. VÕLUMAA VÕLUTAIMED.

Nagu nõiaraamat taimede tundmisest. Märtsis oli Liilia Melanhoolia js aprillis Kõrge Ebakõrspõisõis. 

Toob värvi inimeste halli ellu. Ja aitab teadmatuses ekslejaid... see ebakõrspõisõis siis.

21.04.2026

Tegin klõpsti! pildi... lausa vikeraarevärvid päeva puudutamas 😗

Navitrolla on öelnud... et kui te pilte vaatate, siis lugege ka tekstid läbi. Need ei ole naljatekstid, need on teeviidad ja juhised...

Mõni päev veel, siis uus kuu ja uus tekst. Uus kuu toob ka täiskuu, kalender lubab, et 1. mail.

...

Ja veel üks 

#kontekstistväljarebitud

Ükskõik, mida sa teed – kui sa teed seda armastusega ja kõige paremal moel, mida sel hetkel suudad –, on loomine. Ka pesu triikimine, söögi tegemine, koristamine mõjub siis nagu meditatsioon. 

Ütles meie ex-presidendiproua. 

A... nagu armastus

Õigesti ütles. 

Ma käisin jälle mutimullahunnikuid laiali ajamas. Sai just ilusti siledaks, aga siis tuli lumi maha. Mis võlujõud sel lumel küll muttide silmis on? Või pigem südames, sest nägemisega pidavat muttidel suht olematu suhe olema. Mulla all pole nagunii midagi näha. 

Aga töö ise mõjus kui meditatsioon. Kolm klaasikildu korjasin ka mulla seest välja, kive ei lugenud.

...

*ühis-tuline... ühistuline... oskus valesti lugeda

...

Kulutatud kokkuhoid

 ...

Kui päevi pole poes käinud, siis loogiline, et ostukorvi summa on ikka arvestatava suurusega. 

Ei olnud ainult toit, jook oli ka, mõni kommikarp ja muud nänni, kodutarvet, majapidamisvahendeid ja hügieenitarbeid.

Selveri arve 78.02 eurot (ja säästetud summa 15.39... vanuseline 10% ja lisaks mõned allahindlused. 

Edasi Coop, arve 72.57, sääst 8.09. 

Kokku säästetud 23.48. Pole paha. Kõige õigem on kohe ära kulutada!

Espakis ostsin mutilõksu, 6 eurot maksis. 

Oleks võinud ostmata jätta, esiteks minu käed ei jaksa seda vinnastada ja teiseks, meestööjõudu abiks kasutanud, sealt edasi stardivalmis lõks mullas mingit tulemust ei saavutanud. Komplektis kaks lõksu, mõlemad õnnestus muttidel kinni joosta, üks esimesel ja teine teisel päeval, ainult saak sisse kinni ei jäänud.

Säästurahast 6 eurot vastu taevast. 

No ja siis see šokolaad, mis teel kassa kõrvalt koju köögilauale õnnestus ära kaotada, see maksis 1.55. Kuna senini välja pole tulnud, siis ilmselt võib lõplikult kadunuks kuulutada. Jälle mõttetu ost. Nagu need maitsetaimed till ja roheline sibul, no maitset oli vähevõitu. Kui viriseda tahaks, siis ütleks, et olematu. 2.39 ja sama mõttetu kui mutilõks mutiaugus. 

Kiire arvutus, kokkuhoiust mõttetult kulutatud 9.94. Kui nii võtta, polegi väga hull, veel jagub kokkuhoidu, tervenisti 13 eurot ja 54 senti  🙃.

Teel poest koju.

15.04.2026

...

Punktist A punkti B

 ...

1. aprillil Tallinnas, Balti jaamast Solarise juurde. Meil oli kokkusaamine kokku lepitud, aga tüdruk, kes, käed kallistuseks pikalt ees ja naeratus suul, `kiirel sammul minu poole suundus, tundus kuidagi võõras. Oeh, õnneks, kallistus läks minu selja taga vagunist väljunud ... no ma ei näinud, kellele. See ei olnud mina! Ritaga sain kokku jaama teises servas.

Läbi linna oli tore minna. Nunne tänava kohvikud ja vaateaknad, pühendusime väljast sisse vaatamisele, kohvitasime pärast Lidos. Aga teepeale jäid mitmed kunsti- ja käsitöönäitused. 

Või pigem kauplused, aga me ei ostnud, käisime vaatamas. Järelikult siis näitus. 

Triin Kerge, Campo dei Carmini, tikand (18 x 14 cm)

Lemme Haldre "Hingame koos",  õli lõuendil (80 x 120 cm)

1989. aastal Rootsis käisin ma samamoodi, kauplusest kauplusesse, vahet polnud, kas kunsti-, toidu- või rõivapood. Igal pool oli näitus! Alkoholiriiulitest parem ei räägigi! Nüüd tunduvad need poed igapäevased, ei midagi uut ega huvitavat. Kaupa on lademetes. Ilmselgelt, vähem oleks parem! Mõnikord ma mõtlen, kuhu see kõik ära mahub... see, mis poodides ostmata jääb või kodus tarbimata maha kantakse. 

...

7. aprillil tegime 2in1... poering ja sünnipäevaring. Või siis 3in1, sest sünnipäevalapsi oli kaks. 

Pärast kojusõidul klõpsasin mõned pildid.

Ilus oled, Eestimaa :)

...

Vahepeal olid lihavõtted.

Alustan algusest... kõigepealt tuleb end uute värvimistehnoloogiatega kurssi viia.

Keeleliselt oli värskendav.

Päeva parim sõna!

Aga ma värvisin ikka enda moodi.

06.04.2026

Tseremooniale pani punkti sündmuse lõpupildistamine. Enne koksimist.

Tibul ei jagunud kannatust poseerida...

...

Aga putuka kodurahu segasin mina... kui mutimullahunnikuid laiali laotasin. 

10.04.2026

Õnn, et viga ei teinud. Viisin ta metsaserva, teise mullahunnikusse. Katsun meeles pidada, et seda kraapima ei lähe.

...