esmaspäev, 28. veebruar 2022

Killukesi veebruarist

 ...

Veebruaris algas tiigriaasta.




Onudest noorim sai onu tiitli 7 päeva enne oma seitsmendat sünnipäeva. 
Nüüd oli tal üsna ümmargune juubel.

Siin üks veidi varasem sünnipäev. 


Aga Cognac on kingitus mulle. Luban, et Tiigri aastal joongi ainult kõike seda, mis nii või naa on seotud tiigri või teiste kaslastega. Eile näiteks pakuti Kännu Kukke... ja kukk on teatavasti kaslastele suupärane amps. Rääkimata kännust, kass kännu otsas mõjuks väga loogiliselt. Nii et lubasin endale paar punast piiska.

Arvestades sünnipäeva, joonistas tehiskeskkond käsikäes loodusega mulle elujoone. Tõusud ja langused, ja lõpuks see must auk. 

Kuigi ma vist valiksin tuha ja Läänemere.


Vabariigi aastapäeva tähistasime kiluleibade ja kamavahuga. Ja õhtuse kontserdiga.

Aga tuju oli hapu ja kõhus oli õõnes tunne.

Lipu jätsin välja lehvima kuni hommikuni.



Järgmisel päeval oli kohtumine tankidega. See oli reedel.


25.02.2022


Laupäeval vaatasin ülekannet Vabaduse platsilt. Siis meenus see vana ajakiri, kus oli foto ühest teisest meeleavaldusest.

Poliitiline meeleavaldus Peterburis, märts 1917. Üks esimesi rahvusliku iseteadvuse avaldusi välismaailmale. Rongkäigust võttis osa umbes 40 000 inimest. 

Umbes nii on foto all kirjas. 




Ja ükspäev nägin rebast. 
Ei saa just öelda, et foto õnnestunud oleks, aga tühja kah! Kui hoolega vaadata, saab aru küll. 

22.02.2022

Projekt "28 järjehoidjat" sai ka läbi. Isegi ületatud!



Nüüd peaks järgmise kuu lugemisele pühendama...
...



teisipäev, 22. veebruar 2022

Sanktsioonid või meetmed

 ...

Pole midagi teha, aastad teevad oma. Eriti hull on, kui mõni sõna ei tule meelde. 

Tean, et tean. Aastakümneid tean ja tunnen, aga näe, nimi ei tule meelde.

H-ga äkki? Helle, Hille, Helvi? No kõik kõlavad võõralt.

Lõpuks mõtlesin välja! Elli oli hoopis, ja abikaasa tal H-ga. Hans.

Miks see kõik äkki nii oluline? Ei olegi.

Lihtsalt nimi on oluline!

Väike Elli sündis täna, kena kuupäeva valis välja! 22.02.2022

...

Aga muu maailm on sassis.

Muusika kinnitab seda... siin ka tänase päeva number... kell 15.22 Vikerraadios.

Mahavok ja Kare Kauks.

Vajub maa,

tõuseb päike.

Sõnakuld

kaotab läike.

Mis on ees,

küsin vaid.

Ära usu

vaikijaid.


No ja siis see sõna, mis meelde ei tulnud. Sõnadega on lihtsam kui nimedega, sõnu saab asendada.

Meetmed näiteks on sobiv ja arusaadav, ma üldiselt eelistan eestimaist. Ka sõnaseadmises.

Kontrollisin, kas sobib.

Meetmed (ainsuses meede; inglise measures, steps) on abinõud, mida rakendatakse ehk võetakse tarvitusele mingi soovitud tulemuse saavutamiseks või soovimatu ärahoidmiseks (Vikipeedia).

Aga kuna probleem on rahvusvaheline, siis vist meetmed ei sobi. 

Siis peavad olema sanktsioonid.

Sanktsioon on mitmetähenduslik termin. See võib tähendada nii nõusolekut või heakskiitu kui ka otsese negatiivse mõjuga sunniabinõusid. Keelelises mõttes on sanktsioon autoantonüüm (iseenda vastandsõna). (Vikipeedia)

Aga... rahvusvaheline sanktsioon  on survemeede, mida riik või riikide rühm rakendab teise riigi suhtes, et mõjutada tema käitumist. Nii et sujuvalt jõudis ka Vikipeedia meetmeteni.


13.02.2022

...

reede, 18. veebruar 2022

Jutujaht: väga toores toorik

 ...

Martina vaatas kella ja läks tagasi teki alla. Lõpuks ometi on tal võimalus nautida päeva just nii, kuis ise tahab. Tõsi, 25 % tänasest on juba minevikuks saanud, justkui vastuseks küsimusele lõi ka vana seinakell väärikalt 6 kõmisevat pauku. 

Kuus tundi halli tühja aega. Isegi kui oli mõni unenägu, siis Martina ei mäletanud. Kuidagi kahju hakkas tundidest, millest ühtegi jälge järgi ei jää. Tema hindamatu väärtusega aeg, vähemasti ülejäänud päevast kavatses ta talletada iga minuti. Unenäo oleks saanud oma mälusoppi üles tähendada, teinekord hea lapata ja mõelda, et see oli just selle päeva hommik. 

Voodisse tagasi minek oli viga. Und enam ei olnud, aga tekk oli kui magnet, peaaegu võimatu oli end selle alt välja libistada. Iga naharakuga nautis Martina voodi soojust, lisaks  kõik see õnnis vaikus, mis teda ümbritses. 

Kes julgeb öelda, et vaikus on hääletu!

Selle hetke vaikus oli vürtsitatud näpuotatäie tuulekohina ja mõne terakese tundmatu krõbinaga pööningul. Ometi oli see vaikus. Ei ühtegi häält, mis annaks märku kohustustest, ei ühtegi uudist, mis vajutaks ärevushäire nupule.

Üksi olemise rahu ja vaikus.

Mõnuledes sirutas ta end oma soojas voodis, hetkeks oleks tahtnud olla kass, kes valjuhäälselt nurru lööb. Just üks pikk nurrumine sellesse vaikusesse sobiks.

Martina lasi peast läbi kõik võimalikud soovid ja vajadused, kõik võimalikud olemised, tegemised, käimised, rääkimised. Kui nii võtta, oli päev ise ju alles ees. Pikk päev, millest saab nautida terveid tunde, minutitest ja sekunditest rääkimata. Kui nüüd tõusta ja tegutsema hakata, mõelda vaid, kui palju ära jõuab teha! 

See oli hea mõte, et ta eile kaasa ei läinud, kui Martin lastega oma vanemate juurde sõitis. Ok, köha on peaaegu olematu, aga siiski vabandus mitte külastada juba eakaid ämma ja äia. Number 8000+ nakatunut päevas juurde mõelda, kokku päris mõjuv põhjus.

Martina ei suutnud otsustada, millest alustada. Isegi koristamist võib nautida, kui seda  saab omaette rahus teha. Ei mingit "emme-emme" laste suust, ei ühtegi altkulmu kontrollivat pilku kaasa silmist.

Hetkega tuli arusaamine, et selle tooriku täiuslikuks töötlemine on ainult tema kätes, ja ta ei kavatsenud võimalust kasutamata jätta. Meenus kõik, mis tallele pandud lootuses, et ükskord tulevad ajad, kui ta teeb ainult seda, mida ise just tahab. Täna lõpuks on see päev!

Kell seinal lõi 7 kõmisevat pauku.

Üheaegselt viimase kellalöögiga kostus hoopis häirivam heli. Sõnum telefoni! 

Martina sirutas käe, võttis telefoni ja luges. 

"Hakkame sõitma. Ema tuleb paariks päevaks meile."

Millegipärast eelistab mees viimasel ajal  rääkimise asemel sõnumeid saata.

Hetkel oli nii isegi parem.



...

reede, 11. veebruar 2022

Õiged numbrid

 ...

Kes siis võita ei taha!

Peaks ju lihtne olema, märgi ainult piletile õiged numbrid ja oota ära, kui suur lotovõit tuleb. Muidugi kui tuleb. 

Olen kuulnud, et mõni ikka võidab ka. 

Mitte mina, ja pole ka ime. Ma ei mäleta, millal ma viimati loosipileti ostsin, mitmeid aastaid tagasi, ehk isegi aastakümneid. Veel vähem ma mäletan, et ma kunagi võitnud oleks.

Aga numbrite oletamine mulle meeldib ;) 

Näiteks kaupluses... laon asjad ükshaaval kassalindile ja samal ajal arvutan.  Liidan hinnad kokku, nii umbes ja enam-vähem. Parem veel kui Bingo loto! Kohe saan teada, kas saadud arv on õige. Võidurõõm juba siis, kui pluss/miinus üks euro, eriti suuremate arvetega.

Täna näiteks: banaan, õun, tomat kassas kaalumisega, leib ja sepik, piim ja koor, sink ja heeringas, pähklid, šokolaad, kommid, apelsin, kartul ja keedupeet, hapukapsas, sült ja pakk makarone, LED lambid, WC paber... kindlasti oli midagi veel.



Liitsin kokku, oletuslik summa 37 eurot.

Arve tuli 38.37... seekord ei olnud lotovõit :( 

Võtsin vastu pakutud tšeki ja viskasin pilgu peale, mis siis viltu läks.... et nagu lotopileti kontroll. Nojah, pakendis punane apelsin polnud sel nädalal enam soodukas, 1.99 asemel oli 2.99.

Aga pole hullu, ülejäänud soodukad andsid 7.44 kokkuhoidu. 

Nii et pole põhjust nuriseda, sain numbreid kokku arvata ja raha kokku hoida. Igatahes parem, kui  Bingo loto, seal on enamasti ainult numbrite rõõm ;)

...

neljapäev, 10. veebruar 2022

Harjutused kõrvale

 ...

Kuskilt kuuldud tarkusetera, et D-vitamiini pole soovitatav võtta kohvi kõrvale, tegin siis pudru kõrvale fenkoli teed. Et naudin kohvi hiljem, järjejutu kõrvale... (rõhk sõnal kõrvale)

Kui tund aega hiljem nõudepesu kõrval hakkasin kohvi valmistama, meenus, et pudru kõrvale jäi D-vitamiin võtmata.


...

kolmapäev, 2. veebruar 2022

Minevik ja tänapäev

 ...

#1972

#1981

#näljastreik

#rabalaibad*

#märgalade päev

...

Kõik siin elus haakub miskitpidi. Kui ütlesin mõned päevad tagasi Ritale, et loen raamatut, kus juttu keerulistest aegadest Põhja-Iirimaal, ütles tema, et just tänastes uudistes nimetati ümmargust tähtpäeva seoses sealsete sündmustega.

Loomulikult tekitas see huvi, nii et sukeldusin otsingutesse. Päris karm ajalugu, mis ulatub kaugesse minevikku. Aga mitte ainult sajandite taha. Suurbritannia ja Põhja-Iiri vahelises konfliktis on tõusud ja mõõnad olnud ka viimastel aastakümnetel. See ümmargune osutus numbriks 50. 

30. jaanuaril 1972 avasid Briti sõjaväelased tule sanktsioneerimata marsi pihta Londonderry rahvuslaste piirkonnas Bogside’is. Hukkus 13 ja haavata sai 14 inimest, kellest üks hiljem suri. Ohvrid olid kõik relvastamata katoliiklased.

Raamat, mida mina lugesin, räägib sündmustest 10 aastat hiljem. Autor ise on öelnud, et tema loo tegelased ei ole võetud tegelikust elust, ometi seos tegelikkusega on ilmselge. 

1981. aastal toimus Maze'i vanglas näljastreik eesmärgiga saada poliitvangidele vastav eristaatus, streikijatest kümme näljutas end surnuks. 

Kui nüüd rääkida haakumistest, siis 1981. aastal suri üks minu esimesi õppejõude Tartus, Jüri Kukk. Suri... kui oli vangistuses olles kuulutanud näljastreigi. Mäletan natuke 70ndatest, Jüri Kukk tuli tagasi Prantsusmaalt, kus oli aasta aega ametis ühes teadusasutuses. Pärast seda muutus lisaks maailmavaatele ka suhtumine komparteisse, mille tegevusest ta eemaldus. Leidsin Eesti Ekspressist selle kohta paar lõiku: 

"... üldkoosolek otsustas ühehäälselt lugeda Jüri Kukk väljalangenuks NLKP ridadest kui parteiga tegelikult sidemed kaotanu."  "Sm Kukk personaalküsimuse arutamise juures ei viibinud, ehkki koosoleku toimumise aeg ja koht oli teatavaks tehtud kirjalikult. Protokollija: A...."

Hilisem töökoha kaotus, eeskätt aga pettumus nõuka-aegses riigikorralduses,  tõid kaasa soovi loobuda kodakondsusest ja emigreeruda koos perega. Seda muidugi ei võimaldatud, Jüri Kukk vahistati kui dissident 1980. aastal. Ta suri Vologda vanglahaiglas märtsis 1981.

Aga raamat, mida lugesin, oli Siobhan Dowd'i "Laps, kelle aeg unustas".  Kuigi karmid ajad ja sündmused, ei olnud raamat sünge lugemiselamus. Läbivaks teemaks turbaraba ja üks varahommikune kummaline leid.

Päeva lõpus jäi kõrvu lause telerist. Täna on rahvusvaheline märgalade päev.



Meie kohalikus rabas leidsid aastakümned tagasi traagilise lõpu kaks noormeest, kes naaberküla tüdrukutel mardipäeval külas käisid. Laukaveerelt leiti vaid pill. Aastaid on seda kohta tähistanud kadakane rist, ma ei tea, on see veel seal alles. Age on sellest siin pikemalt rääkinud.

...

*mõiste Vikipeedias

...

teisipäev, 1. veebruar 2022

Härja aasta viimased päevad

 ...

Veel üks aasta lõpp. Metall-Härg annab teatepulga üle Tiigrile.  

Ja jaanuar on läbi. 

Viimased päevapildid.


31.01.2022 kell 12.09... hiline hommikusöök.
 Omlett tatra, suitsupeekoni ja aedviljadega. Kõht täis pikaks ajaks.


30.01.2022 kell 14.47... monument Vaprale Jänesele.


29.01.2022 kell 9.42... jääpurikad hommikupäikest nautimas...


28.01.2022 kell 15.03... poodi kommi ostma


27.01.2022 kell 11.04... ilmselgelt tahtis ta mulle midagi öelda.
 Aga mida? 
Sõbrake otsis lähedust ja rahunes alles pärast mitmendat korda jahedasse esikusse viimist


26.01.2022 kell 14.50... kohalik puidutööstus.

...