...
Kauaaegsed... või siis kaua aega tagasi.
Tore, kui nad endast märku annavad!
Lapsepõlvesõber liivakasti-ajast lapsepõlvemaal.
Ja ajast, kui me kunagi mõlemad Tallinnas elasime, mina paiknesin Kassisaba asumis ja tema Pelgulinnas. Paar korda oleme hilisemate aastakümnete jooksul Tallinnas ka kohtunud. Aga jah, juba meie vanaemad olid sõbrannad, seega meie kauaaegse läheduse juured ulatuvad EW aegadesse.
VR saatis hiljuti kirja, loodan et olen talle ikka vastanud.
...
Lapsepõlvemaalt on teinegi pikaajaline sõprus alguse saanud, olime peaaegu et naabrid, mis sest, et paar kilomeetrit raba meid lahutas. Nüüd on vahemaad kasvanud, aga aeg-ajalt ikka kohtume. Alles hiljuti tulid kaasaga külla, kastitäis vaarikad külakostiks kaasas. Magus kohtumine!
Kusjuures, ma mäletan meie esimest kohtumist, see oli suvi, kui Sirje oli lõpetanud 1. klassi, ja mina teise. Sirje oli emaga kaasas, nad käisid puukoolis rohimas. Ja kui õigesti mäletan, siis mitmed aastad hiljem, kui vanavanemate talu kõrvale kuusehekki istutasime (mina olin ka osaline), olid taimed just sealt puukoolist pärit. Viimased paar suguvõsa kokkutulekut on toimunud ligilähedal sellele põllu servas asuval platsile, kus puukool kunagi asus.
Aga Sirje on ere näide vanarahva tarkusest: mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas ;) Läbi aastate on tema pere pühendunud noorte kuuskede ja mändide kasvatamisele. Vaarikad boonusena seal kõrval ;)
Kunagi kolasime läbi kõik ümbruskonna metsad ja korjasime, mida parasjagu korjata andis. Maasikad, murakad, vaarikad, seened.
Või ei korjanud midagi, kolasime niisama ringi.
Neist ammustest aegadest leidsin pildi... mind küll peal ei ole, aga küllap ma pildistasin. Usun, et see on see esimene suvi, kus mul oli Smena olemas.
Nii et pildil on Anneli ja Sirje. Ma ei ütle, kumb tundub kiirem olema ;)
Aga metsa minekul me tookord ei ole...
...
Kolmas lugu veel. Kaasa küll kinnitab, et olen end kontvõõrana temaga kaasa mehkeldanud, aga ma ei lase ennast sellest häirida! Tal on nii toredad-tegusad klassiõed ja -vennad.
Kunagine klassijuhataja on andnud kunagisel klassikokkutulekul kirjaliku hinnangu: kohal oli kolm musketäri ;)
Seekord oli kohal 4.
Ja siis tüdrukud, neid sedapuhku 3.
Mina ei mängi siin kohtumisel mingit rolli.
Kaasa ja tema kauaaegsed tuttavad. Klassikokkutulek, juubelihõnguline.
Arvutamisvõimaluse jätan huvilistele ;)
Viimane lend, viimased lõpetajad.
Kooli pikk ajalugu sai sellega läbi.
Endine koolihoone hävis 30 aastat hiljem... tulekahjus 1997. aastal. Nüüd on seal vaid üks kivi.
Kokku tulijaid oli seitse, nii et tublisti üle poolte. Klassijuhataja ja kaks klassikaaslast on läinud igavikuttedele. Oss oli 19 ja vene sõjaväes, Mare võttis haigus. Klassijuhataja oli lihtsalt vana*.
Mina ise oma põhikooli kokkutulekutel pole käinud, ma isegi ei tea, on neid olnud või mitte. Ka ühtegi püsivat suhet pole sellest ajast jäänud, hea on, kui nimesid mäletan.
...
Arvutasin välja, ei olnud üldse vana, 71 ei jõudnud saada. Klassijuhataja siis.
...
