Kuvatud on postitused sildiga raha. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga raha. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 28. juuli 2025

20 + 30

 ...

#lühijutud


Käisin täna ligilähedases külakeskuses toiduvarusid täiendamas. 

Pood 1 ja pood 2. 

Kui Coopis kaardiga maksma hakkasin, ütles müüja ka kulutatud summa.

20 eurot. Ei sentigi rohkem ega vähem.

Piim, pett, jogurt, kurk, tomat, kapsas, rabarberikook ja woki segu, sink ja 5 jäätist. Mind üllatas ümmargune number, mis nad kõik kokku andsid.

Hästi planeeritud ostukorv! 

Müüja oli nõus, mainis vaid, et lausa üllatavalt hästi õnnestunud, kui arvestada, et kaalukaupa ma ise ei kaalunud. See tehti kassas.


Aga see pole veel kõik! 

Kodus vaatasin Pood 1 ostutšekki.

Banaanid, kohv, kaerahelbed, mineraalvesi,  kodujuust, oliivid, pehmik,  greibimahl, kommid, küpsised, suured rõngikud, redised ja hapukoor. 

Kokku 30 eurot. Ei sentigi vähem ega rohkem. 


Nii täpselt ma tavaliselt majandada ei oska. Ja oleks siis, et ainult üks pood ja üks arve! 

Võiks nüüd oma sõnu paberiga ka kinnitada, aga ma kortsutasin kviitungid juba ära.

Tegelikult, tühja sest 😀



...

esmaspäev, 28. august 2023

#päevapilt 28... rahaahnus

 ...

Kõige kurja juur on rahaahnus

Tõde juba piiblist. 

Mõtlesin, et ma püüan ka olla mitterahaahne... ja jagan oma sääste armsa abikaasaga. Seda enam, et pulma-aastapäev kohe-kohe koputab uksele. 

Üldjuhul olen oma kaasas kindel, ta ei käinud isegi viinaralli ajal üle Läti piiri õlut ega kangemat kraami ostmas, vaevalt ta nüüd agressiivset naabrit toetama kipub.

Kogumiskoht (sukasäär siis) pole küll veel ääreni täis... eks ikka vastavalt sissetulekutele, aga jagamiseks raha üksjagu. 



...


kolmapäev, 24. mai 2023

Ma kuulan nüüd Taubet

 ...

Täpsemalt ja õigemini, Evert Taube'i kuulan. 

Kui nimi tundub võõrana, pole hullu. Ma ka alles kodus sain teada, kes see mees Stockholmis oli, kelle külje alla ma pugesin ja end seal ääretult õnnelikuna tundsin. 



Rita võttis samasugust lähedust vastu hoopis tõsimeelsemana. Kahtlustan, et ju mina tundsin füüsilises kontaktis raha lõhna ;) ... sest kui hiljem viiekümneseid lehvitasin, vaatas sealt vastu juba mulle tuttav pilk. 

Rita maksis kaardiga...



Evert Axel Taube [toob] on Rootsi laulja, helilooja, kirjanik ja kunstnik. Teda peetakse Rootsi rahvustrubaduuriks. 

Lugesin Wikipeediast ta eluloo kohe kolm korda läbi. 

Natuke kuulasin ka, näiteks koos nii originaal kui Väikeste Lõõtspillide Ühingu esituses lugu Bibbi.

...

teisipäev, 10. jaanuar 2023

Võrdlemisi

 ...

Kõigepealt võrdleks näiteks ilma. 

Ilmast rääkides saab alati suu soojaks rääkida ;)

Olen ühe olulise ilma ära tähistanud. 


18.02.2011


Sellest talvest ka üks pilt. Kuupäevad küll ei klapi, aga ega ma kuupäevi ei võrdlegi. Võrdleks näiteks... lumeolusid? Või külmakraade.

Õnneks veel talve jagub, jõuab rekordeid purustada ;)


07.01.2023... -14°



Raha on ka võrdlemisi kuum teema. Eriti kui veel kellegagi või millegagi võrrelda saab.

Eelmise kuu kulude (alapealkiri arved) alla läks solgiaugu tühjendus, 65 eurot. Nüüd peaks olema kevadeni hooleta, nii umbes 4 kuud. 

Eile tuli Õhtulehe pakkumine, soodukaga. 64 eurot. See ka nüüd neli kuud hooleta.

Kui nüüd võrrelda. Ühest küljest, täitsa tasakaalus ju. Teisest küljest... nagu ikka veidi tasakaalutu. Või mulle lihtsalt tundub nii?

Ja siit edasi. Eelmine kuu maksin elektri eest ka nii umbes 65 eurot, seekord küll rohkem, aga pole hullu, ikka veel täitsa taskukohane. Kuu aega kulutatud ka, iga päev ja mitmel otstarbel.

Tegelikult üks number veel,  eelmisel kolmapäeval kulutasin 63 eurot, kolmes toidupoes kokku. Nädal saab täis, homme-ülehomme peaks uuele ringile minema. Õnneks on see küll teema, millega saab venitada. Nagu kästud, paari nädala hädaabi toiduvaru ju kodus olemas, aastavahetuseks varutust rääkimata. 

Aga kui kestvust vaadata, siis tegelikult jagus napilt nädalaks.

Et kuhu ma oma jutuga jõuda tahan? No selleni, et kõik on kenasti tasakaalus, ja ega siis võrreldamatut paremini võrrelda ei saagi.

Muidugi, võrrelda võiks ka sissetulekuid ja väljaminekuid, et kas tasakaalus ja kui tasakaalus.

No sissetulekud sel kuul ju suurenesid! 

41.39

Selline ilus summa, jääb hästi meelde! Üks number on onunaise sünniaasta, teine number onu sünniaasta.

Mulle muidugi oleks rohkem meeldinud, kui minu sünniaastaga oleks arvestatud ;) 

Ja ikka esimesel kohal!

...

neljapäev, 20. oktoober 2022

Mälumängud

 ...

Küllike kutsus mälumänguõhtule, aga ma loobusin. 

Mul kodus igapäevaselt üks mäng mäluga. Või õigem oleks öelda, et mälu mängib minuga. Kord on ja kord ei ole ole. 

Tead küll, see film, mis laupäevaõhtuti oli, ETV või Kanal 2. No see film, kus noorem uurija oli pisut nagu punapea. Ma nime ei mäleta. ....  Õige vastus: Brokenwoodi mõrvad. Guugeldasin.

Panin pühapäeval fooliumis peedi ahju küpsema, nüüd ei leia üles. ... Õige vastus: ikka veel ahjus. Tuli meelde, ju siis pole veel päris lootusetu. Mis sest, et juba on kolmapäev.

Täna on 18.okt, kellelgi oli nagu sünnipäev. Õnneks meenus. Mis sest, et päev juba peaaegu läbi, ta hilise eluviisiga. Jõuan õnnitleda.

Nii lihtsalt on. Mälu mängib lolli.

Ja siis keegi arvab, et võiksin kohaliku tähtsusega mnemoturniiril osaleda! 

Kusjuures, pühapäevasest Kuldvillakust võtan küll osa. Ma olen suht kiire, jõuan oma vastuse pakkuda enne kui mängust osavõtjad telekas. Kui punkte kokku arvata, kardan küll, et jään miinustesse. Õnneks on suur osa küsimusi selliseid, et ma ei oska ei ööd ega mütsi vastata, sealt jäävad punktid tulemata. Miinused, ma mõtlen.

Päris kindlasti poleks ma teeninud olulisi punkte ka teisipäevasel üritusel mõisas.

Nimelt pinnisin mõned nende küsimused välja.

Mis värvi ja kujuga on Vene lennukite mustad kastid?

Mis on levinuim järve nimi Eestis?

Mitu Eesti kroonidel kujutatud suurkuju suri väljaspool Eestit?

No kui nüüd rahast rääkida, siis ma tean, et Baer suri Eestis ja Koidula Kroonlinna. Baer mul ju lausa rahakoti vahel. 

Aga tarkust sain seoses mälumänguga juurde küll. Mitte Baer ei pea rahakoti vahel olema, vaid Tobias. Kusjuures, rahatäht peab olema õigesti kokku volditud.

Rudolf Tobias suri 1918. aastal Berliinis, sündis Hiiumaal, lapsepõlv möödus Haapsalus, tema põrm on tänaseks maetud Kullamaa kalmistule. 

Olen seal käinud. Õnneks on pildid, mis aitavad meenutada.


Kullamaa, august 2016


Kullamaa kirikus, august 2021


...

esmaspäev, 3. oktoober 2022

Ajast aega

 ...

Sõbrants jagas peresisest* infot. 

Leidsin eile oma mehe iseloomustuse lasteaiast. 

Magab ja sööb hästi. Jalutab meelsasti tüdrukutega.

Möödunud on 35 aastat, aga midagi pole muutunud.

*kahtlustan, et kasutas võõraid elukogemusi.


Erinevalt minust, mul päriselt meie pere paberid.

Nimelt leidsin elektriarve.

Aeg oktoober 2020. Kulutatud 216 kWh ja arve suurus 27.84 

Viimane arve august 2022. Kulutatud 200 kWh ja summa 116.44 eurot....

Võrguteenused arvetes sees.

Seda, millega september üllatab, veel ei tea.

Aga mõnes mõttes võin ka mina öelda, et aeg seisab. Kui vaatasin oma seinakella ja rõõmustasin, et küll ma olen täna varajane. Nüüd vaatasin uuesti. Oh sa sitikas! Kell hoopis seisma jäänud. 

Ikka juba tükk aega tagasi.



...

kolmapäev, 21. september 2022

Digitugevused

 ...

Ma saan mõne asjaga hakkama. E-kirjad, blogi, pank ja fotode töötlemine, saidiprogrammi tegemine ja digi-registratuur. Ämmast tegin kunagi isegi pildi ID kaardi jaoks. Nüüd see vist enam lubatud pole, näpujälgedest rääkimata, neid kodus joonistada ei saa. Silmaga vaadates on mu näpuotsad täitsa siledad, polegi midagi joonistada, nii et nende abil oleks mind nagunii üsna raske tuvastada. Isegi politseimaja masin ei suutnud mu sõrmejälgi salvestada.

Kui sõbrants passilauas* käis, siis tal oli töötaja vähemasti appi tulnud ja (vaseliiniga?) näppe niisutatud, Rital Pärnus oli lausa kuninglik teenindamine, võeti vastu, suunati, aidati. 

Minu teenindaja istus tülpinud näoga klaasi taga ja isegi küsimusele, miks mul protseduur ei õnnestunud, ei osanud vastata. 

Mis on muidugi mõistetav, ta ju nii kaugele ei näe. Segavaid faktoreid teenindussaalis hetkel küll ei olnud, olin ainuke klient. Iseenesest loogiline, olin mai algul endale aja broneerinud, võtsin kohe esimese võimaliku... augusti alguseks sain. Eks selle ajaga jõudis ootesaal muidugi tühjeneda. Midagi hullu pikas ootamises ei olnud, mul oli õnneks pass veel kehtiv, sain reisil käia küll, ja kuna aeg see kiirelt läheb, need kolm kuud läksid nagu niuhti. 

Nüüd on mul uus ID-kaart, ja imede ime, fotol näen ma isegi veidi viisakam välja kui eelmisel dokumendil 5 aastat tagasi.

Sissejuhatus minu digitugevusele.

Nii et kui on vaja uut ID-kaarti, uut Mobiil-ID lepingut või kasvõi Maxima iseteeninduses arvet maksta, siis on blokk ees. Kui keegi kõrval noaga ähvardab, saan vast hakkama, muidu pigem mõtlen, et miks ma pean. 

Et saab odavamalt? Kokkuhoid pole kunagi mu tugevam külg. Mul on tehtud leping ühe väärika mehega, tema hoiab silma peal, et raha mu rahakotis otsa ei saaks.




Aga Maximas ma pigem ei käi ja Mobiili-ID uue lepingu sõlmimiseks kasutasin võimalust, et sattusime Rakverre: Telia esindust meie kohalikus pealinnas enam ei ole. 

Rakveres õnneks on, nüüd järgneb kiidulaulu teenindajale. 

Esialgu andis soovituse, et saan ise kodus arvutis ära teha, aga mis tehtud, see tehtud, ütlesin otse ja ausalt, et ma vist ei saa hakkama. Tüdruk tegi kõik vajaliku, enne hoiatas, et teenus maksab. See ok, hea asja eest pole kahju maksta.

Siis küsis, kas telefoninumbrid peaks alles jääma. Loomulikult, mul on seal ju kõik numbrid, mis kogu mu mobiilse elu ajastul on kogunenud. Info korras öeldi, et osa telefoni mälus ja osa kaardil. Ma sain nad kõik kenasti telefonisse tagasi. Natuke piinlik moment oli, ma ju tean, palju neid mul on. Ilmselgelt on see märk sellest, et koristamine ja asjadest (ja inimestest) lahti laskmine pole mu tugevam külg. Isa surmast saab 9 aastat...

Mulle kõik see teenindamine niiväga meeldis, ma oleks veel mõne teenuse tellinud ja veel juurde maksnud, kui midagi meelde oleks tulnud. Aga ta näitas, kuidas PIN koode vahetada, lõpuks tegime selle koos ära.... tema tegi, mina ütlesin ette. 

Numbreid siis. 

Numbreid teatavasti ma armastan ;) 

Nii et pole hullu, et mul on nõrk digitugevus, 

... 

*Passilaud on sõna nõuka-ajast, samuti nagu pasportist. Mul on tunne, et veel sai vanasti  passilauas taotleda luba piiritsooni sõitmiseks. Kui tahtsin minna Pärispeale või Saaremaale.

...

neljapäev, 7. oktoober 2021

Võlg on võõra oma

 ...

Loogiline, et võlg tuleb tagasi maksta. 

Sisetunne ütleb nii.  Ja vanasõna kinnitab ka. Või vastupidi.

Aga vale puha.

Just lugesin lehest, et kui sa võlga tagasi ei maksa, siis see aegub ja kustutatakse ära. Võlanõude aegumistähtaeg on 10 aastat. 

Järelikult tuleb vanasõna ka ära kustutada.

Kõik need, kes näevad vaeva, et vanad võlad kaelast ära saada, peaksid hoopis kohtutäituri poole pöörduma, esitama aegumise avalduse (selle läbivaatamise hind on 18 eurot), ja edasi saab jätkata võlavaba elu.

Lehes tehti selgeks, lausa puust ja punaseks: kuidas aegunud võlast pääseda.


Rumalasti tegid need, kes II pensionisambast välja võetud rahast oma vanu võlgu maksid, enne oleks pidanud kindlaks tegema, ehk on võlg juba aegunud.

Nii et asendaks ühe  vana tarkuse teisega... näiteks see: tark ei torma.

Paremat hetkel ei meenu.

...

Kui juba ajakirjandusest rääkida, siis leidsin veel ühe hea uudise.

Valitsus kinnitas erakorralise 20-eurose pensionitõusu.

Muidu poleks midagi erilist, eriline oli infokild seal juures: 

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seaduseelnõu, millega tõuseb 2023. aasta algusest pension erakorraliselt 20 euro võrra.

Ma kujutan ette, et siis oleks erakorraline, kui järgmisel kuul pensionitõusu oodata. Või olgu peale, järgmisel aastal ka veel ok. Aga olge lahke, see saab olema erakorraline alles ülejärgmisel aastal. 

Vähemasti minu kalendris on praegu küll ees, et 7. oktoober 2021.

Samas, ega ma ei nüüd nurise, aeg läheb kiiresti, alles oli... jaanipäev, sügise algus, esmaspäev.

Alles oli hommik, nüüd juba südaöö käes.

..

reede, 1. oktoober 2021

Raha lugemise lugu

 ...

Sõbrants ütles hiljuti kuldse lause: No aega ja raha on mul alati laialt käes. 

Ma tean täpselt, mida ta selle lausega mõtles. See on tema oskus vähesega maksimaalselt hästi hakkama saada. 

Isegi siis, kui ajad rasked on.

Nüüd on mul ka laialt käes. Vähemasti aega.

Nii et võiks teha küll projekti, iga päev blogipostitus. Kuu aega.

Alustaks rahast. Rahast on ikka tore rääkida. Eriti kui laialt käes on.  

Arvestades, et ma ei võtnud välja oma pensionisammast, siis ootamatult sülle kukkunud summasid mul pole. Hetkel ootan huviga elektiarvet, olen ma ju see, kes pole teinud elektri tarbimiseks mingit soodsat lepingut, kas nüüd igakuiselt kaotatud summa annab võimaluse kokkuhoiuks?

Mingi aeg tagasi tekkis kaasaga arutelu, kas 50 eurot on suur raha. Mina olen veendunud, et ei ole. Põhjenduseks tõin, et neil, kes hooldekodusse on pidanud kolima, ei piisa sellest  isegi kahe päeva elamisrahaks.

50 eurot võib muidugi olla ka suur raha. Näiteks kui otsustad annetada, siis saja inimese 50 euro annetusega koguneb 5000 eurot... ja see on juba arvestatav summa. Eriti olukorras, kui ootamatult raskustesse satutud.

Mõnikord aitab raha annetamine vähendada südamevalu. Võimalik, et üks 25eurone summa oleks annetaja jaoks olulisem kui näiteks kogudusele, kellele annetus laekus. Aga 25 eurot on väike raha, kui selle eest südamerahu saad osta.

Sellised mõtted väikeste summade ümber. 25... 50. Nende kätte saamiseks ei hakka keegi helistama, et ahvatleda... investeeri, sind ootavad suured rahad, mis tundidega kasvama hakkavad. 

Küll aga panevad mind imestama need targutused teise pensionisamba ümber. Inimesed võtsid välja +/- 10 000 eurot. Tõesti, see on suur raha. Vähemasti nende jaoks, kellel on see võrdne terve aasta sissetulekuga. Päris kindlasti pole teema nende jaoks, kellele see summa paari-kolme kuu sissetulekuga võrdne. Aga näpuga nad viibutama kipuvad.

Hea tava vist rahast rääkida ei luba. Mulle raha lugeda meeldib, ma ikka räägin. Rahast lugemine on ka ok. Täna näiteks sain läbi meedia teada, et kui kuus 30 masinatäit pesu pesta ja selle öisele ajale sättida, on võimalik raha kokku hoida kuus... 4,71 eurot. Kui mul just see õige pakett oleks. 

Mida mul teatavasti ei ole. 

Lähen nüüd tõmban puhuri seinast välja, tuba juba soe küll. Ja jään septembrikuu elektriarvet ootama. Siis näen, kas pean oma elukorralduses muudatusi tegema hakkama. 



...

reede, 15. jaanuar 2021

Brüsseli kapsas ja poliitika

 ...

Kuulasin eile Vikerraadiot ja imestasin.  Tegelikult ma kuulangi peamiselt Vikerraadiot, ainult siis, kui vihastan, keeran Klassikaraadio peale. Mida tuleb viimasel ajal ette küll. 

Aga tagasi eilse juurde. Ma ei tea, kus olid Kaja sõbrad, kui oli  Uudis+ ja vastati küsimusele, kas Kaja sobib peaministriks. Mulle sobib väga hästi, kui president on naine ja kui peaminister on naine, aga Kaja tundub liiga leebe olema. Nii et pigem ei.

Loomulikult ma ei helistanud, olgu nagu on. Isegi Klassikaraadio peale ei keeranud, kuulasin saadet edasi. Ja mõtlesin, et juhhei, kus te ometi olete, Reformierakonna valijad!!! Kus on teie toetus ja hea sõna!

See ilkumine ja mõnitamine oli masendav, kusjuures tänases Uudis+ saates keegi proua Silja helistas ja ütles sama. Et need olid tema eilse päeva 15 kõige koledamat minutit. Mis on ka üsna loogiline, sest päris raske olekski sinna kõrvale midagi sama vastikut mõelda. Ma läksin eile kähku Vikerraadio kodulehele ja hääletasin Kaja poolt, sest ma ei tahtnud nende helistajatega ühes meeskonnas olla. Silja Pärnust ei suutnud ka välja mõelda, kust tuleb selline tigedus ja kibestumine.  Temapoolne ilus soovitus oli: minge parem õue ja nautige ilma.  

Tänane ilm oli tõesti võrratu, lumi ja päike ja parasjagu pakast. Ma just nautima ei läinud, tassisin puid tuppa. 

Aga vahepeal võtsin mõne minuti aega ja lihtsalt vaatasin. 

Pildi tegin ka. 

Et need hommikused minutid meeles oleks.


Aga mis poliitiline värk on selle Brüsseli kapsaga?

Täiesti poliitikavaba kraam sedapuhku. Kauplus oli mu ostutšekile löönud Brüsseli kapsas... 1.39. 

Ma ütlen teile, ärge võtke poes tšekki!

Kas ma oleks tähele pannud, et mu 33 eurone arve liiga suur on? 

Loogiline, et poleks märganud. Aga nüüd kripeldab hinges. Oleks ma poes vaadanud, oleks selgust nõudnud. Ja selle olematu Brüsseli kapsa Kalevi šokolaadi vastu vahetanud.

Hetkel ma nutan taga... ei, mitte saamata kapsast (mida ma mitte kunagi isegi ei ostaks) ega riisutud raha. Niuts! niuts!... šokolaadi tahaks näksida...

...

neljapäev, 10. detsember 2020

Sit*ta kah!

 ...

Terve hommikupoolse öö nägin unes sit*ta. Mingi ruum, mis tuli läbida, enne kui koju jõudsin, oli sõna otseses mõttes täis pasandatud, hunnik siin ja hunnik seal, mul oli tegemist, et mitte sisse astuda.

10.12.2020

Lõpuks ikka vist astusin ka, igatahes kraapisin oma talla aluseid ja pidasin plaani hakata junne kokku korjama. Kusjuures, ma teadsin, et see ei saanud olla miski loom, et see oli mingi inimene, kes seal roojamas oli käinud.

Aga siis ma ärkasin... loogiline, et mõte läks raha peale. Ma pole sada aastat ühtegi loto-piletit ostnud, kus need rahakoormad saavadki tulla!

Nüüd... nüüd... nüüd...

Aga siis võtsin uudised lahti ja sain teada, et pension tõuseb 16 eurot.

No mis ma sest piletist enam ostan...

...

kolmapäev, 18. märts 2020

Seitsmes päev poes käimata

...
Kuivainetagavarast ma juba rääkisin, aga meeldetuletuseks.

Pakk riisi, kilo kruupe, 3 pakki makarone, 2 pakki pudruhelbeid, 2 kg tatart ja kaks pakki pannkoogijahu. Keeksipulber.

Varud pole eriti kahanenud, pigem priskemaks läinud, sest toortatar jäi enne nimetamata.

Üldjuhul kulub kuivainete peale 2-3 eurot nädalas.
Näidisnädalal kulus rohkem... 3.13

3.13... kõlab nii kenasti!
tatar
makaron 
pannkoogijahu

Usun, et see kõik maksaks rohkem, aga ju ma kasutasin soodukaid.

Leivatooted... enam-vähem sama kulu, 2-3 eurot.
pehmik
leib
sepik
kokku 2.19

Hetkeseis on nii et leiba (külmkapis) veel paariks-kolmeks päevaks jagub. Edasi peab sügavkülmast vaatama, tihti on nii, et kui uue ostan, lükkan vana varudesse. 
Äkki läheb vaja!

Sügavkülmas hakkabki veidi ruumi tekkima, täna tegin ära mingi aedviljasegu, priske prae viimased killud läksid käiku. Ja kartuleid keetsin.

Paar peotäit rosinaid ja kuivatatud datleid läheb magusaisu vaigistamiseks.

Kõht on täis, näksimine on ära jäänud ja kaalukaotustki vast natukene.

Mõned kuskil ikka veel näksivad...

18.03.2020
...

teisipäev, 17. märts 2020

Kuhu toiduraha kulub

...
Ei väsi kordamast, mulle numbrid meeldivad. 

Peaaegu arvan, et ainult sellepärast ma oma väljaminekuid üles kirjutan.
Ja et numbrid on teemade kaupa sellel aastal viiel nädalal välja kirjutatud, siis asi see arvutada.

Kui palju keskeltläbi.

Kuna ma külmkapis inventuuri tehes meie piimatooteid ja puuvilju juba kokku lugesin, siis alustan nendest.

Piimatooted... 10 eurot nädalas.
Näiteks 20.01-26.01
4 pakki kohupiimakreemi
0,2 l vahukoor
1 Merevaik
2 l keefiri
1,5 l piima
3 kodujuustu

Puuviljad... 5-6 eurot nädalas
detsembri lõpp ja jaanuari esimesed päevad... läks nii umbes 6  eurot
banaan
pirn
hurmaa
mandariin 
klementiin
Kõik ikka mitmuses ;) 
...

Tänane lõuna
tatrapuder wok-i seguga, sees veidi ahjuliha (jääk priskemast praest), tomatisalat kodujuustuga
hapukapsasuppi oli eilsest järgi.

Täna kuues päev poes käimata.
Õhtul teen ehk paar ülepannikooki. 
2 x 2 =4... kes veel ei teadnud

Õunu ja apelsine jagub veel mitmeks päevaks, ainult et viimasel ajal pole oma ostunimekirju tabelisse pannud.

Sügavkülma kaevusin ja kasutasin külmutatud aedvilju. 
Wok on mu lemmik!

Natuke raiskamist ka, aga see juba kuu aega tagasi. Õnneks mitte külmkapis ;)
Kui fotost rääkida...

02.02.2020
...

kolmapäev, 29. jaanuar 2020

Kas võtta sambast raha välja?

...
Kui on ikka priske sammas, siis on ahvatlus suur.
Mida suurem sammas, seda priskem ahvatlus.

Ma pole uurinud, kas juba kehtival pensionäril ja tiksuval sambal ka kättesaamise võimalus olemas on.
Vahet pole.
Ma nagunii ei viitsi sellega tegelema hakata. On nagu on.

Aga kui nälg kuklas tiksub, maja kaela kukkumas või auto läbi roostetanud, miks ei peaks raha välja võtma?

Et raskemad ajad?
Kindlasti tulevad, näiteks x aasta pärast, kui sult hooldekodus iga kuu eest 1000 eurot küsitakse. Keskeltläbi, eks on nii odavamaid kui ka kallimaid.
See 30 eurot, mis mulle hetkel 2. sammas lisaraha annab, mind ka ei päästa.
Isegi  100+ eurot ei päästaks.
Mitme plussiga 100 ka mitte.

Vaatasin filmi "Hooldaja", seal üks õdedest ütles, et parim, mida ema hetkel teha saab, on ära surra. ETV2, veel 13 päeva järelvaadatav.

Karm, kui ühel hetkel on ainult raha see, mis aitab väärikalt vananeda. Ja lähedastel oma eluga hakkama saada. 

30 eurot pole see summa, mis minu elukvaliteeti oluliselt mõjutab.
Kui aga kõik need summad, mis nüüd välja võetakse (kui võetakse), kokku liita, on ehk tegu numbriga, mis üldkokkuvõttes omab kuskil majanduslikku kaalu.

Selline lihtsameelne mõtlemine mul.

Olen muidugi sellega leppinud, et on asju, millest mina aru ei saa.
Täna üritasin ajalehepaberist kinkekotti kokku voltida. Tõesõna, täielik utoopia. Mingi kott ikka lõpuks valmis, aga ma ei saa isegi sellest aru, kuidas ta tehtud sai!

...

laupäev, 25. jaanuar 2020

Andke mu raha tagasi!

...
Loll mood märgata või mäletada pisiasju, suurtest sageli mööda vaadata. Või unustada.
Minul siis.

Alatiseks jääb meelde, kui mingis x tanklas saatis kaasa mind kütte eest maksma. Ja mina, näpp löögivalmis, ootasin õiget hetke. Et maksta.
Ja siis öeldi leti taga number.
Võtame näiteks suvalise.

44.95

Mu näpp kangestus!
Kuidas tema mu PIN koodi teab!
Või mis veel kahtlasem, oli mul ju kaasas kaasa kaart!

Muidugi jõudis impulss lõpuks mu ühest ajurakust järgmisesse, ja ma toksisin kuulekalt aparaati numbri.

4495

Seekord siis mahtus peaaegu 45 euro eest kütet paaki.

Kõik see meenus mulle eile ühes suvalises tanklas. Kaasa tankis, kaasa maksis, mina nosisin autos kommi.

Ja kontrollisin poearvet.

Mul on komme laduda asjad kassalindile ja samal ajal liita arvet kokku. Ümmardades siia-sinna, võib lõpptulemusega enamasti rahul olla. Loomulikult mitte summa suurusega, oma arvutusoskusega olen rahul. Mäletan, ükskord mu oma sünnipäeva ajal, no oli ikka priske ostukorv, oma 50 toodet vähemalt. Ladusin ja liitsin, kokku sain 70 eurot. No nii umbes. Kui arvet maksin, nägin, et polnud eriti eksinud, summa oli vist 70.10
Kui mitte veelgi täpsem.
70.05 näiteks.

Nii et ma olen oma peastarvutamisoskusega väga rahul.
Aga mitte eile.
Minu matemaatika ütles, et peaks 11 euroga välja tulema, aga tutkit, arve oli 12.66
Kes meist ei eksiks! Ladusin kauba kotti ja lohistasin piimad, puuviljad ja muu pudi-padi,  autosse.
Et siis loetud minutid hiljem oma viga üles otsida.
Ikka juhtub ju.

Ja mis ma näen! Mu 1,38 kg pirne on kaks korda aparaadis läbi läinud, seega summa 1.78 kahekordselt ja mu arve oleks pidanud olema 10.88

Küsisin kaasa käest, mis ta arvab, kas mingi 1,78 euro pärast tasub poe juurde tagasi sõita. 
Tema oli nõus sõitma, kui mina julgen küsima minna.

No miks ma siis ei julge!

Kassapidaja vabandas, et ikka juhtub, ja saatis info-letti.
Et seal tehakse tagasiarvestus.
Info-leti proua porises, et miks mitte kohe, ja tema peab nüüd mingeid koode otsima hakkama. Mina näitasin välja ülimat vastutulelikkust, et lohistan oma koti autost poodi tagasi, ainult kommid on ära söödud.

Aga ennäe, sai ikka hakkama.
Sain peotäie kõlisevat tagasi ja võin järgmine kord selle eest uuesti 1,38 kg pirne osta.

Kui soodukas on, siis isegi rohkem!


...

laupäev, 31. august 2019

Kuidas ma kunagi raha kokku hoidsin

...
Kõigepealt tuleb sissejuhatus.

Kui Peipsi-äärselt ringreisilt tagasi tulime, tõime mitu kilo suitsu-rääbist kaasa. Ikka endale ja naabritele ja sugulastele ja külakostiks. 
Sõbrants küsis, et mis maksis. 
Käskisin tal pakkuda.

Tema arvas, et 5 eurot kilogramm.

Mina arvasin, et kui tema numbritega nii mööda pakub, siis pole tal küll mõtet seda igakolmapäevast lotovõitu oodata.

Rituaal teleka ees, sellest saan ma aru, aga võiduvõimalused on nullilähedased.

Hiljem küll selgus, et oma lotopileti numbreid ta ise ei vali, need tulevad pliks-plaks!
Nii et väike lootus siiski jääb.

Minu meelest oli numbrite välja mõtlemine kunagi kõige põnevam tegevus. Sealt edasi muidugi kontrollimine, see ka, aga kui nagunii midagi ei võida, siis nagu väga põnev ei ole.
Ok, ootusärevus tõstab adrenaliini, aga see läheb kiiresti üle.

Nüüd siis raha kokkuhoid.
See oli muidugi ammu, aga ma olen küll terve elu üritanud kokkuhoidlik olla.
Vähemasti üritanud.
Tollest "kampaaniast" on vast 10-15 aastat möödas. 

Misiganes loto see oli, tuli piletile numbrid märkida. 

Valisin siis oma sisetunde järgi sobivad kombinatsioonid kahele piletile, aga kuna ostuvõimalus asukoha kauguse tõttu müügipunktist oli suht olematu, kontrollisin niisama numbreid.
Mis sest, et pileteid ei olnud.

Tõesõna, võitu ka ei tulnud.
Ei oleks tulnud.

Vist isegi mitte pisikest.

Ehk oleks pidanud kauem jälgida, ehk oleks selle ka ära näinud, kui suurtest summadest mul õnnestus ilma jääda, aga tookord jäin igatahes kõvasti plussi.

Kui kõvasti... kes seda enam mäletab.
...

22.08.2019
Juhuslik foto sellest, kuidas ma sibulaid ja küüslauke trepi peal kuivatasin.
...

neljapäev, 25. aprill 2019

II sammas... puust ja punasega

...
Võiks muidugi otsida tähtedele punase värvi, aga äkki mõjub ärritavalt. 

Teema iseenesest juba ärritab, nii et hari läheb punaseks. Ma üritan elada teadmatuses, aga kuna meedia ja poliitika hingavad kord koos, kord kordamööda (tänane saade Vikerraadios) kuklasse, mõtlesin, et heidan siis pilgu oma paberitesse ka. 

No see 10 lehekülge lepingutingimusi jääb minu poolt küll läbi lugemata. Tegelesin teemaga septembris 2017, ja ma ei usu, et ma tookordki kõigest aru sain.  Juba siis pakkus kriminullide lugemine mulle rohkem huvi kui teadmised nigelast sissetulekust pensionärina.

Loomulikult oli lepingus kirjas, et lugege läbi ja küsige, kui aru ei saanud.
Loomulikult ei saanud ma aru, aga ei küsinud.

Loomulikult oleks mõni kokkulepe olnud majanduslikult kasulikum, aga milline? 
Loomulikult läks nagu läks.

Aga täna üritan läheneda teise kandi pealt. 
Õnneks on allkirjastatud avaldus vaid kahel leheküljel.

Võtan ette numbrid ja hakkan nendega manipuleerima.

See nii hea sõna, sobib mitmesse konteksti, ja ikka säilitab sellise negatiivse alatooniga.
Manipuleerime siis.

Avalduses on kirjas, et mu sissemaksete suurus on  8851.94 EUR
Garantiiperioodi pikkus 15 aastat.
Pensionimakse 37.20 kuus ja pensionimakse eritingimustega 34.00

Mis need eritingimused on, tont seda teab.

15 aastat pakkusin ma ise, oletades vist, et kui ma nii kaua veel elan, siis ega ma enam eriti ei kuluta.

Mida ma aga päris kindlasti tean, on see, et igakuiselt laekus mu arvele iga kuu 12ndal 34.25... mis pole nagu kumbki summa, mis paberilt vastu vaatab.

No ja siis ma natuke arvutasin: 15 aastat, igas aastas 12 kuud.
15 x 12 = 180 kuud.

Nüüd korrutan need 180 kuud oma laekuva summaga (34.25)... ja saan 6165 EUR.

Edasi... lahutan kogutud summast minu arvele mineva summa.
8852 - 6156 = 2696

2696 EUROT... et mis või kus.

Kui nüüd minu arusaamine nihkes on, on vabandus varrukast võtta. 
Ma ainult manipuleerin siin natukene käepäraste numbritega.


Aga see pole veel kõik.
Nüüd tegi riik žesti ja lisas pensionile loetud hulk eurosid (ma isegi ei viitsi vaadata, kui palju täpselt).
Aga päris kindlasti tean, et 12. kuupäeval laekus  II samba tagavaradest mu arvele 30.09 EUR, mitte 34.25 nagu eelmisel kuul.

Mis on seega 4 eurot ja 16 senti vähem kui tavapäraselt.

Mis on järelikult tulumaks minu pensionilt.

No ja nüüd võiks ju edasi arvutada.
Et umbes 13 aastat saan ma veel oma II sammast... see teeb miski 155 kuud. Ja iga kuu maksan ma umbes 4 eurot maksuametile, kui nüüd numbritega manipuleerida, siis teeb see umbes  645 eurot.

Ja kui ma need eurod liidan juba kaduma läinud eurodele, saan juba numbri 3340.

Ma arvan, et need, kes II sambaga ei liitunud, pole küll midagi kaotanud.
Kui nüüd võetakse vastu otsus, et II samba raha saab välja võtta, siis mulle palun minu 3340 eurot.
30 eurot võib mulle endiselt igakuiselt arvele kanda!

Kes viitsis kaasa mõelda, siis väike vabandus.
Numbrid mulle meeldivad, aga panganduses ja investeeringute tegemisel on mu teadmised nullilähedased.
Lähenesin olemasolevatele numbritele vastavalt oma matemaatilistele arusaamadele.
...
Ps Lõpetama peab ikka positiivselt!

Kui eelmise aasta tuludeklaratsiooni vaatasin, nägin, et oleks saanud ühe toetava ülekande eest tulumaksuvabastuse. Aga et ei olnud laekunud tulumaksu, polnud ka midagi tagasi saada!
Jeee!!
Nüüd kindlasti toetan fondi uuesti, vähemasti on siis põhjust deklaratsioon täita ja üllatus-üllatus... ehk saab midagi tagasi ka!
...
Ps ps
Aitäh lootustandva kommentaari eest! Tundub, et kui ma end kokku võtan ja planeeritud 15 eluaastale lisaks veel 9 elan, olen oma sissemaksed kõik ära kulutanud.
Arvestades muidugi praegust maksusüsteemi.

Oleksin selleks ajaks aasta-paar vanem kui mu vanaema, kui ta suri.
Emast olen ma juba praegu paar aastat vanem.
...

laupäev, 23. veebruar 2019

Poeta või pisar

...
Inimene on ikka imelik. Mul pole mingi probleem registreerida end mõnele kursusele või üritusele, mille eest mõnedkümned eurod välja peab käima. Viimase nädala kaotus alla kahe euro võtab peaaegu et pisara silma.



Mitte et ma mingi peotäie münte ära oleks kaotanud, mind lihtviisil tõmmati haneks. 

Kui kassast Elroni kaardi ostsin, pakkus proua lahkelt piletit ka. Olgu peale, esimene ost kaardiga.
Kusjuures, kaardi muretsesin, et pileti hind soodsam oleks.

Kassapidaja kasseeris mult ikkagi tavahinna. Sain sellest aru, kui teisel päeval sõidupileti ostsin.
Rongis.

Kassas 22 senti täiesti mõttetut kadu.
Pluss kaart, mis maksis 2.50... ma pean 11 korda sõitma, et ostetud kaart tasa teenida!

No ja siis kohaliku pealinna toidupoes, kodus märkasin, et olin maksnud kahe purgi konservkurkide eest, mina ostsin ainult ühe.
Kadu 1.55

Ma arvan endiselt, et inimesed on head ja ausad.

Probleem on ikka ainult minus, vanasti olin terasem.

Poeta või pisar!
...

teisipäev, 18. detsember 2018

Ekvivalentnetosissetulek

...
Majandusest ei tea ma muhvgi, aga mõned mõisted on selged. No et netopalk on see, kus osa raha on netu... nagu ütlevad venelased.
Mida pole, seda pole.
Kui tööl käisin, polnud mul aimugi, kui suur mu palk on. Muidugi olin ma numbrit näinud, olin allkirjagi andnud, et olen nõus selle mulle määratud summaga. 

Aga arvestasin ikka numbriga, mis pangakonto pealt vastu vaatas.
Loomulikult, mida rohkem, seda uhkem, aga tore oli ennast proovile panna ja olemasolevaga hakkama saada. Kui ikka palgafond ei luba, mis teha. Kuuldavasti oli mõnes naaber-asutuses asi veelgi rangema kontrolli all. Et kui kolleeg koolitusel, mine aga tee tema töö ära, sul nagunii hetkel vaba aeg, mis mõttes asendustasu?

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 

Hoopis sellest arusaamatust sissetulekust.
Ekvivalentnetosissetulek. 

Vanasti sai mingit poomismängu mängitud: kui ei taha, et võlla tõmmatakse, arva sõna ära.
Selle sõnaga oleks ma ikka tõelised poomistalgud korraldanud!

Koperdasin sellele sõnale täna, kui hakkasin uurima, kes need ühiskonnas vaesed on ja kes väga vaesed. 
Peale hommikusi raadio-uudiseid.

Statistikaamet ütleb, et aastal 2017 elas suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast.
Ja suhteline vaesus on siis, kui see lohisev ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui 523 eurot.
No ma ei tea, kui ma ikka alla 500 kätte saan, siis ei tohiks sissetulek kuidagi üle 500 ulatuda, isegi mitte see ekvivalentnetosissetulek... mis omakorda on märk sellest, et ma elan vaesuses.

Aga mitte halvasti. 

44000 inimest elavad minust kordades viletsamalt, sest neil see xxxsissetulek on alla 207 euro.

Numbrid mulle meeldivad.

295 000 inimest.
Elab suhtelises vaesuses.
44000 absoluutses vaesuses.

Mis iseenesest on ikka päris kole.


Vaatasin eile igasuguseid saateid.
Kodutunne.
Inglite aeg.

Ja ei suutnud teha valikut, kuhu oma pisku annetus suunata.

Mu meelest on nad kõik väärt, et elu oleks elamisväärne, seda eriti aga siis, kui e l u on hetkel otsustanud sinuga väga karmilt ringi käia.

Olge hoitud! 
Teie kõik, kellel on raske!
Või väga raske.

Loodetavasti teeb jõuluaeg olemise-elamise meile kõigile omamoodi eriliseks.
Aitab hoida usku, lootust ja armastust.
...

pühapäev, 4. november 2018

Kuidas kohvi juues raha kokku hoida

...
Jupike juttu jäi eelmise postituse juures kirjutamata. 

See kõige olulisem.

Kuidas raha kokku hoida.

Kohvitan kodust väljas suhteliselt harva. Kindlasti mitte iga nädal, aga mõned korrad kuus ikka.
Tallinnas või siis kohalikus pealinnas.

Tassike kohvi. Nõrkusehetkel ka saiake.

Samas kasutan vetsu ja loen läbi värsked ajalehed, igas söögikohas pole vast võimalik, aga mul lemmikkohad, kus lehed vabalt võtta. 

No ja siis liidame kokku, WC raha ja ajalehed, nii tõmban kulud enamasti nulli.
Kui piisavalt aega, et kaks lehte läbi jõuan lugeda.

Mitte et mind liiga tõsiselt peaks võtma ;)
Mul on rahaga oma suhe, me saame päris hästi läbi. Kui ammu pole näinud, on taaskohtumine alati üsna emotsionaalne.

...