Pühapäev, 26. juuni 2022

Vanaema juures

 ...

Enamiku oma lapsepõlve suvedest olin maal vanaema ja vanaisa juures. Elasin seal suht igapäevaelu: koristasin, korjasin marju, rohisin, tõin kaevust vett ja viisin solgipange õue. Mõnikord. Töödega mind üle ei koormatud. 

Vajadusel hoidsin nooremaid sugulasi, olin lastelastest kõige vanem. 

Rattaga käisin poes, mannerguga naaberkülas piima toomas. Järve ääres suvitasime, vanaisaga käisime kala püüdmas, sõbrannaga kolasime mööda metsi ja korjasime marju või seeni. Kindlasti kogu põhikooli aja, peaaegu terve suve. Augusti lõpus, kui linna tagasi läksin, käis suve-sõbranna mind gladioolidega teele saatmas. Ja vanaema seisis teeotsas ja lehvitas, pisar silmas.

Praegugi alles see lapsepõlve muinasmaa ja sõbrannaga, kes küll kaugemale kolinud, hoiame kontakti.

Vanaema surmast möödus kevadel 27 aastat. Vanaisa suri üheksa aastat varem.


Siin olen ma ise lapsehoidjate meelevallas. Läheme järve äärde suvitama, joogid kaasas.


Nooremad sugulased.


Vanemad sugulased.


Järvel lõbusõitu tegemas.


Suve-sõbranna Sirje


Taaskasutus 50+ aastat tagasi


Vanaisaga lõbusõitu tegemas... või hoopis tööle?

Olid ajad! 
...


Laupäev, 25. juuni 2022

Ajuvabadus

 ...

Või kuidas seda nüüd nimetada? 

Mõtlesin, et teen oma viimase aja koormatumatele kehaosadele kingituse... st väsinud jalgadele lõhnastatud-maitsestatud-täiustatud meresoolaga vanni. 

Kui pakist enam-vähem sobiva portsu sisse valasin, tundus saadud segu ootamatult roosa (erinevalt eilsest punaste pojengide peaaegu olematust värvist). Pakki uurinud, selgus, et tegu oli toalillede kastmiseks mõeldud väetiseseguga. Eks ma nüüd üks lilleke olen, aga jalgu ma sellesse segusse kasta ei julgenud. Viskasin üle ukse karikakardele. 

Ja hakkasin otsast peale. 

Tühi kauss, pakk vannisoola, mis mingil arusaamatul põhjusel väetisega kohad oli vahetanud, soe vesi. 

Täielik ajuvabadus... mille võib küll julgelt tänase 30 soojakraadi kraesse ajada.



...

Reede, 24. juuni 2022

Lamamise päev

 ...

Täna ma õue ei lähe. 

Esiteks näitab termomeeter, et vilus on 28° sooja. Ilmselgelt on toas vähem. Teiseks pole ma viimased viis päeva tavapärases rütmis elanud, ja nüüd on tunne, et just täna on päev, kus ma mitte midagi ei tee. Või ei noh, mittemidagi on ilmselge liialdus. Täna ma ühtegi kohustust endale ei võta. Ok, pujengi pleekinud ja pudenemiseelses seisus õied lõikan ära. Kui juba pudisevad, on kõik kohad roosat sodi täis. Parem ennetan, korjan kokku ja viin metsa alla.

Samas, saan aru, et nüüd on uus reaalsus, kus kõik teevad endale pujengi õitest siirupit. 

Paranduseks... enam pole pujengi. Nüüd on pojeng, pujeng on vananenud nimetus. Ei tea, kes selle avastas? Erinevalt inimestest, kes mingil hetkel teadvustavad, et nende nimi neid enam ei kõneta, taim vast lepib sellega, et ma mõnikord teda vana nimega kutsun.

Aga Nami-Nami blogi retsept on siiski pojengisiirup.

Kuna seal on mainitud ka maha varisenud õielehti, siis äkki ma proovin, ehk nad isegi kõlbavad.  Kuigi kahvatuks pleekinud, püsivad nad veel kenasti põõsas. Iseasi, kas nad värvi annavad. 

Tekkiski huvi, tundub, et molutamine on seks korraks läbi ;) Lähen õue ja vaatan oma iluaia üle!


15.06.2022

...

Teisipäev, 14. juuni 2022

Lõhnab hästi

 ...

21.08.2020... pesupäev Kolgas


Kuskilt oli meeles, et pesumasinasse soovitatakse panna äädikat. Kui palju, täpselt ei mäleta. Loomulikult leidsin Google abil vastuse oma küsimusele. 100 ml täitsa piisab.

Mina olen mina, panin äädika, aga unustasin panna pesupesemisvahendi. Loputusvahendist rääkimata!

Meelde tuli küll, aga kõik nupud olid juba sisse lülitatud. 60° kuumust. Topeltloputus.

Start. 

Tuli leppida olukorraga, ja lõppude lõpuks, niiväga must see pesu nüüd ka ei olnud! 

On nagu on. 

Kui õhtul pesu nöörilt kokku korjasin, tuli tõde tunnistada. 

Imeline puhta pesu lõhn. Mitte kunagi pole pestud ja õues kuivanud pesu mul nii hästi lõhnanud... kusjuures, ma alati nuusutan ;) 

Ja mälusopist tuli see lõhn mulle meelde. Kunagi Tartus oli meil bioloogia laboris õppejõud, kelle valge töökittel just niisama hästi lõhnas. 

Mida kõike inimene ei mäleta!

Õppejõu nime meenutades ma sama kindel küll ei ole, kas Jaan T või Hans T. Üks neist kahest igatahes oli.

...


Kolmapäev, 8. juuni 2022

Viis võimalust

 ...

Siin siis viis võimalust, kuidas olla ilus.

Tegelen vanade ajakirjade likvideerimisega. Algul mõtlesin, et vanapaberisse, aga järgmine mõte on taaskasutus. Mõtlen edasi, viimasel ajal tundub, et mu mõtlemine on kuidagi aeglasemaks jäänud, aga ehk tuleb veel mõni idee. 

Käesolevat mõttetegevuse aega sisustan spikerdamisega.

Näiteks "Kodutohter", september 2018.

Ise tehtud kaunikene!

Juuksemask.... 1 avokaado, 1 muna, 1 sl oliivõli. Tee püree, kanna kuivadele või niisketele juustele, masseeri peanahka. Pähe vannimüts ja ümber vannirätik. 20-30 min. Loputa jaheda veega, siis pese šampooniga.

Näomask... 1 tl mett, 1 munakollane, 1 tl hapukoort (või taimeõli). Sega kokku, määri näkku. 20 min pärast pese leige veega maha. 

Tselluliidivastane kehakoorija... 1/2 tassi suhkrut, 2 sl külmpressitud kookosõli, 2 sl riivitud ingverit, sidrunimahla. Sega kokku, masseeri kuivale nahale. Loputa. 

Poore ahendav mask... 1 küps banaan, 2 sl maitsestamata jogurtit, 1/2 sidruni mahl. Segu kanna 20 minutiks näole, keskendu rasusematele näopiirkondadele: laup, nina lõug. Loputa sooja veega.

Kaerahelbemask... kaerahelbed, maitsestamata jogurt. Sega kokku, määri näkku. 5-10 min pärast pese leige veega maha.


09.10.2009... kurgikoorega nägu niisutada on vana teada tarkus ;) 

...

Mask näole. FB-st krjatud tarkus

1 spl hapukoort, 1 munakollane. Hoida näol 15 min

Laupäev, 28. mai 2022

Etendused Estonias

 ...

Kui venelased 1944. aastal Tallinna pommitasid, hukkus 757 inimest, 213 sai raskelt haavata ja 446 kergemini. Hävis 1549 ja kannatada sai 3350 hoonet, mis kokku moodustas ligi 30% Eesti pealinna elamispinnast. Umbes 20 000 inimest jäi ilma oma kodust.

Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus.

Maha põles Estonia teatrimaja... seal oli just alanud balletietendus "Kratt".

Lugesin Wikipeediast.

Aga enne seda käisin Tallinnas, Estonia ümbruses ja vanalinnas.

Aprilli lõpus vaatasin balletti "Õhtused majad". Mahleri muusika, Tiit Härmi lavastatud.

Käed ja jalad... ja Õhtused majad. 24.04.2022


Usaldasin Danzumeest... ja ei pidanud pettuma. Mettele meeldis ka.

Raamatut võiks lugeda, "Õhtused majad", autor Eduard von Keyserling, baltisaksa päritoluga kirjanik, kes nii poolteist sajandit tagasi on õppinud Tartu ülikoolis.


Kuu aega hiljem jälle "Estonias", sedapuhku operett "Lõbus lesk", Lehári muusika ja Andre Heller-Lopesi lavastatud. 

Kui vaid oskaks, ma ka analüüsiks etendust, aga pole hullu,  "Sirbist" saab lugeda. 

Tore oli näha nimiosas külalisesinejat Katrin Targot, meeldis Tamar Nugise osatäitmine, Katrin Karisma suutis nii mõnedki korrad muheluse ja aplausi välja teenida, ja kõik need teised, lava oli tegijaid täis. Ilus õhtu täis laulu ja tantsu!

Aga kui ma siis läbi Tallinna kulgesin, vaatasin linna hoopis teise pilguga kui aasta või paar tagasi.

Korraks mõtlesin, mismoodi näeb välja, kui keegi lihtsalt võtab kätte ja pommitab puruks su kodulinna, hävitab kodu, tapab kaaskodanikke. 

1944. aastal jäid ka vanaema ja vanaisa oma kodust ilma. Mida nad tookord tundsid, kuidas suutsid eluga edasi minna?

Mida tunnevad praegu inimesed Ukrainas? Nemad ju ka, elasid oma tavapärast elu, kui ühel päeval tuli venelane ja hakkas hävitama.

...

Reede, 27. mai 2022

Imelikud inimesed

 ...

Enne mõtle, siis ütle!

Mõtle... Millal sa viimati juuksuris käisid?
Kas sul on midagi selga panna? 
Jalga? 
Sobiv kott teatrisse minekuks?

Aga kus mina, loomulikult olin ma hetkega nõus. Kui vaba pilet, ja juba järgmiseks päevaks! 

Operett "Estonias", "Lõbus lesk".

Teatris rahunesin maha, ma ju tegelikult teadsin, et ongi nii, kes kuidas hästi tunneb. Natuke küll imestasin, aga mis see minu asi. 

Kui nemad ennast hästi tunnevad. 

See keskealine naine, ta punane dressipluus oli ju lihtsalt lõhki. Aga meesterahva soengut poleks ma ehk märganudki, kui ta otse mu ees poleks istunud. Juustepusa oli püsti kui võsa, isegi nagu natuke piiras mu vaatevälja. Ausõna, ma ei halvusta, isegi mitte tema katki rebenenud kaelust. Ehk on lihtsalt eluheidik? Nii tore, et teatrisse tuli! Kuulmise järgi jäi tunne, et naaberriigist.

Tegelikult on mul hea meel, et teater jälle publikut täis on. Küllap aitas kaasa ka see, et pensionäridele pakuti sooduspileteid. 16 euro eest 2,5 tundi kvaliteetaega. Tass kuuma kohvi vaheajal tagas selle, et võisin muusikat kuulates ka silma kinni panna. Kaasa mingi aeg tagasi tegi märkuse, et kui ma sellises olekus (silmad kinni) ooperit kuulan (nagu Saaremaa ooperipäevadel) või teleka ees kriminulli vaatan, hakkan ma hoopis teistmoodi hingama. No ma ei usu! Aga kui ta nüüd tõtt räägib, võis mu kõrval istuv meesterahvas mind ka imelikuks pidada.... esimese vaatuse ajal eriti...


Teatri väljavaade... 26.05.2022

...