Laupäev, 28. märts 2020

Kuidas naabritel läinud on?

...
Nädal tagasi nuhkisin natuke numbrites. Et kuidas on meil läinud ja kuidas naabritel.
Niipalju kui mina numbritest välja suudan lugeda. 

Täna hommikul vaatasin värsked andmed üle.

Rootsi... 3069 nakatunut. Eelmisel pühapäeval oli 1770.
Soome 1041... nädal tagasi oli see number 523.
Venemaa 1036... aga olime võrdsed numbriga 306.
Eesti 575 on meid tahapoole nihutatud.
Läti 280... oli 124.

See oli hommikul.
Õhtuks olid kirjas ka need, kes viimati lisandusid.

Rootsile +378.
Soomele 126.
Venemaale juurde 228.
Eestile 70 ja Lätile 25.

Vaataks siis üle ka numbri, mis näitab haigestunute hulka miljoni inimese kohta.
Eesti 486... nädal tagasi 231
Rootsi 341... oli 175.
Soome 211... eelmisel nädalal 94.
Läti 162... oli 66.
Venemaa 9... nädal tagasi oli see number 2.

Tegelikult mitte nädal, see oli 6 päeva tagasi, kui numbreid ritta sättisin.
Kui täpsed on numbrid, sõltub asjaoludest, aga selge on see, et number, mille abil protsenti või promilli on lihtne arvutada, on  kahekordistunud.

22.03.2020
...

Kaks nädalat poes käimata

...
Isegi üht-teist jäi järgi, nii et oleks saanud kauemgi.

Aga kuna uus poeskäimine annab võimaluse järgmist võimalikult kaugele edasi lükata, käisin ära.  
Kohe hommikul, see meie pere poolt saavutus.

Täpselt kaks nädalat oli vahet.

Algul mõtlesin, et ainult Selveris, aga siis tekkis hirm, et ostukorvi ei mahu vajalik kaup ära, nii alustasin Grossi poest. Kummikindad olid kotis, aga kuidagi imelik oli neid kätte panna. Poes oli küll kahel proual kindad ja ühel härral mask, muidu oli kõik tavapärane.

Ilmselgelt viitsin ostukorvi täites aega rohkem kui oleks tahtnud, mõnes kohas oli rahvakogunemine, ootasin kannatlikult eemal, ja mõne asja otsimine nõudis lausa aega. 
Kohvifiltrid näiteks.
Nüüd võiks katsetada, kas saame näiteks kolm nädalat hakkama.

Aga jah, tahtsin hoopis tagasivaadet teha.
Mul 11. märtsi ostudest kokkuvõte näpus. Enam-vähem lohistas välja, mõned kaubad lõppesid küll veidi enne 2 nädala täitumist.
Leib sai otsa, isegi sügavkülmast võtsin natuke lisa.
Kodujuust sai otsa, natuke oleks võinud kauem vastu pidada.
Tomat sai otsa.
Keefir sai otsa, aga piim, olgugi et jõudis aeguda, oli lõpuni täiesti tarbitav.
Kohupiimakreemid ja vahukoor sai otsa.
Hapukapsas sai otsa, tegin mulgi kapsaid ja hiljem jäägid supiks.
Keeksijahu tegin ära.
Makarone tegin, aga neid oli juba enne paar pakki kodus, nii et jagub kauemakski.
Kommid said otsa... üks pakk oligi neid ainult.
Pähklid ka.
Lõhefileed oli kahe toidukorra jagu.
Vici-heeringas, neid oli mitu pakki, jagus lõpuni.
Või sai otsa.
Pudruhelbeid kulus ehk isegi rohkem kui üks pakk.
Kõik puuviljad ka... peaaegu. Üks õun oli kausis alles. Seemneks ehk jäänud...
Priske tükk liha andis vähemasti 3 lõunakorda, lõunakraamiks läksid ka tuunikala konserv ja paar pakki peekoni lõikusid.
Küüslauk ka peaaegu kõik otsas, kuigi seda sõin mina üksi.

Tegelikult ei olnud mittemillestki puudust, süüa sai koonerdamata... aga kaalukaotus siiski oli.
Ehk kilo või paar, aga see pigem seoses metsamatkadega.

Ja alles jäi viimasest ostlemisest nii palju, et jagub kauemakski. Tõsi küll, kõik pole söödav.
Igasugused pesuvahendid ja prügikotid näiteks.
Patareid ja led-lambid.

Söödavat siiski üksjagu.
paar purgisuppi
2 tuunikala konservi
suhkur
makaronid
tatar
sügavkülmas natuke lihakraami
3 in 1... magusaisu leevendamiseks
õli
Vitaytas
apteegitillitee
ingver
sidrun
pakk kohvi
majonees
tippsibul

Aga nüüd sai varusid täiendada, näis, kuidas kulgeb.
Midagi oli enne eelmist ostukorda juba varuks olemas. Riis näiteks.

Foto ajast, kui üritused olid veel lubatud ja toidukohad avatud.

03.01.2020
...

Teisipäev, 24. märts 2020

Kalad ärkavad talveunest

...
Vaevasin siin pead, mis mu magamisega lahti on. Kui veel mõni nädal tagasi polnud probleemi kella üheksani magada, siis nüüd kell kuus juba uni läinud. 

Vähe sellest, täna ärkasin juba kella viie paiku.

Nüüd on selgus majas.

1. Mina, kalade tähtkujus sündinud, olen see tüüpiline "mõned kalad".
Mõned kalad jäävad talvel nii vaikseks, et seda seisundit võib pidada lausa talveuneks.
Nonii, asi selge, talveunest ärkamine!
Ilmselgelt seos saabunud kevadega.
Päeva alustus koos päikesega.

2. Miks siis täna juba kell 5... päikesetõusuni veel tunnike aega?
Seda on lihtne seletada, läbi aastate keerab mu sisemine kell end paika nädal-paar enne riiklikku ja rahvusvahelist kellakeeramist.

Mis saab, kui kella enam ei keerata? 
Eks peab vist oma sisemise kella seadistamisega tegelema...

Aga kinnituseks, et ma ei tee suuri sõnu, vaid asi ongi nii, siis mõned pildid, mis kinnitavad mu varast ärkamist.

Juba üleeile...
kell 6.09... 22.03.2020

Eile õues ei käinud, tegin pildi läbi akna.
kell 6.16...23.03.2020

Lõpuks tänane hommik.
Meid oli terve seltskond.


kell 6.11... 24.03.2020
...

Esmaspäev, 23. märts 2020

Pannkoogilugu

...
Kahtlustan, et välismaal tehakse paremaid pannkooke kui mina siin. Pean vist viimase pooliku keefiri-paki ja ühe viimastest õuntest kookidele ohverdama ja ühed korralikud kodused koogid tegema!

Mu ülepannikoogid sobivad oma soolase täidisega rohkem lõunasöögiks... kuigi meega oli ka nämma!

20.03.2020

Väikesed koogid on niisama maiuspalad!

Ja parimad koogid tulevad kindlasti puupliidil... aga ajab elektripliitki asja ära. 

Olid ajad, kus isegi gaasipliidil olen küpsetanud.

Nendest aegadest ongi mu pannkoogilugu.

Minu kaasa ja õemees, kes siis veel ei olnud minu õemees, küpsetasid meie köögis kahe auguga gaasipliidil pannkooke.
Kumbki oma panniga.

Vestlus oli nii, et üks tahtis heledamaid kooke ja teine tumedamaid, ja mõlemad kiitsid oma toodangut.
Ühine kuhi taldrikul aina kasvas.

Kõik oli väga kena ja sõbralik, kuni söömiseks läks.
Iga koogi juures algas vaidlus, kas see on ühe lemmik heledapoolne või teise lemmik tumedapoolne!

Kurb kogu loo juures on see, et ma ei tea, kumb eelistustest minu kaasal oli... teadmine oleks kooselule korraliku boonuse andnud!

Ma isegi ei tea seda, milliste põhimõtete järgi ise kooke teen.
Lohutan end mõttega, et minu koogid on vaieldamatult parimad... isegi kui vahel kõrbema lähevad ;) 

Võib kolm korda arvata, kes täna pannkooke teeb!
...

Pühapäev, 22. märts 2020

11 päeva poodlemata

...
Kõike muud teen, aga poes ei ole käinud. Vahepeal oli küll tunne, et asi kisub jamaks, aga siis leidsin  külmikust veel paki piima, tähtaeg küll pisut üle, aga täiesti kõlbuline. Leivavarud sügavkülmas ka olemas.

Täna tegin lõunaks purgisupi, Põltsamaa "Seljanka". Hakkisin sibula ja küüslaugu küüned, riivisin porgandi, kiiresti pannil õliga läbi, ja keema. Ühe suure kartuli hakkisin ka veel supi sisse. Väga hea supp oli! nojah, kui tõde tunnistada, siis lisatud kartul jäi vähe krõmpsuvaks, aga supi headust see ei vähendanud.
Mingi kogus jääb veel homseks.

Eile tegin keeksi, keeksipulbrist, firmat ei mäleta, muidu päris hea, vaid veidi liiga magus.
Jagus veel tänasekski.

Ja siis need makaronid, lisandite ja tuunikala konserviga, sedagi jätkus paariks päevaks.

Nii et pole probleemi, kui alles kolmapäeval uuele poeringile minna. Või siis toit koju tellida... mõtlen veel sellele.

2 nädalat peaaegu vastu pandud, kilo või poolteist kaalukaotust boonusena, ei midagi hullu... vähemasti mitte selles, mis puudutab teemat TOIT.

Omlett lisanditega... jaanuar 2020

Kui nüüd ostukorvi vaadata, siis järgmine kaubaartikkel on kartul ja aedvili.
Umbes 6 eurot nädalas.
Mina olen see, kes tomatit armastab. Siis veel sibul, küüslauk, hapukapsas, kapsas, porgand, kaalikas, ingver.

Mõnikord läheb külmutatud aedvili ka sellesse arvepidamisse.

Mõnikord aga sobitub teemasse  "Purk, pudel, valmistoode"... keskmine maksumus nädalas 6 eurot.
Seal leidub igat, majonees, purgisalat, konservoad ja -herned, Kalle kavier jne.

Näiteks... 6.30
mineraalvesi
letšo
sült
pasteet
majonees

Teen vahepeal vahekokkuvõtte.
piimatoode... 10.-
leib, sai, sepik... 3.-
kuivaine... 3.-
puuviljad, marjad... 6.-
aedviljad, kartul...6.-
Valmistoode... 6.-

Kui kaks nädalat täis saab, olen arvepidamisega ehk ka lõpule jõudnud.
Kolm teemat on veel:
Liha, kala, seen, muna
Magus, näks ja külakost
Kohv, tee, maitseaine

Magusa ja näksiga on küll viimasel ajal kitsas käes olnud. Kõrvitsaseemneid veel jagub, aga pähklid on otsas ja kommi pole juba ammugi!

Ps Ostukorvi keskmine on koostatud-arvutatud ajas tagasi, siis, kui veel tavapäraselt 2-3 korda nädalas poes käisin, suuri varusid ei tekitanud ja peale poeskäiku kenasti ostudest kokkuvõtte kirja panin.
Nüüd on elu teistsugune, valikuid vähem ja ostueelised veidi muutunud.

Võimalustega kohandumine.
...

Estonia vs naabrid

...
22. märts
Hommikul vaatasin andmed üle.

Conoravirus.
Meil ja maailmas. Ja naabrite juures.
Hommikuse seisuga oli nii, et Rootsi... 1770 nakatunut.
Soome... 523.

Edasi vennalikult võrdsed meie ja meie idanaabrid.
Venemaa 306
Eesti 306
Läti jääb kaugele maha... 124.

Aga on midagi, millega võime end esiritta seada.
Haigestunute hulk miljoni inimese kohta.
Eesti 231.
Rootsi 175.
Soome 94.
Läti 66.
Venemaa 2.
Ehk märk sellest, et meil on palju analüüse võetud?
Ka neilt, kellel haiguse kerge vorm.

Igavikuteelisi ei vaata. Neid ei saa enam aidata, neile panen õhtul küünla.
Teiste eest võib palvetada.

...
See oli hommikul.
Nüüd on Venemaa 41-ga ette rebinud (Eestile lisandus 20), Rootsi sai 136 nakatunud juurde ja Soome statistika 103 lisaks.

Üldarvude number suureneb õõvastavalt, parem mitte vaadata.

29.07.2019

Saarlastele hoian pöialt... jätkuvalt.
Pidage vastu!
...
28. märts
Nädal tagasi nuhkisin natuke numbrites. Et kuidas on meil läinud ja kuidas naabritel.
Niipalju kui mina numbritest välja suudan lugeda. 

Täna hommikul vaatasin värsked andmed üle.

Rootsi... 3069 nakatunut. Eelmisel pühapäeval oli 1770.
Soome 1041... nädal tagasi oli see number 523.
Venemaa 1036... aga olime võrdsed numbriga 306.
Eesti 575 on meid tahapoole nihutatud.
Läti 280... oli 124.

See oli hommikul.
Õhtuks olid kirjas ka need, kes viimati lisandusid.

Rootsile +378.
Soomele 126.
Venemaale juurde 228.
Eestile 70 ja Lätile 25.

Vaataks siis üle ka numbri, mis näitab haigestunute hulka miljoni inimese kohta.
Eesti 486... nädal tagasi 231
Rootsi 341... oli 175.
Soome 211... eelmisel nädalal 94.
Läti 162... oli 66.
Venemaa 9... nädal tagasi oli see number 2.

Tegelikult mitte nädal, see oli 6 päeva tagasi, kui numbreid ritta sättisin.
Kui täpsed on numbrid, sõltub asjaoludest, aga selge on see, et number, mille abil protsenti või promilli on lihtne arvutada
...

Kui juba juhtus siis, et mu statistika jälgimine sattus kuuepäevasesse tsüklisse, siis las ta olla. Vaatan tabelit hommikul, ja siis päeva peale numbreid, mis statistikasse laekuvad.

Mitte et ma arvaks, et andmed üks-ühele võrreldavad on, aga mingi info nad annavad.

3. aprill
Eesti 858 ... eelmisel nädalal oli 575. Seega umbes kolmandik lisandus viimase kuue päevaga.
Soome 1518... kuus päeva tagasi oli 1041. Umbes kolmandik tuli juurde.
Rootsi 5568... oli 3069. Ligi 45% tuli juurde.
Läti... 458. Viimasel korral oli number 280. Kolmandik või veidi enam tuli lisa.
Venemaa 3548. Oli 1036. Juurde tuli 70%.

Selline seis hommikul.
Päev tõi uusi testitud haigeid ja viirusekandjaid.
Venemaa + 600
Rootsi + 510
Eesti +103
Soome + 97
Läti + 35

Vaataks üle ka numbrid, mis näitavad nakatunud inimeste hulka 1 miljoni inimese arvestuses.
Eesti 724
Rootsi 602
Soome 291
Läti 261
Venemaa 28


Nüüd võiks prognoosida järgmise nädala numbreid.
Kui palju on nakatunuid, kes diagnoositud.
Pakun, et Eesti 1250. Läti 700. Soome 2250. Rootsi  8500. Venemaa  6000.
Aga alati võib minna paremini!
Paraku, saab ka mustema stsenaariumi järgi.
..

9.aprill
Ongi ajas kuus päeva jälle läinud.

Koroonarindel muutusteta... selles mõttes, et kestab edasi.
Numbrid muutuvad iga päevaga.

Meie ja naabrid.
Rootsi... 8419. Kuus päeva tagasi oli 5568.
Venemaa... 8672. Oli  3548.
Soome... 2487. Oli 1518.
Eesti... 1185. Eelmisel reedel oli 858.
Läti...  577. Aga oli 458.

Kui nüüd minu ennustust vaadata, siis pakkusin: Eesti 1250, Läti 700, Soome 2250, Rootsi 8500 ja Venemaa 6000.

Kõige enam läks täppi Eesti ja Rootsi.
Hea see, et tegelik haigusjuhtude arv siis väiksem.
Rootsi (-81) ja Eesti (-65)... sellest, mis mina arvasin.
Vähem siis.
Lätil ka parem seis kui ennustasin (-123).
Venemaa ületas pakutu ikka kõvasti (+2672).
Soomel ka halvemini (+237).

Aga vahet pole, kasv on ilmselge, surmajuhtude hulk suureneb ja hirm plahvatusliku kasvu ees endiselt õhus.

Seda enam, et täna lisandunud arvud pole sugugi väikesed.
Rootsile lisandus 722 haigusjuhtu ja 106 surma.
Venemaa arvud ... 1459 ... ... 13
Soome ... 118 ... ... 2
Eesti ... 22 ... ... 0
Läti ... 12 ... ...  1



Laupäev, 21. märts 2020

Mine metsa!

...
Saan aru, et üritus Vabaduse väljakul ei toimunud... ja õige ka, kui juba metsapäev, siis parem mine metsa!

Tehtud!

Käisin täna võõras metsas, sest kuigi päris lähedal, siis seni olen ainult mööda kõndinud. 

Seekord astusin sisse ka.


Täitsa lahe mets!

Eriti see suur kuhi... kui eemalt vaatasin, ei suutnud uskuda, et sipelgapesa. 

Sellist lahmakat pole meie kandis enne kohanud.

...

Reede, 20. märts 2020

Hullud numbrid

...
Eilne päev tõi üllatusi, tasub ikka oma kodu natuke süvendatult koristada. 

1961... sellise numbriga Kalender-teatmiku leidsin unustatud riiulilt. 

Nojah, kes siis aastat 1961 ei mäleta!
Eriti märtsikuud...
Tuglas sai 75 (s. 2. märts 1886)
Kristajan Jaak Petersoni sünnist 160 aastat (s. 1801)

Minu enda elus oli 1961 ka pöördeline aasta.

Toredaid numbreid on kalendris veel.

Seitseaastaku raport eesrindlikest loomakasvatajatest.

Laine T, Triigi sovhoosist, lüpsja-karjatalitaja. Hooldab 69 lehma. 1960. aasta esimese seitsme kuuga (ikka jälle 7!) sai 100287 kg piima, igalt lehmalt keskmiselt 2014 kg. 
Kontrollisin üle... no ei saanud klappima. 
Aga mida tean mina sellise hulga lehmade lüpsmisest!

Mart T "Rahva Hääle" kolhoosist, kauaaegne vasikatalitaja. Tama 70-80 vasika juurdekasv aastal 1959 oli 161,5 ts. 
Ööpäevane juurdekasv vasika kohta 665 grammi. 

Munad meeldivad mulle eriti, neid saab vähemasti tükikaupa lugeda!
Emilie K Roelast sai oma kanadegrupilt 1959. aastal 437 631 muna, keskmiselt 189 muna aastas.
Kanade hulk kahjuks on nimetamata.

Salme K Põdrangu, sovhoosi kanatalitaja... tema hooldada oli igatahes 4112 kana.

Anna R, Kodila sovhoosi emisetalitaja, sai temale kinnitatud emistegrupilt 1237 põrsast. Kuna tema hooldada oli pidevalt 70 põrsast, siis võiks välja arvutada, mitu notsut iga emme keskmiselt sai.
Miskipärast on see tegemata. 

Niipalju siis elamisest seitsme aasta kaupa.

Meie siin... päev korraga.

Kuna elu nagu natukene (?) seisab, võiks vaadata ka need kalendris olevad retseptid üle. Mine tea, millal ja millega koonerdama peab.

See näiteks saab valmis lihtsate vahenditega.

PEERGAS
0,5 l rõõska piima
300 g hapupiima
1 muna 
10 grammi suhkrut
veidi soola
Rõõsk piim keedetakse, tõstetakse pliidi servale, lisatakse hästi segades juurde suhkru ja soolaga segatud muna ja hapupiimasegu. Antakse lauale soojalt.
Head isu!

Mõtlesin just, et lähen kööki sööma... no ei lähe!
Isu läks ära ;)

19.03.2020
...

Kolmapäev, 18. märts 2020

Seitsmes päev poes käimata

...
Kuivainetagavarast ma juba rääkisin, aga meeldetuletuseks.

Pakk riisi, kilo kruupe, 3 pakki makarone, 2 pakki pudruhelbeid, 2 kg tatart ja kaks pakki pannkoogijahu. Keeksipulber.

Varud pole eriti kahanenud, pigem priskemaks läinud, sest toortatar jäi enne nimetamata.

Üldjuhul kulub kuivainete peale 2-3 eurot nädalas.
Näidisnädalal kulus rohkem... 3.13

3.13... kõlab nii kenasti!
tatar
makaron 
pannkoogijahu

Usun, et see kõik maksaks rohkem, aga ju ma kasutasin soodukaid.

Leivatooted... enam-vähem sama kulu, 2-3 eurot.
pehmik
leib
sepik
kokku 2.19

Hetkeseis on nii et leiba (külmkapis) veel paariks-kolmeks päevaks jagub. Edasi peab sügavkülmast vaatama, tihti on nii, et kui uue ostan, lükkan vana varudesse. 
Äkki läheb vaja!

Sügavkülmas hakkabki veidi ruumi tekkima, täna tegin ära mingi aedviljasegu, priske prae viimased killud läksid käiku. Ja kartuleid keetsin.

Paar peotäit rosinaid ja kuivatatud datleid läheb magusaisu vaigistamiseks.

Kõht on täis, näksimine on ära jäänud ja kaalukaotustki vast natukene.

Mõned kuskil ikka veel näksivad...

18.03.2020
...

Väljakutsed tuleb vastu võtta

...
Ma küll lähen välja, kui keegi kutsub!

Kui aus olla, ma lähen isegi siis välja, kui keegi ei kutsu. 

Viimased päevad väljas tunnen end eriti turvalisena, sest sõbrants jagas head ideed. 
Ma olen nüüd märgatud!


Hoiab igasuguse ohu minust eemal!

Väljas on tore, mis sest et täna olin ligemärg, kui koju jõudsin.
Lisaks pidin naabrite heinamaal ära uppuma. 

Paanikanupp hakkas juba tööle ja ma mõtlesin neile kahele noorele poisile, kes esimese EW ajal läbi Kakerdaja raba tüdrukute juurde teel olid, pill kaasas.

Ainult lõõts leiti.

Tõsi, kaine mõistus ütles, et heinamaa, erinevalt soomaast, pole põhjatu, aga kui kummik ligi ülemise servani mudasse on vajunud ja jõudu ka nagu pole, et välja sikutada, samas teine jalg muudkui  edasi vajub... no ma ei tea. 

Õnneks sain kõik jalad kätte ja andsin tagasikäigu.

Aga jah, see oli nüüd küll sissejuhatus.

Väljakutses on 52 teemat, mis innustavad välja minema ja pilte tegema.
Õueringi väljakutsed.

Kuigi teadmata, olen esimese teema blogis juba katnud... Aasta esimene matk

See oli 11. jaanuaril.

Ühe pildi panen ikka, ega küll küllale liiga ei tee.

11.01.2020

Kuna tundub, et olen kambast maha jäänud nii umbes 10 nädalat, katsun tempot kiirendada.

Eilne õuering mahub teemasse 
Meelitan sõbra matkale kaasa.

Pildil peaks me mõlemad näha olema.


 Natuke metsateed...


ja ootamatu liiklusummik, kuhu lõpuks sattusin.


Ühe väljakutse võtsin täna veel vastu.

Aga jah, ma muidugi ikka valin.
Väljakutse, et vastu võtta, peab hingelähedane olema.

Mul on mõned veel tagataskus ;)
...

Teisipäev, 17. märts 2020

Kuhu toiduraha kulub

...
Ei väsi kordamast, mulle numbrid meeldivad. 

Peaaegu arvan, et ainult sellepärast ma oma väljaminekuid üles kirjutan.
Ja et numbrid on teemade kaupa sellel aastal viiel nädalal välja kirjutatud, siis asi see arvutada.

Kui palju keskeltläbi.

Kuna ma külmkapis inventuuri tehes meie piimatooteid ja puuvilju juba kokku lugesin, siis alustan nendest.

Piimatooted... 10 eurot nädalas.
Näiteks 20.01-26.01
4 pakki kohupiimakreemi
0,2 l vahukoor
1 Merevaik
2 l keefiri
1,5 l piima
3 kodujuustu

Puuviljad... 5-6 eurot nädalas
detsembri lõpp ja jaanuari esimesed päevad... läks nii umbes 6  eurot
banaan
pirn
hurmaa
mandariin 
klementiin
Kõik ikka mitmuses ;) 
...

Tänane lõuna
tatrapuder wok-i seguga, sees veidi ahjuliha (jääk priskemast praest), tomatisalat kodujuustuga
hapukapsasuppi oli eilsest järgi.

Täna kuues päev poes käimata.
Õhtul teen ehk paar ülepannikooki. 
2 x 2 =4... kes veel ei teadnud

Õunu ja apelsine jagub veel mitmeks päevaks, ainult et viimasel ajal pole oma ostunimekirju tabelisse pannud.

Sügavkülma kaevusin ja kasutasin külmutatud aedvilju. 
Wok on mu lemmik!

Natuke raiskamist ka, aga see juba kuu aega tagasi. Õnneks mitte külmkapis ;)
Kui fotost rääkida...

02.02.2020
...

Päeva algus

...
Sõbrants helistas eile õhtul ja kommenteeris veidi murelikult, et nüüd vist sellised ajad, pole vaja küsida, kas kodus oled.

Kodus, kodus.
Õhtul kodus.
Hommikul kodus.

Teise sõbranna saatsin hommikul seitsme paiku tööle, tema istus rongis ja mina lebotasin teki all. 

foto autor: Kati 

Kui ta saatis foto päevavalgusest Balti jaamas, tuli mulle meelde, et kell pool kuus hommikul ma mõtlesin, et tunni aja pärast lähen välja päikesetõusu pildistama.
Kas ma läksin?

Kell seitse polnud ilmselgelt enam mingit päikesetõusu.

Ja Ritsikas saatis oma hommikuse pildi: meri ja luiged.

Foto autor: Rita

Nojah, kui sul on sellised tegusad sõbrannad, siis peab end ka liigutama hakkama!

Loodan vähemalt, et Milvi magas kaua ;)

Ja tal on selleks täiega õigus!
Milvil on täna sünnipäev!

Pildid kahjuks on fotokarbis, aga midagi ma leidsin. 

Foto autor: mina ise!

Usun, et kogu meie klass (ainult tüdrukud!) ühineb minu õnnesooviga.
...

Esmaspäev, 16. märts 2020

Inventuur külmkapis

...
Jätkuks eelmisele, aga kõigepealt sissejuhatus.

Täna on viies päev, kui ma poodi ei lähe. Küllap oleks mu suhe ostlemisega veic teistsugune, aga lähim pood on kümne kilomeetri kaugusel. Autoga ma ei sõida... load on, aga oskused roostes, nii et enda ja teiste huvides, parim mitte. 
Kui just häda kuklasse ei hinga.

Bussiga saan küll poodi, viis korda nädalas, kell kolm lähen ja kell neli olen tagasi. Poodlemiseks aega nii umbes 30 minutit.
Meie liinil on kaks imetoredat bussijuhti, vanuses 60+. Kui üks neist peaks haigeks jääma, näiteks grippi, on jama majas.
Samas, koolilapsi ju ka ei ole, ehk riikliku eriolukorra ajal piisaks näiteks kolmest korrast nädalas? Ennetava otsusena.

Elame-näeme... just raadiost kuuldud lause.

Aga kui nüüd külmkappi vaadata, siis jätkuks puuviljadele (mul on veel alles kilo apelsine, paar kilo õunu, mõned pirnid ja kiivid,  üks avokaado) on mulle oluliseks kaubaartikliks piimatooted.

Kontrollisin just, on 2 liitrit keefiri, säilimisaeg veel nädal, ja pakk piima, mis küll kohe hakkab vanaks saama, aga see pole probleem. Kui pikemalt kestab, keedan viimase otsa üles, kohvi peale ja toidu sisse kõlbab küll. Hapukoore unustasin eelmine nädal ostmata, aga pole hullu, on suurem ja väiksem karp kodujuustu.
Ja kaks pakki võid.

Nüüd ma siis ei teagi, kas minna poodi või mitte minna? 
Kas minna bussiga või kaasata kaasa ja siis autoga?

Elukorraldus eriolukorras... lausejupp jälle raadiost.

Bussiga meeldiks mulle rohkem, mul jääb ostuajast minuteid üle, siis on tore käia luikesid pildistamas.

Ja kaine mõistus ei laseks siis rohkem osta, kui koju jaksan kanda  ;)

...

Pühapäev, 15. märts 2020

Kokkuhoid külmkapis

...
Kas minna järgmine nädal poodi või mitte minna... see on päevaküsimus. Ühest küljest, mida varem poetiir teha, seda vähem on võimalus viirusega kokku puutuda.
Teisest küljest, mida kaugemale minekut lükata, seda kauem on võimalus terve olla.

Teine päevaküsimus on veel.
Kuidas täita aega?

Tuleb tõde tunnistada, aja täitmine pole minu jaoks mingi probleem. Aga küsida võib ju ikka, seda enam, et sellele küsimusele on hoopis lihtsam vastata.

Enne joonistasin, praegu kirjutan.

5,5cm x 8,6cm

Raadio keerasin Klassikaraadio programmile, tunnen, et selle mõju närvikavale on hetkel parim! Vahepeal laulis Georg Ots, siis nagu kompensatsioon eelmises postituses vihjatud ärajäävale üritusele. 

Kui nüüd kokkuhoiu juurde minna... et puuviljade kahanemist aeglustada, tegin hommikusmuuti poolest õunast, poolest pirnist ja poolest kiivist.
Esimesed pooled tegin eile hommikul. 
Kuivatatud ploomid ununesid õhtul likku panemata, jälle kokkuhoid. Aga ma oleks pannud poole vähem kui tavaliselt, nii et kokkuhoid on topelt.

Jesper, kui nüüd arvude juurde minna... mitu % ma kokku hoidsin? Kui kaheksa ploomi asemel oleks pannud neli, aga ei pannud ühtegi!
See on kolmas päevaküsimus ;) 

Sekka segasin keefiri pooleks veega, nii on seegi kogus säästetud.
Et vesiseks ei jääks, siis veidi kodust arooniasiirupit juurde.

Kui nüüd pudru juurde minna, siis siin jäi küll kokkuhoid ära. Keetsin mõned päevad tagasi oma lemmikut, puder seemnete ja kliidega helvestest. Priske porgandi riivisin ka sisse.  Mõtlesin, et kui tavaliselt jagub kolmeks portsuks, siis nüüd koonerdaks ja saaks neli päeva hakkama.
No ei, nii hea, et ei suutnud koonerdada!

Retsept
0,75 l vett, sisse riivitud porgand. 
Vesi keema, helbed sisse. 12 spl helbeid.
Tsipake soola.
Keema.
Siis keeran pliidi kinni, varsti panen kaane peale ja jätan kümneks minutiks hauduma.
Nii lihtne see ongi. Piima ma ei pane kunagi, kui võid on, söön võiga.

Kaasal on teised maitse-eelistused, nii et puder on minu privileeg.
Seni kuni temal leiba jätkub.

Mina söön ka heeringat, pudru kõrval, koos tomati, kodujuustu ja majoneesiga (light... aga kokkuhoiu saab siin ka tekitada, eriti kui kalorite peale mõelda). 

Hetkeseis on külmkapis üsna soodne, ühtegi eluliselt olulist puudujääki ei ole. 
Nii et ma rohkem ei viitsi, kui jälle saan kokku hoida, siis kirjutan.

Igatahes uue pudru keedan homme, ehk siis suudan neljaks jagada.
Või siis kaasa kaasata, siis saab leiba kokku hoida.

Kui varudest rääkis, siis mul on veidi kuivaineid, osa sellest juba vanast ajast.
Pakk riisi, kilo kruupe,  3 pakki makaronitooteid, 2 pakki pudru helbeid, 2 kg tatart ja 2 pakki Tartu Milli pannkoogijahu. Mingi keeksipulber ka.

Ja lõpuks, kes teab, see teab.
Ma lihtsalt olen selline, kiiksuga.
Kalade tähtkujust ;)
...

Laupäev, 14. märts 2020

Kõik hakkavad vaatama...

...
Mõtlesin, et vaataks varud üle ja ostaks ka üht-teist juurde.

Vetsupaberit näiteks.

Kui kõik vaatavad, peaks ju ka.
Vaatama, et tagavarad oleks olemas.

Selver saatis reklaami, kolmapäeval super-soodne. 3kordne Blossom, 32 rulli, hinnas miinus 49%. Kui muidu 11.99, siis kolmapäeval ainult 6.

Nagunii oli vaja kohalikku pealinna minna, miks siis mitte kolmapäeval.

Suur asi, kui kodust välja saad, seda enam, et kõik kavandatavad suursündmused kipuvad ära jääma.
Georg Otsa sünnipäeva tähistamine.
Ooperietendus Riias.
Väljasõit väikesaarele.

Sõbrantsile ütlesin ka, et lähen vaatama. Kas on midagi soodsat, mida varuks soetada.
Vetsupaberit igatahes.

Sõbrants soovitas, et parem mitte, kõik hakkavad mind vaatama, kui pakke kärusse laon. Suured pakid, kolm tükki ehk mahub Selveri ostukärusse.

Ma siis ei võtnud kolme, juba üks on piisavalt suur, et tõmbab pilgu peale.

Uuema jope panin küll selga... kui juba vaatavad, pole vähemalt piinlik.

Aga arve, jah, kolme poe peale kulus 2 nädala toiduraha, varusid heal juhul kuuks ajaks.
Kui söömist 50% vähendada.

Nii et kõik on kontrolli all.

Kui juba vaatamisest juttu, siis vahel ma vaatan peeglisse. Mitte tihti, ja enamasti siis, kui prille ees ei ole.
Mis seal ikka niiväga vaadata ongi, nägu nagu nägu ikka, juuksed viletsvõitu ja mõni päev küll selline väljanägemine, et poleks nagu kammi kasutanudki.

Aga näoga on mure, eriti viimasel ajal. Kogu aeg on tunne, et siit sügeleb, sealt kiheleb, ninas pakitseb ja lõua all on mingi jama, silmanurkadest rääkimata.
Siin ei aita vaatamine ka.
Sügada tahaks.
Näppida ja nühkida.
Aga ei tohi!

Mul nüüd uus süsteem, kui sügeleb, torman vannituppa käsi pesema.
Mul seal mingi must tõrvaseep, jubeda lõhnaga ja veel jubedama väljanägemisega, mingit vaatamist ei kannata.
Aga mul on usk, et jubedusel on jõud, nii ma siis pesen seal oma käsi, 20 sekundit pesen.

Seni katsun ära kannatada.
Sügelemise.

Siis lähen tuppa ja saan eluga edasi minna.

Isegi nina nokkida... kui keegi ei vaata.

Ei vaata... 7.03.2020
...
Ps mina vaatasin...
oma postitust vaatasin, ja tekkis kahtlus, nagu mina oleks süüdi, et letid lagedad.

Olukord suurtes toidupoodides kolmapäeval oli pigem kummaline, nii vähe ostjaid pole ma kauplustes kunagi näinud. Kurtsin veel kaasale, et vist viirusehirm, inimesi poes kordades vähem kui tavaliselt. Et kas ma peaks ka kartma.

Siis tuli neljapäev ja äkki olid riiulid tühjad.
...

Esmaspäev, 9. märts 2020

Imeline mälu

...
Lugesin just läbi ühe blogipostituse.

Tuli tunne, et tahaks ka lugeda.
Raamatut siis.
Andrei Ivanov, "Isevärki kalmistu asukad".

Juba raamatu pealkiri... ma fännan kalmistuid!
Ükskõik milline reis jääb nagu kübeke poolikuks, kui sinna sisse ei mahu vähemalt üks kalmistu. Lahkunud hinged annavad mulle elujõudu ja hingerahu.

Eelmisel suvel sain tuttavaks ühe kalmistuvahiga Saaremaal. 
Inimene, kes seda tööd on teinud juba 55 aastat.
Olime tookord oma Saaremaa ringreisil hilja peale jäänud, ja kuigi suveõhtu, kiskus hämaraks. Kui me siis oma küünaldega lähedaste haual toimetasime, tuli tema.
Kuidagi juhtus nii, et hakkasime jutustama.

Ta ütles, et see on tema harjumus, käia enne ööd vaatamas, kas kõik on tavapäraselt korras ja rahulik. 
See oleks nagu, et käid ja kontrollid, kas lapsed juba magavad, uksed-aknad kinni ja toas rahu ja vaikus... või siis pigem seda, et värav kinni ja metsloomad haudadel lilli näksimas ei ole.

Kuigi võõras inimene, siis tegelikult nagu omane ka. Meie lahkunud olid talle hästi teada.
Nii oligi, et juttu jagus kauemakski.

Kui järgmine kord sinna satun, lähen ja otsin kloostri ka üles.

Aga nagu ikka, hakkan heietama ja jõuan oma jutuga kesteab kuhu, pärast ei jõua ära imestada, miks ma oma postitusele sellise pealkirja panin!

Mäluga on selline seos, et nimetatud kirjaniku nimi (Ivanov) tõi mulle meelde ühe oma noores eas loetud Vene kirjaniku romaani.
Ivanov... Ivan... Ivanovitš

Tegelikult vist isegi triloogia, aga just seda esimest lugesin ma mitmeid kordi läbi.
"Ivan Ivanovitš". 
Isegi autori nimi on meeles, Koptjajeva.
Stalini preemiaga autasustatud teos.

Raamat oli küll omamoodi ülistus nõukogude korrale, aga midagi selles mind köitis.
Suhted ja situatsioonid.
Mees ja naine omas ajas.

Aeg. 
Teise maailmasõja algusaastad.

Kummaline, et ma seda veel nii hästi mäletan.
Raamatut siis, aeg on tuttav vaid loetu ja kuuldu järgi.
Noor mina ;)

Aga Pilvi sai 1939. aasta 1.septembril 11 aastaseks.


Jesper. ma pole teda juba pool aastat näinud... ja nüüd need jamad selle viirusega.
Nagu oleks piirid jälle kinni pandud!
Kunagi ammu oli aeg, kui pikki aastaid ei saanud Rootsi minna, nagu sein oleks ees.
Vitamiinil oli isegi laul.
Sein on ees, kas tead sa!

Ütle, mis teeksid!
Kohtad sa seina, 
mis lai nagu ilm?
Kuid edasi pääsema pead.

Eelmise aasta sügisel sai minu esimesest Rootsis käimisest 30 aastat, Pilvi hakkas Eestis käima 1970ndate aastate algusest.

Aga laul oli mingi aeg tagasi saates "Su nägu kõlab tuttavalt".  Osolin ütles tookord midagi päris nördinud häälega teistele žüriiliikmetele, kes laulu kallal ilkusid.

Osolin andis äsja raamatu välja, panin lugemiseks plaani, lapsepõlvesõber vihjas, et kui oskan, võin tedagi sealt leida.
Ma ei tea, kas oskan, aga Pälsoni ühikas elasin mina ka, samas ma ei arva, et ma ennast raamatust leian, isegi mitte ridade vahelt.

Nonii, ongi mul lugemise ootel mitu raamatut.
Kuskil koduriiulis on ehk "Ivan Ivanovitš"  veel alles.
Osolini raamat tuleb ehk kohalikku kokku.
Ja siis see Ivanovi raamat.
Indigoaalane kirjutas ta huvitavaks, vaevalt et ma ainuüksi kõnetava pealkirja pärast oleks märganud.

Vene kirjandus.
Kuidas ja kas me oma elu saame kontrollida.
Ja siis veel see, kuidas vaadata elu ja saatust erinevatest vaatenurkadest.

Muidugi võiks ootel raamatute nimekirja panna veel Piret Raua "Verihurmade aed".
Selle aasta jaanuaris sai  romaan Tammsaare-nimelise lugejapreemia.

Just täna hakati  Vikerraadios järjejutuna katkendeid lugema.

Ja veel.
Täna on märtsipommitamise aastapäev, Pilvi on sellest rääkinud. Mul on blogis isegi kuskil lugu kirjas.
Nagu ka paadipõgenemise lugu.

Mälu on Pilvil hea!
Võib lausa öelda, et imeline!

Minu oma on pigem valikuline ;)
...

Mõni mets on veel alles

...
Kunagi nägin ühest koduaknast ühte metsatukka ja teisest aknast teist. Ja kui veel end toast välja viitsisin ajada, võisin kõige lähemasse metsaserva sukelduda ja saja sammu pärast olin tõelises ürgmetsas.

See oli kunagi. 

Nüüd parem ei vaata aknast välja.

Ja kui kümme sammu metsaservast edasi astun, saan selgelt aru, et metsa enam ei olegi, ongi ainult serv.

Serva taga on tõeline mülgas.


Täna tegin tuuri teisele poole teed, no nii kümme minutit kaugemale ehk.

Et vaatan, kas tõesti enam kuskil üldse enam mingit ürgvana metsa ei ole.

Oli. Veel oli.





Mitte ehk nii ürgne kui see saja sammu kaugune ürgmets, mida enam ei ole.

Antagu pikka iga metsale, kus täna kolatud sai.
...

Neljapäev, 5. märts 2020

Elu ja surm

...
Käsikäes nad käivadki.
Elu ja surm.

Igatahes olid nad lähestikku.
Kui õue läksin, fotokas pihus.



Kasvamine ja kahanemine samamoodi.

Üks on varsti ümmargune, teist pole siis enam ollagi.
Imeline maailm.



Veel päev või paar ja ka meie õue lumeraasud on kadunud.
Ära voolanud. Maassse imbunud.
Kes kus.

Koroona... kasvab või kahaneb?
Elu või surm?
Või ainult paanika...

Aga igapäevaselt loen: ärge muretsege, surevad ainult vanad.
Seda on nii lohutav teada.

Eriti kui seda pidevalt korratakse.

Tervitused Itaaliast! Ihihihii, arvake ära, kas Lõuna-Itaalia või Põhja-Itaalia!
Meil siin on tore, kõik on noored ja heas toonuses inimesed!  
Kolm meie grupist otsustas loobuda, kuigi teadsid, et raha tagasi ei maksta. Aga mis ühele kaotus, see teisele võimalus leida! 
Ja koroona viiruse peamine tunnus on paanika. Meil siin pole mingit paanikat, nii et ei mingit viirust.
Aga kui olekski, siis on see surmav suudlus  ainult vanadele ja haigetele!

Lühike kokkuvõte tuntud (?) ajakirjaniku suusapuhkusest.
Delfis terve artikkel.
...

Kolmapäev, 4. märts 2020

Kriitika ja kroonika

...
Pealkiri juba nädal, aga lugu kirjutamata. 

Loomulikult tuli mulle see pealkiri meelde, kui täna lugesin erinevaid arvamust Uku võidu kohta. No tõesõna, kaua võib, kogu aeg peab midagi närida olema. Ma hääletasin ise ka Uku poolt, kaks korda hääletasin, ja seltskond, kes minuga koos brändit limpsis, hääletas ka Uku poolt. 
Süda küll natuke valutas, sest arvasin, et noored, kelle näpud nobedamad, helistavad Jaagupi esimeseks. Mul poleks ka Jaagupi vastu midagi, aga võit tuli Ukule, ja see on ok.

See oleks ka ok, kui Eesti laulule vene kogukond toetust avaldab, seda nimetatakse lõimumiseks. Muidugi oleks siis sobivam, kui Uku laul eesti keeles oleks kõlanud, aga seda ei olnud ka Jaagupi oma. 

No ja ok on ju ka see, et helistajate koguarv nii suur oli, hoolimata priskest häälehinnast... toetame Eesti muusikat, milles probleem!

Tegelikult pole siin mu jutus kübetki kriitikat, pigem üritan mingile suvale süüdistusele vastu hakata. 

Muideks, "Kroonika" tegi ka oma ennustustabeli. Kellele pakuti I kohta?

Tubli, "Kroonika"!


Nüüd on järsku nagu mingi imede ime, et Uku võitis!

Tegelikult ma algselt pidin kriitikast ja "Kroonikast" kirjutama. Nimelt oli seal lugu "... tähtede peade kallal", seal oli mitu tuntud tähte (fotod siis), kelle soenguid hinnati.

Algul mõtlesin, et ma ei julge lugeda, nagunii läheb lajatamiseks. Kui juba "kallal" ollakse, siis pole head loota.
Aga mida ma loen! 
Tunnustatud juuksur oli nii positiivne, kiitis ja jagas soovitusi.

Tunnustatud juuksur... Rootsi üks edukamaid juuksureid Johan Hellström.
Nojah. 
Miks ma ei imesta?
...

Teisipäev, 3. märts 2020

Uue aasta lubadused

...
Ma ei andnud jaanuari alguses ühtegi uue aasta lubadust, sest võlad jäid veel eelmisest. Hirssi pole siiani söönud, kui järgmine kord poodi lähen, ostan koju valmis.
Kohe hulgem!

Aga tahaks, et oleks veel midagi.
Nüüd vaatan oma igapäevased tegemised üle, ehk annab sealt midagi lubaduste alla kantida. Vahet pole ju, kumb enne on, kas muna või kana...

Näiteks see lumememm, terve talv (!) on olnud tunne, et mis talv see on, kui lumememmegi teha ei saa. 
Mitte et ma muidu teeks. Kui lund on kuhjaga, siis on sellega muudki teha, teid lahti kühveldada näiteks.

Aga eile tegin lumememme ja nagu naksti on esimene lubadus vormistatud!

02.03.2020

Kui juba talvest rääkida, siis teine lubadus tuleb sujuvalt ka talvine.
Või pigem jäine.
Püüda pildile vähemasti üks jäälill. 
Igal talvel ju olen!

Kahjuks jäi selle talve ainus jäälille jäädvustus detsembri algusesse, nii et see ei sobi. 

Aga kes ütleb, et lilled ainult aknal õilmitsevad, kui tõde tunnistada, siis maapinnalt ongi nagu loomulikum nende ilu nautida.

Nii et see pilt sobib küll.

15.02.2020

Kolmas lubadus võiks olla midagi numbritega.

Kui ma oma sünnipäeva eel-õhtul (või pigem eel-hommikul) magama sättisin, sattus pilk kellale. 
Jee, millised numbrid! 
Loomulikult ootasin ma need puuduvad kaks minutit ja saingi väga tähendusrikka kombinatsiooni. 
02.02... 20.02.2020

Selge see, et päeva sisse mahub paremaidki numbreid.
Peaasi, mitte maha magada.

Kell 20.02 ma õnneks veel ei maganud!


Uueaasta lubaduseks sobib päris hästi.
Jäädvustada oma sünnipäev mingil erilisel moel!

Tehtud!

Neljandaks võiks ju korrata vana teemat, et üks zentangle päevas, aga see ei lähe mitte. Ma pole nii tootlik, nii et anname asjale uue nime ja saamegi täidetava lubaduse.
10 pisipilti kuu jooksul (lugesin varud üle, täitsa täidetud). 

Zentangle polekski nende kohta õige nimi.

9 x 9 cm

Aga muidu... kirjutamisel on tekkinud tõrge. 

Siit võikski tulla viies lubadus: kirjutada! 

Kasvõi natukene korraga.
 ...