Kõigepealt tuleb sissejuhatus.
Kui Peipsi-äärselt ringreisilt tagasi tulime, tõime mitu kilo suitsu-rääbist kaasa. Ikka endale ja naabritele ja sugulastele ja külakostiks.
Sõbrants küsis, et mis maksis.
Käskisin tal pakkuda.
Tema arvas, et 5 eurot kilogramm.
Mina arvasin, et kui tema numbritega nii mööda pakub, siis pole tal küll mõtet seda igakolmapäevast lotovõitu oodata.
Rituaal teleka ees, sellest saan ma aru, aga võiduvõimalused on nullilähedased.
Hiljem küll selgus, et oma lotopileti numbreid ta ise ei vali, need tulevad pliks-plaks!
Nii et väike lootus siiski jääb.
Minu meelest oli numbrite välja mõtlemine kunagi kõige põnevam tegevus. Sealt edasi muidugi kontrollimine, see ka, aga kui nagunii midagi ei võida, siis nagu väga põnev ei ole.
Ok, ootusärevus tõstab adrenaliini, aga see läheb kiiresti üle.
Nüüd siis raha kokkuhoid.
See oli muidugi ammu, aga ma olen küll terve elu üritanud kokkuhoidlik olla.
Vähemasti üritanud.
Tollest "kampaaniast" on vast 10-15 aastat möödas.
Misiganes loto see oli, tuli piletile numbrid märkida.
Valisin siis oma sisetunde järgi sobivad kombinatsioonid kahele piletile, aga kuna ostuvõimalus asukoha kauguse tõttu müügipunktist oli suht olematu, kontrollisin niisama numbreid.
Mis sest, et pileteid ei olnud.
Tõesõna, võitu ka ei tulnud.
Ei oleks tulnud.
Vist isegi mitte pisikest.
Ehk oleks pidanud kauem jälgida, ehk oleks selle ka ära näinud, kui suurtest summadest mul õnnestus ilma jääda, aga tookord jäin igatahes kõvasti plussi.
Kui kõvasti... kes seda enam mäletab.
...
22.08.2019
Juhuslik foto sellest, kuidas ma sibulaid ja küüslauke trepi peal kuivatasin.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar