reede, 23. oktoober 2020

Fotojaht: peegeldus

 ...

Miski ei peegelda paremini kui peegel!

Seekord siis kogu tõde minust!

Nii sale...


... nii noor ...


... nii kaunis!



Isegi siis, kui aknaklaasi peeglina kasutada!

Mind on nii lihtne ära rääkida ;) 

#fotojaht2020

...

esmaspäev, 19. oktoober 2020

Tere, tali

 ...

Nonii... saab juubelit tähistada, sest 10 aastat tagasi olen ma samal teemal pilte jaganud.

Tere, tali... 16.okt 2010. Küll aeg lendab, ja ei mingeid suuri muutusi.

Oktoobri keskpaik ja lumi maas, mine või õue lumememme tegema!

Täna siis... 19.okt 2020


See oli hommikul.

Päeva peale läks ilm ilusamaks...


Ja lõpuks tuli päike ka välja.


Kahtlustan, et lund jagub homsessegi.

...

esmaspäev, 12. oktoober 2020

Purjetame jõulude poole

 ...

Leidsin üles selle tähtpäevade kalendri, nüüd on võimalus peaaegu et iga päeva märgata ja märkida ;) 

Täna näiteks on Kolumbuse päev. 12. oktoobril 1492 jõudis Kolumbus Kariibi mere saartele. Päeva tähistatakse juba üle 200 aasta ja aja jooksul on erinevates riikides saanud päev endale erinevad nimed.

Kultuuride erinevuste austamispäev

Indiaanlaste vastupanu päev

Rasside päev

Ameerika avastamise päev

Mõtlesin kohe sügavalt, kas ja kus on minu seosed Kolumbusega.

Võimalik, et olen kunagi lugenud raamatut "Kuunar "Kolumbus"", sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt"... aga ei mäleta. Seda raamatut mul kodus igatahes ei ole.

Ameerikas ma käinud ei ole. Hispaanias ka mitte.

Isegi purjetamas pole ma käinud, kuigi siin juba hakkavad seosed tulema: mul on kaks tuttavat, kes on palju ja kaugele purjetanud... siiski vist mitte Ameerikasse. 

Aga ühe suurema seose ma siiski leidsin! Kes siis ei tea, et üks Kolumbuse purjekas, millega Ameerikasse jõuti, kandis nime "Santa Clara". Ajaloo andmed ütlevad küll, et "La Niña", aga see oli pigem laeva hüüdnimi. Tegeliku nime andis laevale naispühak Santa Clara.

Ei tea, kas minu vana-vana-vanemad mõtlesid tütrele nime andes, et see on pühaku nimi.  Püha Klara.

Väike Klaara sündis aastal 1909.

1930

Pildil on Klaara, Õie süles, nimi alles muutmata.

Nimelt Klaara olla vanaemale miskipärast ei meeldinud, nii et olles juba abielus ja kahe lapse ema, siis kuskil 1930ndate keskel, muutis vanaema oma eesnime ja temast sai Tiiu. Mõnes mõttes mõistlik tegu, sest tema mehe (st siis vanaisa) vanema venna naise nimi oli ka Klaara.

Nii palju siis seostest.

Kusjuures, ega ma nüüd tea ka, ehk mu postitus kõlab provotseerivalt, sest paljudes paikades enam Kolumbuse päeva ei peeta, mõnest vaatevinklist võib võtta teda kui kurjategijat ja Ameerika põlisrahvastele kannatuste toojat. Sealt edasi vaid sammuke meeleavalduste ja vägivallani ning maadeavastaja monumentide maha võtmiseni. 

Mina muidugi tean juba lapsepõlvest, et Kolumbus avastas Ameerika.

Nüüd lugesin, et Kolumbuse lipulaev "Santa Maria" (hellitusnimega La Gallega) jooksis 1492. aasta detsembris karidele ja läks järgmisel päeval põhja. Nendest osadest, mis alles jäid, lasi Kolumbus ehitada väikese sadama, mis sai nimeks La Navidad... mis tähendab Jõulud.

Oh jah, alles see Jaanipäev oli, nüüd juba Jõulud ukse ees...

...

Fotojaht: linnaelu

 ...

26. septembril tähistati üle-eestilist MAAL ELAMISE PÄEVA. 

Ma olen ikka päris kaua maal elanud, tahtsin ka sõna võtta, aga päev sai enne otsa. Nende tähtpäevadega ongi see lugu, et kui mingil hetkel sõnum kohale jõuab, on juba õhtu käes ja pidu läbi. Mis sõnavõttu sa enam korraldad!

No nüüd on hea teema, et linnaelu taustal maaelu kiita... ja vastupidi.

Millal ma viimati metsas põtra nägin? Tõesõna, ei tulegi kohe nagu meelde. Aga näe, käisin Tallinnas, ja pole probleemi, kohtusime lausa näost näkku ;)


Väraval ei mingit hoiatust! Maal oleks küll silt üles pandud: KURI KOER... no antud juhul siis KURI PÕDER.

Parkimine on maal hoopis lihtsam kui linnas. Võid teha metsa vahel pissipeatuse või korjata seeni. 

Nojah, maal on muidugi see mure, et igale poole on tekkinud sildid ERAMAA, ja siis ma tegelikult ei teagi, mida ma teha tohin ja mida mitte.  Pissida vist ei sobi, aga marju korjata?

Õnneks on maal mõned konkreetsemad infotahvlid ka.



Kohe asi selge!

Mitte nagu linnas... kui selja tagant tuled, siis katsu mõistatada, mis ehitis see sõiduteele tekkinud on!



Õnneks on vaevaks võetud ja teisele poole asi lahti kirjutatud! 
MITTE PARKIDA

Ainult aru ma ei saa... mida seal siis teha tohib? Niisama sõita nagu ka hästi ei saa.

Nii et ole sa maal või ole sa linnas, vahet pole, ikka ei tea, kuidas peab käituma.
...
...

neljapäev, 8. oktoober 2020

Fotojaht: ring

 ...

Üks väike ringmäng... või ergutav ringutamine.

Ringi vaatamine.

Igatahes olen ringe jahtinud juba kevadel, kaasa on löönud ka külalisesineja.

Kõigepealt siis tema pilt. 

13.06.2020

Minu ringid, tehtud pisut varem.

07.05.2020

08.05.2020

03.05.2020

Või hiljem.
Augustis.

18.08.2020

Ringi vaatamine tehtud!

#fotojaht2020

...

teisipäev, 6. oktoober 2020

Mutid on ka inimesed...

 ...

Nali-nali-nali...

Mutid on loomad loomulikult.

Aga kui ma esimese muti lõksuga kätte olin saanud, hakkas küll nii kahju loomakesest. Kõht punnis,  suu ripakil, käpad nelja ilmakaarde laiali ja sõrmed harali. 

Teise mutiga oli juba natukene lihtsam. Suuri matuseid ei korraldanud, lennutasin metsa alla, las tunne ennast vabalt. Sest kaua võib! 

Naabrid kõik on juba ammu muttidele sõja kuulutanud, arvasin, et suures hoos püüavad ka meie mutid kinni, aga looda sa. Olin kenasti kõik mutimullahunnikud kokku kogunud ja aiamaale tassinud, kui päeva-paari pärast hakkasid kuhilad jälle kerkima. 

Otsisin siis vanad rauad üles, tuletasin meelde, kuidas toimub vinnastamine, kaevasin lahti korraliku käigu, tegin näppudele mõned soojendusharjutused... igatahes tegevust jagus kauemakski. 

Saak? Kahe päevaga kaks mutti, pole just paha. 

Lahkunust tegin foto ka, taktitundeliselt. Nägu ei näita.


Et ma liiga julmana ei tunduks, lähen ajas veidi tagasi.

Aasta siis oli 2013 (aitäh, Nagi, et meelde tuletasid!)


Ma sugugi ei taha, et järgmisel kevadel mind sama pilt ees ootab. Kartuleid oleks muidugi tore maha panna...

Lõks on mul selline ürgaegne, sõber rääkis, et tema püüab padrunitega. No ma ei tea, seni kuni vanaviisi veel kätte saan (aga täna juba jäin saagita), püüan vana lõksuga. Ma veidi pelgan igasugust tehnikat, maksab teine ka üht-koma-teist. Eriti kui kaks tükki osta... mis pidi olema tark mõte, sest kunagi ei tea, kummast suunast saak tuleb.

Aga millal jahimehed enne on mõelnud, et jätan jahile minemata, sest püssi ei raatsi osta! Hobid on tihti kulukad.

Jalutasin õhtul postkastini ja kuulsin, et ületee metsas keegi paugutab. Ma ei usu, et seal mutte jahiti, aga hirm hakkas ikka.  Kebisin kähku koju tagasi.

Vahepeal oli mulle Ireenilt laekunud lugemissoovitus. 


Linda on siin lugemiselamust jaganud. 

Ma tean, kellelt saan laenutada... aga mine tea, ehk jätan relva ostmata ja ostan endale hoopis ise raamatu.

Ja pimedas enam õue ei lähe ;)

...

Väljakutse: vaade köögiaknast

 ...

Aru ma ei saa, miks teised itsitavad, kui ma kinnitan, et mul on selgeltnägemise võime. Täna ka... ilmselge näide. 

Lihtsalt, järsku tuli tunne, et õige aeg on köögiaken puhtaks pesta. 

No ja nüüd tulen arvutisse ja mis ma näen! 

Väljakutse! 

Mida näete oma köögiaknast!

Pole probleemi, aken puhas ja eile veel innustasin kaasat muru pügamisele. Mõelda vaid, milline eeltöö mul tuleks praegu teha, kui mul ei oleks seda võimet!

Selgeltnägemisevõimet siis ;)



Lootsin, et leian juurde ka varasema võtte, mis tehtud rohkem sügisese või kevadise pööripäeva paiku, sest siis paistab päikesetõus otse aknasse. Ei leidnud. 

Leidsin hoopis ühe talvise pildi ajast kui talved olid külmad ja ees oli veel see jäälillesõbralik aknaklaas.


1.12.2014

#väljakutse

...

esmaspäev, 28. september 2020

Fotojaht: pehme

 ...

Kõigepealt sissejuhatus.

Lugu, mis sai alguse suvel, kui Ireen ütles, et Nagi aeg saab sügisel läbi. Kui tahan pilte säilitada, tuleb tegutseda.

Olen peaaegu kindel, et kõik mu olulised pildid on korralikult aastate, kuude ja teemade kaupa alles, salvestatud välisele kõvakettale. Nii et unustasin jutu. Kuni ükspäev otsisin pilti pokaalist ja/või lemmik-napsust, tuli Nagi mulle meelde. Et hea lihtne võtta... kui veel alles on.

Oli. Teatega: sulgeme oma teenused 1. okt 2020.

Sobiva pildi ma leidsin... aga mitte ainult. 

Leidsin palju pilte aastatest 2009 - 2014.

Küll aeg lendab! Mudilastest on saanud juba täitsa suured inimesed, mõned reisid olid meelest läinud, mitmed muutused igapäevaelust hakkasid silma. Mõned lähedased on igavikuteedele läinud.

Ja siis leidsin paar pehmet pilti!

Nojah, fotojaht ju!

Et ikka värske pilt ka näidata oleks, käsin õues ja leidsingi ühe sobiva.

Pehmekese.

28.09.2020

Vanad fotod on aastast 2012. Muruniiduk suvekodus oli siis alles täitsa uus!

18.06.2012


Fotojahi teemad ja kaasteelised ... #fotojaht2020

Panen oma jahi seekord varakult üles, ehk on veel keegi, kes tahab Nagisse oma pilte vaatama minna.

Paar päeva on veel aega.

...

reede, 25. september 2020

Fotojaht: värviline

 ...

Tundub, et selles septembris ei ole mitte mets kõige värvilisem.

Hoopis rohkem värve leidsin meie Kihnu-reisi meenutades.




...
Seltskond ja uued teemad
...

Ajas edasi koos fotojahiga 25... ja 25+

 ...

25 ja värviline!

Number on seda väärt, et valame pokaali oma lemmik-joogi ja tervitame ennast ning kaasteelisi!



Kõigile meile palju õnne juubeli puhul!

A.I.V.O. ... Raisakull.

Epp. 5500.

Kaamos. Kevad tuleb.

Kiilakas. Mis iganes.

Konn. Lendav.

Maailmaparandaja.

Mummo. Viis lauset.

Ritsik. Ritsikukodu.

Soodomagomorra.

TwD. FotosahtelTeine sahtel. Pandalaegas.

TT. Uidumõtted.

Udo. Mõtted.

Tegelinski. Kummut.

xxx

...

Kel jaksu ja tahtmist, saab minna ajas edasi... koos fotojahiga.

Oluline kasvõi selleks, et oma blogiga koostööd teha!

Oktoober 2020

26. Pehme

27. Ring

28. Linnaelu

29. Peegeldus

30. Tekstuur

November 2020

31. Sildid

32. Neli

33. Täna

34. Taevas

Detsember 2020

35. Uksed

36. Segamini

37. Aeg

38. Lemmik

...

reede, 18. september 2020

Fotojaht: head isu!

 ...

Saba saajale, pea püüdjale, keha külalisele.

(Vanarahva tarkus, Saareste sõnaraamatust)

Septembri esimesel nädalavahetusel toimusid Kihnus räimepäevad.

Päris raske hinnata, millises talus see kõikse parem leib, räimerull või suitsuräim oli. Või parim joogipoolis.



Kõik oli hea, leiba ja räimerulle tõin koju kaasa ka.

Ja koduõlut.

...

Uus teema ja teised fotojahilised siin.

...

Aga Kihnu räimeretkest tegi kokkuvõtte reisikaaslane.

...

Ajas edasi koos fotojahiga 24... Head isu!

 ...

Kell on juba palju, nii et tegelikult süüa enam ei tohiks! 

Kui, siis ehk natukene näksida. 

Või parem mõttes maiustada parimate paladega kõige peenemates söögikohtades.

Mõni hea amps on kindlasti teistele ka pakkuda... silmailu jagada.

Head isu!

Konn. Lendav.

Tegelinski. Kummut.

Epp. 5500.

Mummo. Viie lause päevik.

Mummo 2. Viis lauset.

Ritsik. Ritsikukodu.

TwD. Teine sahtel.

A.I.V.O. Ööraamat.

...

...

Uus teema ka, ja et 25 on ilus number, sobib otsad kokku tõmmata. 

Selleks korraks.

Järgmisel aastal võib jälle uuele ringile minna.

Mõtlesin, et oma blogis hoian siiski fotojahil hinge sees, panen korraga kõik teemad, mis aasta viimastesse nädalatesse mahuvad, üles. 

Kes tahab, saab kaasa mõelda, oma pilte näidata ja lugusid rääkida. 

Eks me nüüd juba teame ka, kuhu blogidesse vaatama minna ;) 

Uus teema tuleb värviline. Millal siis veel, kui mitte sügisel!

Värviline.

Ireen tegi pildi.

...

laupäev, 12. september 2020

Oleks tädil rattad all

 ...

Siis oleks ta omnibuss. 

Loomulikult.

Bussiga sõitsin nädal aega tagasi Paidest Pärnusse, umbes-täpselt 1 tund ja 50 minutit. Isegi piletiraha ei tahetud.

Loomulikult saab ka kiiremini, Mõni buss sõidab 1,5 tunniga. Autost rääkimata.

Jalgrattaga sõidaks ikka kauem, teades oma võimeid, vähemasti 3 päeva kulub ära. Ma pean ju vahepeal puhkama ka.

Jalgsi minnes... ehk saaks nädalaga hakkama? Ma olen vilets jalutaja, aga kui ikka häda käes, küll kõnniks.

Teosammul kõnniks muidugi kauem.



Sõbrants saatis Pärnust kirja Paide kanti.

Tigu-postiga... 10 päevaga jõudis kohale.

Loomulikult, nuriseda nagu väga ei julge, sest mark maksis ainult 90 senti. Oleks ikka kiire olnud, oleks pidanud kollase ümbriku ostma ja 1.50 eest marke peale panema.

Aga kui juba 10 päeva, siis võiks ka tasuta transport olla. Ilma margita ümbrik näiteks?

Ja mina siin vingusin, et mu kiri Rootsi läks 10 päeva. Selgus põhjus: Pilvi sai 30 aastat tagasi uue postiindeksi... uhh, see pidi ikka väga vana märkmik olema, millest ma aadressi maha kirjutasin!

Aga eesti-sisese tiguposti kiirus on 400 meetrit tunnis. Kui õigesti arvutasin.

...

Lihtsalt et kõht täis oleks

 ...

See mõte on tegelikult Pilvi juures kõrva taha pandud. Et kuna ta on üksi, teeb ta lihtsalt süüa, et kõht täis oleks. Tervislikkus on küll see, mida ta jälgib. 

Kui mina külas olen, teeb ta jälle midagi, et põnev oleks. Nii mõnegi uue maitseelamuse olen just tema juures saanud.

Üldjuhul ma ka teen ainult lihtsat sööki. Mõnikord teen kaks erinevat lihtsat sööki, sest juba tean, mida kaasa ei söö.

Keedan kartuleid ja sehkendan midagi juurde. Tervislikkust jälgin ikka ka. Hommikupudru sisse riivin porgandit ja tatraputru keetes hakin sisse värsket kapsast. Ja siis söön putru kodujuustu ja heeringaga... näiteks.


Rullkõrvitsat küpsetan ahjuplaadil ja mulgikapsad on talvine toit, lähevad ahjupotiga suurde ahju.


Aga tegelikult tahtsin rääkida kohupiimast. Augusti lõpp läks kiireks ja nii ma leidsin külmkapist kaks pakki kohupiima. Erinevad, aga vaniljega. Aeg veidi üle läinud.

Ei viska ju ära! Nii ma siis leidsin retsepti ja tehtud see sai.

Kohupiimavorm.

Kogused mul olid küll natuke nihkes, aga sobitasin, ja tulemusega jäin rahule.

Koostisosad:

3 muna

3 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut 

400 g kohupiima

2 sl jahu 

5 sl rosinaid

2 sl sulatatud võid

2 sl hapukoort

Munakollased suhkruga vahtu, siis juurde kõik see muu kraam. Kõige lõpuks ettevaatlikult segades vahustatud munavalged. Vorm 20 x 25 cm,  180 kraadi juures 35-40 minutit.

Sobis hästi nii mustikamoosi kui pohlamoosiga.

Head isu!

...

reede, 11. september 2020

Fotojaht: sõiduriist

 ...

No mul kipub seekord piltidel rohkem ratastega tööriist olema, aga vahet ju pole. 


Mu oma lapsepõlvemaal, praegune noorperenaine, käis koolis nii, et pool teed bussiga ja pool traktoriga. Isa käis vastas.

Praegu käivad naabrimehed üksteisel külas, murutraktor jalavaeva vähendamas.

Nii et kui juba rattad, siis igal juhul sõiduriist. Kusjuures, isegi rattad ei ole olulised, Nõia-Ella sõitis luua seljas.



Pildid tehtud Kihnus, september 2020.

Kinnituseks, et Kihnu, siis üks pilt mu lemmik-sõiduriistast.
Jalgratas loomulikult.

...

neljapäev, 10. september 2020

Ajas edasi koos fotojahiga 23... sõiduriist

 ...

Auto ei tahtnud teemaks nimetada, sest ehk meeldib hoopis buss rohkem. Või rong või tramm.

Nii et olgu pealegi... sõiduriist. 

Kindlasti on mõni sõit värskemalt meeles või mõni sõiduriist niisama unustamatu.

Mõni sõiduk ehk niisama jalgu jäänud?

Jagame?

Tehtud!

TwD. Fotosahtel.

TwD. Teine sahtel.

Konn. Lendav.

Kiilakas. Mis iganes.

Maailmaparandaja.

Tegelinski. Kummut.

Mummo. Viie lause päevik.

A.I.V.O. Ööraamat.

Epp. 5500.

...

Uus teema ka. 

Head isu!

Midagi söödavat või midagi joodavat... pakume teistele ka!

Või paneme ise nahka ;)


Siil isunes linnumune, linnumunade järele.

Mehel oli kõht isunemas.

(Eesti keele seletav sõnaraamat)


Head isu!


...

kolmapäev, 9. september 2020

Päevapilt

 ...

Lõpp mustikatega... elagu pohlad!

Loomulikult hakkas just siis, kui metsa läksin, vihma sadama.

Või kui täpsem olla: loomulikul läksin ma metsa just siis, kui sadama hakkas. Kui riidesse panin ja ratta välja lükkasin, siis veel ei sadanud. Terve hommikupooliku oli ilm suhteliselt normaalne, aga ma ei saanud kuhugi minna, sest mu telefoni aku oli tühi. Teada tõde, kui metsa lähed, peab olema laetud telefon!

Tegelikult ma isegi natuke rõõmustasin, et vihma sajab. Ehk pääsen seekord põdrakärbestest!

No ei olnud päris putukavaba, aga talutav õnneks oli.

Ja pohlad avaldasid muljet.


Seeni sain ka, peaaegu oleks tulnud loo pealkirjaks Päevapraad.

Värske kartul pannil või ja kukeseentega.

Aga kuna pilti polnud aega teha (nälg näpistas), siis olgu päeva märgusõnaks pohlad.

Ühe uue vanasõna kuulsin täna ka. 

Kes leiva peal ei leba, sest leivameest ei saa.

Mis teisisõnu tähendab, et peale sööki peab leiba luusse laskma, muidu töö ei edene.

Mul jäi lebamata, aga pohlad puhastasin ära.

...

esmaspäev, 7. september 2020

Putukajutud

 ...
Urmas rääkis täna hommikul Ökoskoobi saates putukajutte . 

Loomulikult tema putukaid ei karda. 
Ja loomulikult teeb ta täiuslikke pilte, nii putukatest kui mutukatest (ämblikud ja ämblikulaadsed).

Putukajutud olid kohati kurvavõitu. Näiteks see, et mis saab putukatest, kes elutsevad heinamaal, kus heinategu lõpeb heinapakkide rullimisega. 
Putukad jäävad rulli sisse ja see pole enam neile sobiv elukeskkond.

Või lugu puukidest, kes ei taha üldse inimesele halba, aga kurjad bakterid on valinud nad välja, et nende abil inimestesse haigust poetada.
Puugid kui kullerid... kui kasutada U.T. väljendit.

Lohutuseks ehk see, et puugid ei ole putukad, puugid on ämblikulaadsed. Hirm ämblike ees on suhteliselt levinud, nii ka hirm puukide ees.

Hirm ei ole kaasa sündinud, hirm tekib läbi legendide või läbi isiklike hirmutavate kogemuste. Tegelikult putukad meid ei ohusta, näiteks sääsed oleks ehk siis inimesele ohtlikud, kui 100 000 sääske su kallal toimetavad, siis ehk peaks muretsema.

Kõrvahargid näevad hirmutavad välja, samas ei peaks neid kartma. Kunagi lugesin artiklit (autor ka U.T.), kus oli öeldud, et kõrvahark on eriline putukas, sest tema hoolitseb oma järeltulijate eest, toidab ja kaitseb neid kuni "lapsukesed" iseseisvaks saavad. 
Minu lugupidamine talle!

Aga muidu suhtun putukatesse (ja mutukatesse) nii ja naa. 
Mul ei meeldi porilased, kui nad kevadel päikeselise ilmaga leiavad, et tahavad karjakaupa külla tulla.
Kui puuk mu keha külge haakub, aga lahti enam ei taha lasta (Ireen sai ta küll ühe kiire tõmbega kätte). 
Kui kuskilt teadmata sahtlist koiliblikad tuppa õppelennule tulevad.

Ja ma vihkan põdrakärbseid!

Aga mul ei ole midagi selle vastu, kui putukad ümber minu elavad, samas mind rahule jätavad. Kui nad ümber minu tiirutavad, maja ees valgel ristikul sumisevad, isegi kui mõnikord sutsavad, aga nii, et valus ei ole ja ühtegi jälge ei jää (enamasti ei jää). 
Mulle sobib, kui ämblik hommikul mind kempsus tervitab või päeval akna taga toimetab, kui liblikas tuppa lendab või ritsikas õla peal istub ja end päikesepaistel soojendab.

Minu väike palve putukatele vaid, et püsi paigal ja lase end pildistada!
Ja ära näri mu kallal!

Sai jälle pikk sissejuhatus, nüüd lugu ise.

Või pigem pildid, sest ma ju pean oma viimase aja putukapilte näitama, ja siis on sissejuhatus oluline ;)

...
Esimese selle kevade erilise mutuka, kes pildile sai püütud, leidsid lapsukesed. Olen tähele pannud, et kui lastega kolamas käia, siis nemad oskavad leida. Mina jalutan rahulikult mööda nii põnevatest kändudest kui erilistest taimedest, pisiloomakestest rääkimata. 
No ei näe!
Isegi see väike kuldne kaheksajalgne oleks jäänud.

Aga ta on ju imeline!

10.06.2020

Järgmine sõbrake võttis osa meie piknikust kohaliku ujumiskoha läheduses. 


Meil oli tookord tore matk, tunnike kõndimist ja söömaaeg  ... ja jälle tunnike ... ja jälle söömine. 
Kohe päris mitu söömist oli!

...
Aga see mumm üritas karikakraks kehastuda. 

05.07.2020

Päris kindel, et  keegi teda ei märka!

...
Mõni putukas naudib suvitamist mere ääres. Miks see roostes anum parem pleesitamise paik kui kivi on, võta sa kinni. 
Aga miskipärast sobis. 
Kohe pikaks ajaks. Sain mitu pilti teha.

20.08.2020

...
Ritsikas võttis osa Kihnu räimeretkest.

05.09.2020

Õigem öelda, tema saatis meid teele, kui me järjekordse räimeampsuga oma maitsmismeelt rõõmustanud olime.

...
Mõni putukas on eriti sätitud. Kõik on kaunis: tiivad, tundlad, säärejooks ja talje.

01.09.2020

... 
Lõpetuseks veel üks ämblik. 
Kodu mere ääres, kuuri katuse all.
Võrguniitidele pisut nööri abiks võetud.


Vanad lood putukatest leidsin ka üles.
...

neljapäev, 3. september 2020

Ajas edasi koos fotojahiga 22... vesi

 ...

September näitab oma jahedamat ja vesisemat nägu. Nii et pole probleem paar piiska pildile püüda!

Mis ei tähenda, et ei võiks kapaga kallata või pangest piserdada.

Pisaraid ei poeta! Kuigi jah, mõnikord on küll tunne, et silmad on märja koha peal.

Tegelinski. Kummut.

Maailmaparandaja.

TwD. Fotosahtel.

TwD. Teine sahtel.

Mummo. Viie lause päevik.

Konn. Lendav.

Epp. 5500.

Udo. Mõtted.

Ritsik. Ritsikukodu.

A.I.V.O.

Soodomagomorra

...

Uueks teemaks seekord midagi, mis on ratastega.

Sõiduriist.

Või ma ei tea, kas alati ongi rattaid vaja? Kui näiteks kelk on see sõiduriist. 

Või purjelaud.

Igatahes on kõigil midagi, millega mõnikord lihtsam kulgeda kui kondimootori abil.

Lugu juurde, kui raatsid jagada... samas, mõnikord räägib pilt rohkem kui sada sõna ;) 

Näiteks pilt kolhoosirahvast, kes end ekskursioonile sätib.


...

Fotojaht: vesi

 ...

Vesi on nauding. 

Noortele ja vanadele...

01.07.2020

22.06.2020


... lindudele ja loomadele.

20.08.2020


03.08.2015

Aga tänast vesist ilma vaevalt et keegi nautis... mina küll mitte.
...