neljapäev, 21. september 2023

Õhtu täis lugusid

 ...

Hundid käivad hulgakesi...


Päevapilt 50... 19.09.2023


Kui ma tausta poleks teadnud, no et kui kõvad jutumehed ja head* jahimehed Valeri ja Igor on, kui põnevad on jahimehejutud ning kui äge koht on Jäägri Villa, poleks ma kaasat survestama hakanud. Et läheme ja oleme ja kuulame, meil siin ka kõike nähtud ja kuuldud, nii mõnigi loomalugu jutustamist väärt.

 

Ürituse teise poole reklaami jätsin ära, psühholoogiline värk. Teada tõde, vähem on parem, ja et meestele ikka kõigepealt meeste jutud, pärast võin üritusega üksi kaasa minna. Või kui just jutumeeste lubadus meid viia metsa hundiulgu jäljendama... et siis metsast hundikarja vastuhõiget kuulata. Ma ei tea, kas ma sinna oleks läinud. Meiekandi hunt on käinud niisama südaöö paiku oma kurblik-igatsevat ulgu demonstreerimas, kutsuma vast nagunii ei hakkaks....

Aga pinguta mis sa pingutad, ikka ei õnnestunud. Kaasa kaasamine siis.

Esimese hooga mõtlesin, et jätan ise ka minemata, aga mind huvitas ürituse teine pool sama palju, ja seda, et sinna üksi lähen, olin nagunii arvestanud.

Piret Pääri jutustamist olen raadiost kuulnud ja raamatust lugenud.

Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi

Killuke festivalist kohalikus mõisas. 

Nime saamise lugu kuulsin juba raadiost. Aga mõisas silmast silma kontakt ja uued lood, lisaks meeldetuletus, kui ilus ja oluline on lugude jutustamise traditsioon. 

Taustaks oli tellitud aknatagused paduvihmahood ja kahtlased krabinad katusel, kõik see koos mahedate ja mõnusate lugudega, õhtu kui muinasjutt. Kui ainult hunt seda eite poleks ära söönud... või vähemasti oleks taati enne ampsanud  ;) 


Ja kui juba sealkandis, siis mitte ainult lood, mõisarahvale ka vaja tere ütelda. 

Et kuidas teil siin nüüd siis läheb....



...

Head* jahimehed selles mõttes, et jaht on neile kaasnev  ja vajaduspõhine harrastus, rohkem ikka mets ja loomad.

...

esmaspäev, 18. september 2023

Linna seenele.... auuu-auuuu

 ...

Kuna mul on ilmselgelt põdrakärbeste allergia, olen veidike oma tunge tagasi hoidnud ja pole sügisese korilusega tegelenud. Sellest on muidugi kahju, sest mulle väga-väga meeldib metsas pohlal või siis seenel käia. Rõhk sõnadel metsas ja käia, seentega on nii, et mida vähem, seda parem. Ma ikka päris murega vaatan FB-s mõnd jagatud fotot, kus kuhjade viisi puravikke või kukekaid väljanäitusele pandud. Minu elutõde: vähem on parem! kehtid päris kindlasti ka seenesaagi kohta.

Peaasi, et metsa saaks!

Eks ma mingil hetkel ühe tuuri ikka teen, kui just talv enne kätte ei jõua, seni olen kodulähedaste seentega leppinud. Vähemasti pildistamiseks on nad väga sobilikud, eriti kui pesunööridest kaugemale ei pea minema.


Päevapilt 48... 17.09.23

Korjamiseks ilmselgelt ei sobi.


Tallinnas, nagu selgus, saab korjata ka siis, kui lähed oma õuele toimetama.

Vähemasti Kalamajas.

Kati käis oma seeni pildistamas.




Aga korjamata jättis temagi.


See eest oli keset vanalinna võimalik korjatud seeni vaadata ja pildistada. Ja tundma õppida. 

Kuigi olulist kasu sellest mulle ei olnud. Mina olen see seeneline, kes mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas

Ja oma harjumusi eriti muutma ei kipu.

Kukeseened, pilvikud, riisikad ja puravikud. 

Sirmiku ja šampinjoniga saan ka hakkama... see tähendab, et tahan ja julgen korjata. Kui tahan.

Aga mõned küsimused* on ikka õhus.

Pildi pealt tunnen ära küll, et lehter-kukeseen või sapipuravik, aga metsas võin kõhklema lüüa. Nii ma siis linnas 5 euro eest seeni vaatamas käisingi. 

Kõige fotogeenilisem oli sirmik.


14.09.23


Aga kui juba, siis juba.

Sõitsin küll vaid seenele, aga siis vaatasin üle ka majas sees olevad näitused** ja väljapanekud. 

Mis teha - mis teha, ikka kõnetasid seened. 


14.09.23


Ju oli päev lihtsalt selline.

...

* Loodusmuuseumi kodulehelt leidsin audiogiidi. Kodus kuulasin nii seenelugusid kui näituste lugusid. 

Nii mõnigi minu tõde sai kinnitust (näiteks see, et tavavahelik pole söödav ja linnas kasvavaid seened pole ka söögikõlbulikud), mõni tõde teada seene kohta oli uus (et pilvikuil pole vaja nahka üle kõrvade tõmmata ja noortel puravikel kübara aluseid torukesi pigem mitte eemaldada). 

Aga mitte ainult seenelood.

** Peeter Lauritsa näitus "Miski on kõigega seotud" ja Eimar Kulli "Vaibarahvas"

...


kolmapäev, 6. september 2023

Päevapilt 37... rünnak

 ...

Ma ei tea, mida ämblik mõtles, kui keset päeva üks punane tankilaadne tehnika suure kärina ja mürinaga tema õhkõrnast võrgustikust mõõda kimas ja lahingumoonaga üle külvas. 

Kui mina fotokaga sündmuskohale jõudsin, oli ämblik varjunud, paar kiletiivalist laipa suutsin hiljem foto peal küll tuvastada, nemad ilmselt olid pidanud oma elu ämbliku hüvanguks loovutama. Juba millalgi varem.

Aga pilt oli suht trööstitu, vaevalt, et midagi parandada annab. 



* Tegelikult, ei midagi erakorralist. 
Kaasa niitis muru. 

....
Jätkujutt

Õhtul, kui olukorda kontrollima läksin, polnud olulisi muutusi märgata.


...


teisipäev, 5. september 2023

Kuus luuletust

 ...

Ega ma oma uuest projektist väga kõva häälega rääkida pole tahtnud, sest kui algust tegin, polnud sugugi kindel, et hakkama saan. 

Oma projektiks pole seda ka õige nimetada, lihtsalt õnnestus end ühte huvitavasse gruppi sisse moosida. Ühine tegevus grupis on luule lugemine, valikute tegemine ja nädalas ühe luuletuse pähe õppimine. Mul on juba 5 luuletust nii enam-vähem peas, kuues käsil, hindele "5"  ei vasta, aga "4-" kirjutaks endale vaba käe ja puhta südametunnistusega ;) 

Sel nädalal on valikus Kalju Kanguri luule, salm on leitud, aga peas ei ole. Õnneks veel aega!



Et kassid pildile jäid, sel ka oma tähendus. Paber taaskasutuses: vanade kaartide tühjad siseküljed... tore mõnikord ka luuletuse tagaküljele pilk peale visata...

...

Päevapildid on igavad, aga las nad siis olla, panen need ka siia.

Täna käisin metsas, et otsin selle suure sipelgapesa üles. Vähemasti paar aastat pole "Tere" ütlemas käinud.


Päevapilt... 5.09.2023


Alles oli, küll mitte eriti atraktiivne. Kuidagi elutu nägi välja. Elurikkusest sain siiski osa, õhtul tükk aega nägin vaeva, et puuk kätte saada, aga tundub, et läks katki ja mingi osa pesitseb endiselt seal kuskil selja-külje piirkonnas. 


Eelmistel päevadel pildistasin seeni. Kuna ma õigesse seenemetsa pole sattunud, on mul niisama ilusad seened, mis tõenäoliselt toidulauale ei kõlba. 

Aga ega ma ei kurvasta. Ma olen alati nõus metsast tühja korviga koju tulema...

Päevapilt... 4.09.2023


Päevapilt... 3.09.2023

...


laupäev, 2. september 2023

Kaks septembripäeva

 ...

Augustiga sai läbi mu projekt "Päevapilt + postitus".  

Tegelikult, lihtsalt päevapilte olen enda jaoks teinud läbi aja, alates sellest, kui digi-fotokat taskus kannan. Pikalt seda lõbu enam pole, fotokas (juba neljas või viies, algusaastast 2008) hakkab otsi kokku tõmbama ja ootab vanaduspuhkusele saatmist, uut enam osta nagu ei taha. Kõik need, mis hinnaga kuni 250 eurot, on kaubanduses otsa lõppenud, uued maksavad 500+ ... ja ma pole endale veel selgeks teinud, kas see oleks ka arukas ost. Tasub ehk hoopis pisike Nokia telefon nutitelefoni vastu vahetada. 3in1. Ei peaks tahvlit ka enam kotis kaasas kandma.

Mõtlemiskoht.

Praegu on nagu on. 

Tore on olla natuke... imelik. Ja vanamoeline. Ma olin vist ka üks nende viimaste hulgas, kes pilte tegi fotokaga, kus filmirull sees.

Aga las see olla, hoopis eilne tarkusepäev ehk teadmistepäev on oluline.

Kuus lähedast last alustasid uue õppeaastaga, neist üks esimeses klassis.


01.09.2023


Mitte vähem pole oluline juubel, mis oli ka 1. septembril. Seda annab järgi teha! 

Üks lähedane sai 95 aastaseks.

Pilt on küll tehtud kevadel aasta tagasi, aga uuemat pole.


02.05.2022

...

Muidu on 1. september üks ajaloo mustadest päevadest. 1939. aasta 1. septembrit loetakse Teise Maailmasõja alguskuupäevaks. Päev, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Millalgi Pilvi ütles, et ta mäletab seda päeva, just sellepärast, et oli tema 11. sünnipäev, ja uudis sõja algusest juba levis. 

1. september Eestis... Vikipeedia ütleb:

1939 – minister Ants Oidermaa esines kell 21:00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis, et Eesti on erapooletu, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündmuste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.

Keerulised ajad, läbi aegade.

Aga täna on juba 2. september, ja tänase päeva kohta ütleb Vikipeedia:

1990. aasta 2. septembril paigaldas grupp kaitseliitlasi Leningradi oblastis Komarovka küla lähedale Tartu rahu järgsele Eesti piirile kaks piiriposti.

Sellest ei tea ma midagi, aga mul on üks EW aegne postkaart, kuhu taha on kirjutatud Eesti - Vene piir Kamarovkas.

Ju see seesama koht on.




...

Päevapildid ka.

Eile käsi ja täna jalg.

Üks on üle ja teine on puudu.

01.09.2023

02.09.2023


...