24.11.24

 ...

Ei saa ju jätta seda kuupäeva märkamata.

Märkamata, märkimata.

Olgu siis kasvõi need vaated, mis täna pildile jäid. Homme on kõik teistmoodi.

...

Ilm ja inimesed

 ...

Väljas on talv, selline ehtne, lume ja miinuskraadidega. Silmale ilus vaadata, ihu ehk ootaks soojemat. Kütmist nõuab rohkem, lumeuputus oli vaid korraks. Nagu tellimise peale just sel päeval, kui Tallinnasse oli vaja sõita. Igasuguseid toiminguid võib ju edasi lükata või tegemata jätta, aga kasutamata ei saa jätta 3 kuud tagasi antud arstiaega! 

Kuigi asi tundus täiesti lootusetu, siis need 150 m maanteeni tänu tugevate meeste toetusele siiski läbitud said.

28.11.2023

Selle algamata talve suurim elamus, muidu oli niisama ilus. 

Mis sest, et alles november.

27.11.2023

...

Aga see, et novembris talv juba kohal on, pole mingi harukordne juhus. 

23.11.2008 hommikul tulin Rootsist. 

Olen sellest kirjutanud... 15 aastat tagasi.

Kui kogu Eestimaa räägib oma lumeelamustest (oh sina Jeestimaa… nagu ütleks mu kadunud vanatädi), siis ei saa minagi neist hangedest mööda minna. Seda enam, et olin pühapäevasesse tuisupilve suisa sisse visatud.

Hommik Tallinnas oli paljutõotav. "Romantika" maabus 10 minutit enne etteantud kellaaega.

Juba kolmas takso sadamahoone juures ei olnud ette tellitud.

Taksoarve oli taskukohane (80 krooni).

Kaasa oli küll autoga kodus lumevangis, aga Anneli arvas, et nemad ehk ujuvad välja. Ja tulevad bussi vastu.

Aga siis selgus, et bussiliin on käigust maas.

Kui pole lennuilma ega meresõiduilma ja maanteed lumest umbes, siis raudtee tundub kuidagi eriti turvaline. Pole kuulnud, et tuul oleks liiprid paigast puhunud või vedur kõhtupidi hangeharjale sõitnud.

Nii ma siis valisin raudtee koduteeks, Balti jaama turvaliseks ootekohaks ja väljuvatest rongidest just selle, kuhu kohalikku bussi vastu oli oodata. Eelnevalt muidugi kontrollisin telefonitsi üle, et kas ikka võib. Oodata. Loota.

23.11.2008

Ja siis oli mul korraga palju vaba aega. Peaaegu et õhtuni.

Aga aeg läks nagu lennates.

Ja juba tuligi rong ette.

Ja juba oli väljumisaeg.

Ja siis oli pool tundi ajast üle.

Ja siis rong varsti väljuski.

Siis helistasin bussijuhile… sest mulle tundus, et rong veidi hilineb.

Ja siis helistas.. ja mina siis helistasin.. ja siis mulle helistati… jne jne jne

Ja kui sõbrants-kolm helistas, et tema põnn juba neljandat tundi Aegviidus ja rong ei välju, et kas mina tahan sellest rääkida. Ikka tahtsin, meie sõit sujus täiesti arvestatavas tempos.

Kuni… ma enam ei tahtnud sellest rääkida. See oli siis, kui enne Aegviitu jõudmist me törtsti seisma jäime ja tunnikese-poolteist seal paiksetena püsisime.

Ja siis helistas.. ja mina siis helistasin.. ja siis mulle helistati… jne jne jne… kuigi ma tõesti ei tahtnud sellest enam niiväga rääkida. Eriti bussijuhiga, temale saatsin sõnumi.

Aga kõigi nende helistamiste tulemusel leidsin ma rongist onunaise. Ja ühe tuttava põnni, kes ka lootis, et ehk buss ootab. Ja koju viib.

Buss ootas.

Bussijuht* oli fantastiline, isegi ei porisenud. Kuigi põhjust ju oli. Kasvõi see, et ootamise 2-3 tunni jooksul oli buss hange mattunud ja välja ukerdamine oli veidi raskendatud.

Ja kui teed polnud näha.

Ja kui külavahel ainus võimalik sõidurada oli blokeeritud hangeharjal auto poolt. Mis sai bussijuhi labida, köie ja musklijõu abil tagasi õngitsetud.

Koju ma jõudsin.

Rongis olemisest kirjutasid tol korral teisedki.

Osaline.

Ja krahv**, keda enam ei ole.

Aga noor sugulane kirjutas samal päeval oma Päevaraamatusse...

...

* Bussijuht Ülo

** Nüüd, kui tema blogi uuesti lugesin, sain temast rohkem teada.

...

Sõna sekka

...

240 uudissõna, mida tasub teada... selline lugu täna ajalehes. 

Lugesin ja mõtlesin: appikene, kui lahedad sõnad!

Mõned noppisin artiklist välja, seal oli muidugi uusi sõnu rohkem kirjas, aga veelgi rohkem leiab neid Eesti Keele Instituudi ühendsõnastikust (misiganes kogumik see siis on).

Kahesajalised... mul esimene mõte läks muidugi raha peale ;) Aga no ei ole! Hoopis tegijad erakonnast Eesti 200.

Ekraanisõltlased.

Ringbiomajandus... usun, et see teema oli sisse kirjutatud dokfilmi, mida täna Jupiterist vaatasin... "Kõrgmoe kannapööre". Aga filmist on hoopis teine lugu, mustandites ootel.

Kui juba mustanditest rääkida... vaatasin eile, esimesed seisma jäänud lood on aastast 2015. Sobib järgmiseks projektiks... Üks mustand päevas. Osa neist saaks küll postitusteks valmis kirjutada. Kui kuu aega järjest asja tõsiselt võtta, siis kolmekümne võrra mustandeid oleks vähendatud. Abiks seegi.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Ikka sõnadest, ikka sõnadest!

Pingitasku.

Liikuvusvaesus... see on siis, kui inimesel ei ole normaalseid tingimusi vajalikesse kohtadesse liikumiseks. 

Mõtlesin küll, et ei hakka seletusi ümber kirjutama, ainult kiidan sõnu. Aga läheb nagu läheb ja tuleb nagu tuleb. 

Lihtsalt see sõna tõi mulle meelde, kuidas ma mõni päev tagasi maanteed mööda bussipeatuse poole kõndisin. Äkki vaatan, lumesahk tuleb vastu. Ilmselgelt olin ma antud hetkel segav faktor, kiiresti kaalusin kahe võimaluse vahel. Kas hüppan kraavi või lähen üle tee. 

Valisin viimase.

Aga ausõna, tehnika oli ülivõimas ja ega ma seal teispool teed end ka eriti turvaliselt ei tundnud. Sahajuht oli küll mõistlik mees, minust mööda sõites tõmbas hoo maha, nii et tegelikult polnud mul häda kedagi. Aga see olin mina, elukogenud ja raskekaaluline, kuid mulle meenus üks hiljutine pealtkuulatud kõnelus bussis. Et üks väike koolilaps oli palunud peatust oma maja ja teeotsa juures. Bussijuht polnud nõus (loogiline, temal ju kohustus õigesti peatuda ja täpselt graafikust kinni pidada). Tema suust on pärit ka see lause: kui reisija peatuses bussist väljub ja auto alla jääb, siis bussijuht ei vastuta. 

Ometi arvan ma, et kui Ülo meie bussijuht oli, siis just tänu talle oli vanuritel ja koolilastel koju jõudmine ohutum. Too laps pidi piki maanteeserva peatusest koduni tagasi jalutama, kilomeetri kindlasti. Huvitav, kuidas ta oleks käitunud, kui sahk vastu oleks tulnud? Isegi kui sa juba suur koolilaps oled, nii umbes 10aastane.

Maal elamise rõõmud ja mured. 

Otsisin kohalikust lehest üht sünnipäeva, ja sattusin kokku sarnase juhtumiga aastast 2006. Lapsevanema mure.

Aga ma tulen tagasi sõnade juurde. 

Õpiamps ja hobiõpe. Neid oleks küll tore kasutada! 

Intervallhooldus.

M-hääletamine.

Gaasikeeramine.

LÄTAK

Rahurahastu.

Ühetähejutt... seda ma ükskord isegi proovisin!

Katkend katsetusest:

Kuid kohalik keeruline kodanik keeras kokkutulekulgi käki kokku. Kuulutas korraldaja-kärbsele korraliku kodusõja, kus käigus kupatas kahetiivaliste koostöögrupi kakahunnikust kaugemale, külakempsust kõrgemale... kuni kärbseparv kogunisti kurjustades kadus.

Ja sibulakamm on mul kodus täitsa olemas ning suurt armastust ja lugupidamist legomehikestesse olen juhtunud kõrvalt nägema. 

Foto Ireeni albumist

...

Aga lõpetan oma loo tänase ajaleheartikli pealkirjaga. 

Oled sõss või nomofoob? 

Igaüks saab ise mõelda. 

...

Kusjuures, ühes oma 8 aasta taguses mustandis leidsin ma ka ühe uue sõna. Seda pole minu teada küll kuskil avaldatud, mul on selline kahtlane tunne, et mõtlesin selle ise tookord välja. 

Tribudikud. Eks nad ka kuhugi väikeste mehikeste seltskonda kuuluvad. Igatahes ühes unejutus on nad mul sisse kirjutatud.

...

Kurda... ja sulle antakse

 ...

Kurtsin eile lausa kaks korda, et talv saab läbi, aga mina pole ühtegi metslooma näinud. 

Tõsi, viimati, kui metsas käisin, üks hiireke oli, aga see pole see pole see. Isegi pildile ei õnnestunud püüda, alamõõdulisusest rääkimata. Algul jooksis lumel, aga kui mind märkas, puges hange. 

Kurda... ja sulle antakse! Juba täna hommikul lahendasid loomad probleemi.

Tegid suure toa akna taga korraliku etenduse.

Aga mitte ainult hommikul. 

Kordusetendus oli lõuna ajal, just siis, kui lapsed maale tulid. 

...

Leitud püksid

 ...

Eile trepialust kohendades avastasin, et seal ripuvad võõrad püksid. Ilmselgelt mitte meie omad, vööümbermõõt paarkümmend cm vähem kui ükskõik kummal meist vähemasti viimased 55 aastat...

Seda enam, eriti pikalt need seal rippuda pole saanud, varn seina sai millalgi suve hakul, ja lumist külma aega on olnud alles paar-kolm kuud. 

Tegin mõttes nimekirja viimase aja külalistest, kes mahutaks end pükstesse 152 D. Misiganes see D seal lõpus tähendab.

Võtsin kontakti  5 erineva lapsevanemaga. 

Mitte kellelgi pole laps püksata. 

Aga püksid pole mingid niisama püksid, need püksid on vee- ja lumekindlad ja sooja voodriga.

Las nad siis ripuvad, nüüd kõik teavad, kust saab, kui vaja peaks minema.

Talv ju veel kestab!

...

Kindad kätte!

 ...

Iga kord, kui seda reklaami näen, õnneks hilinesin kalendris* lehe keeramisega, nii et näen 15 päeva vähem, aga igal pool mujal ikka. 

Et kindlates kätes jne. 

Iga kord ma mõtlen, et kindad peavad ju käes olema! Aga siis mõtlen edasi, et tegelikult peavad käed kinnastes olema. Mis kasu on, kui kindad käes (peos) on, pigem on oht, et vähemalt ühe kaotad ära. Mul on igaks juhuks 3 paari kindaid, kui välja lähen, siis on lootust, et ühe paari leian ikka üles. Aga mitte alati! Nädal tagasi, kui õhtusele kõnniringile läksin, kindaid ei leidnud. No ühed tegelikult leidsin, need olid märjad. Nii ma siis panin käed hoopis töökinnastesse, ajas asja ära küll.

Kajal on kaunid käed ja peened sõrmed, tal hakkavad küll näpud külmetama, nii tahaks öelda: kindad kätte!

Ma endale panen...

Ja lähen õue lund rookima. Mida see ilmataat küll mõtleb, nüüd vastu kevadet jälle uued hanged maja ümber tuuseldanud.

Ilmataat või talvetaat... no ma ei tea, miks just taadid, mitte memmed. Ilmselge vihje,  memmedele ei taheta suurt võimu anda, ole lumememm, kui just tahad, püsi paigal ja ära kobise, suured otsused ikka taatidelt. Ja kui nad otsustusõigusest ilma jäetakse, siis mossitavad.

Kahe nädala pärast (vist) on valimised.

Ma valin kevade! Seal on linnud ja liblikad. Mulle oleks selline reklaam rohkem meeldinud. 

Kajale soovin edu.

Aga-aga... vist leidsin oma ringkonnast ka sobiva kandidaadi Riigikokku... et seal taate ja taadihakatisi vähem oleks ;) Või pigem, et asi oleks rohkem tasakaalus, mulle tegelikult targad mehed meeldivad. 

*Et miks mul selline kalender? Ju kuskil tasuta jagati ;) 

...

Tali tuli tagasi

 ...

Tuleb tõde tunnistada, nüüd on meil talvega tõsi taga. Bussjuht koduses teeotsas enam  maha ei luba, et teeolud viletsad ja graafik hingab kuklasse. 30 aastat pole ilm sellist takistust teinud, ju siis on erakorraline talv. 

Sahk käis öösel, aitäh sahamehele, tegi minu töö kergemaks. Möödaminnes lükkas teeäärsed mutimullahunnikud kõik kasutamiskõlbulikuks. Kevadel panen sinna kartulid.

Öösel oli jänes käinud ja lumememme nina nahka pannud... Lumememm sai uue nina, kui kaob, süüdistan järgmisena oravat. Vaevalt et jänes käbist huvitatud on.

Mõned lapsukesed ei saanud eile kooli, sest voolu polnud. Lohutuseks anti kodutöö: lumememme tegemine.

Ühe tegi Maibritt ja teise Pärtel.

Et nüüd selle memmejutu otsad kokku tõmmata, joonistasin täna ühe pildi ka. 

Memmed lõpetavad, aga jänes nurgas ütleb, et Hiina kalendrile tuginedes saab ülehomme tähistada Jänese aasta saabumist. 

On, mida oodata.

...

Lumealad ja lumeolud

 ...

Eile jäi leht postkastist toomata. Kogu aeg lükkasin edasi, sest teadagi, kui juba õues, tuleb ju kohe lund kühveldama hakata. Aga mida sa kühveldad, kui pidevalt sajab juurde. 

Kõndima ka igaks juhuks ei läinud, põhjus ikka sama: äkki õues hakkan tööle! Justnagu toas vähe tegemist. 

Pool kümme õhtul oli vaim valmis. Lükkan rajad sisse ja toon lehe ära! Õnneks tuletati meelde, et kohe algab reedene krimka ETV -s. 

Loomulikult ma siis ei läinud. Täna hommikul lugesin neljapäevast lehte. Ja kolmapäevast lehte. Teisipäevases on ristsõnad alles lahendamata. Päris hea, et esmaspäevane edaspidi ilmumata jääb, mõnikord on halbadest otsustest kasu ka. Harjutamise mõttes, juba sel esmaspäeval käisin kaks korda postkastist lehte otsimas, aga ei olnud ja ei tulnudki, tuli alles koos  järgmise päeva lehega. Mis teha, kui hanged ees.

Nüüd käisin hindasin tänased lumeolud üle ja natuke kühveldasin neid lumealasid lagedamaks. Postkastini veel ei sumanud, olgu tagataskus* mõjuv põhjus,  et järgmisele õueringile minna. 

Õnneks-õnneks, autoga ei pea välja minema!

*Tagatasku on tegelikult mõjuvatest põhjustest punnis. Lisaks eilsele lehele, millalgi päevasel ajal tuleb ju juba tänane ka. Ja puud vaja tuppa tuua. Kõnniringi võiks teha, vaataks need kaugemad lumealad ka üle. 

Ilus talv meil ;)

10.12.2022

...

Oh kui hea

 ...

Kui ma veel tööl käisin, mõtlesin ma igal õhtul (öösel) voodisse maandudes, enne magama jäämist: "Oh kui hea!"

Nüüd mõnikord ka. Aga pigem mõtlen nüüd hommikul ärgates, voodis, enne tõusmist: "Oh kui hea!" Mõnikord panen siis veel silmad kinni ja magan edasi.

On ikka suur vahe, käid sa tööl või mitte.

Veel üks erinevus on reede õhtu. 

Kui käisin tööl, nautisin just seda ühte õhtut nädalas. Töönädal läbi ja kaks vaba päeva ees.

Nüüd on nii, et naudin iga õhtut... kui meeles on.

Mõnikord ununeb.

Täna on meeles nautida. On ka põhjust, projekt "Üks blogipostitus päevas" sai tänasega läbi. Detsembris võtan vabamalt. Näiteks ülepäeva... aga ma ei hakka seda endale lubama. Läheb nagu läheb.

Täna loopisin esimest korda sel aastal lund. Palju seda just pole, aga kui kokku lükatud, sai päris arvestatav vall.

Täna pildistasin selle sügistalve esimesi jääpurikaid.

30.11.2022

Ja sain selgituse, et kuuldud lausel kaamelitel seljad sirged on isegi teatud tõepõhi all. Nimelt sünnivad kaamelil pojad sirge seljaga, aga juba päeva või paari pärast hakkavad muksukesed kerkima. 

...

Tuisune tõnisepäev

 ...

Hommikul paistis päike...

17.01... kell 10.10

Varsti sadas lund...

17.01... kell 11.07

Ja siis hakkas tuiskama.

Pärast jälle oli päikseline. 

17.01.2022... kell 14.19

Tuuline ikka, õhtuni välja. 

Taliharjapäev selline. Päikest oli piisavalt palju, oleks kohe mitu korda hobuse selga jõudnud hüpata. Nüüd pole muud, kui võib kenasti aega nautida... nii nagu rahvatarkus lubab. 

Kui kommetest rääkida, siis setud näiteks näitasid tõnisepäeval sigadele päikest. Mina rääkisin mudilasele (pisikesele päikesekiirele) läbi telefoni muinasjuttu kolmest põrsakesest. 

Pole midagi teha, uued ajad, uued kombed. 

Nihv-Nihv, Nahv-Nahv, Nuhv-Nuhv.

Muinasjutt oli mudilasel õnneks alles avastamata. 

Pilte vaatasime ka, läbi messingeri. 

...

Haloringid

 ...

Ega ma nüüd täpselt aru ka ei saanud, mis seal taevas täna oli.

Igatahes põnev.

Hea, et märgata aidati!

Siin on seletatud ka.

Nägi välja nagu vikerkaar, aga ei olnud vikerkaar. Oli poolik haloring, sest terveks ringiks polnud taevalaotuses enam ruumi. Ring ümber päikese... aga päike oli tasapisi metsa poole vajumas.

Ju oli ilm piisavalt külm ja jääkristalle täis, et tekkida ta sai. 

Värvid olid küll vikerkaarevärvid. 

Siin peaks tegelikult kaks haloringi näha olema... aga pildile jäi kahvatum kui tegelikkuses... kus ta isegi kahvatuvõitu oli.

Järgmisel pildil võiks olla näha ka kaks haloringi ja puutujakaar. 

Kuna taevas nägin, siis väheke pingutamist... ja tõesti on nähtavad!

22-kraadine haloring on sagedasem, 46-kraadist esineb harvemini.

Puutujakaart nägin ainult välimisel ringil. Mingi puutepunkt ehk siiski alumisel ka?

Jupikene haloringist. Lootsin, et värvid jäävad värvilisemad, aga ei, tegelikkuses oli parem.

Kodukülas oli ring taevas kui cd-plaat, mida suvel rästaste peletamiseks põõsa külge riputan.

Selline taevastel teemadel päikseline päev täna.

...

Fotojaht: läbi klaasi

 ...

Eks ole ju, inimesel pole midagi muud teha, kui ühest aknast välja vaadata ja teisest aknast välja vaadata. 

Ongi, sellist tuisku pole ammu olnud, nii et vaatamine on vabandatav. Õigem oleks muidugi õue minna. 

Aga et tuisk ikka meelde jääks (ma ei saa oma mälu usaldada), tegin mõned pildid ka. 

Mägimänd akna taga... on juba paar aastat päästnud mind metsas jõulukuuse otsimisest. Oks vaasis endiselt ilus, lopsakas ja roheline, pole vist probleemi, peab jaanipäevani vastu. Tulukesed võiks muidugi juba korjatud olla.

Selle siputise leidsin ukseklaasilt, küll ikka mõnel on pikad ja saledad sääred... võib uhkusega sirutada.

Tänane päevaküsimus.

Nii, läbi klaasi vaadatuna.

Kas Hari ja Labidas võivad oma kooselu registreerida?

Koostöö sujub neil päris kenasti.

Lõpuks väike lefa-lefa :)

...

Panin üleskutse ka. 

Fotojaht.

Et kui keski leiab mõne klaasi(täie), mida läbida või jagada tahab.

...

Suuri valgeid helbeid...

 ...

Laisa inimese talvepildid.

Esimese tegin juba suvel soojaga ära ;)

Suuri valgeid helbeid

lendleb meile heldelt...

Kitsed  käisid ise akna taga.

20.11.2020

Kui nüüd tõde tunnistada... eilsete põlluserva piltideni ikka jalutasin need sada sammu. Edasi-tagasi.

27.12.2020

Täna tegin rohkem samme... postkastideni ja tagasi. Loomulikult lähen ja teen veel... postkastideni ja tagasi. 

Võimalik, et veel mitu korda.

Ehk lõpuks jõuab postiring meile ka.

...

Tere, tali

 ...

Nonii... saab juubelit tähistada, sest 10 aastat tagasi olen ma samal teemal pilte jaganud.

Tere, tali... 16.okt 2010. Küll aeg lendab, ja ei mingeid suuri muutusi.

Oktoobri keskpaik ja lumi maas, mine või õue lumememme tegema!

Täna siis... 19.okt 2020

See oli hommikul.

Päeva peale läks ilm ilusamaks...

Ja lõpuks tuli päike ka välja.

Kahtlustan, et lund jagub homsessegi.

...

Uue aasta lubadused

...

Ma ei andnud jaanuari alguses ühtegi uue aasta lubadust, sest võlad jäid veel eelmisest. Hirssi pole siiani söönud, kui järgmine kord poodi lähen, ostan koju valmis.

Kohe hulgem!

Aga tahaks, et oleks veel midagi.

Nüüd vaatan oma igapäevased tegemised üle, ehk annab sealt midagi lubaduste alla kantida. Vahet pole ju, kumb enne on, kas muna või kana...

Näiteks see lumememm, terve talv (!) on olnud tunne, et mis talv see on, kui lumememmegi teha ei saa. 

Mitte et ma muidu teeks. Kui lund on kuhjaga, siis on sellega muudki teha, teid lahti kühveldada näiteks.

Aga eile tegin lumememme ja nagu naksti on esimene lubadus vormistatud!

02.03.2020

Kui juba talvest rääkida, siis teine lubadus tuleb sujuvalt ka talvine.

Või pigem jäine.

Püüda pildile vähemasti üks jäälill. 

Igal talvel ju olen!

Kahjuks jäi selle talve ainus jäälille jäädvustus detsembri algusesse, nii et see ei sobi. 

Aga kes ütleb, et lilled ainult aknal õilmitsevad, kui tõde tunnistada, siis maapinnalt ongi nagu loomulikum nende ilu nautida.

Nii et see pilt sobib küll.

15.02.2020

Kolmas lubadus võiks olla midagi numbritega.

Kui ma oma sünnipäeva eel-õhtul (või pigem eel-hommikul) magama sättisin, sattus pilk kellale. 

Jee, millised numbrid! 

Loomulikult ootasin ma need puuduvad kaks minutit ja saingi väga tähendusrikka kombinatsiooni. 

02.02... 20.02.2020

Selge see, et päeva sisse mahub paremaidki numbreid.

Peaasi, mitte maha magada.

Kell 20.02 ma õnneks veel ei maganud!

Uueaasta lubaduseks sobib päris hästi.

Jäädvustada oma sünnipäev mingil erilisel moel!

Tehtud!

Neljandaks võiks ju korrata vana teemat, et üks zentangle päevas, aga see ei lähe mitte. Ma pole nii tootlik, nii et anname asjale uue nime ja saamegi täidetava lubaduse.

10 pisipilti kuu jooksul (lugesin varud üle, täitsa täidetud). 

Zentangle polekski nende kohta õige nimi.

9 x 9 cm

Aga muidu... kirjutamisel on tekkinud tõrge. 

Siit võikski tulla viies lubadus: kirjutada! 

Kasvõi natukene korraga.
 ...

Õ nagu õnn

...

Õnneks oli täna kena ilm, kiskus isegi õue.

kord öeldi õnn tuli õuele

ja õu sai õnne täis

õnn tuli siis ka kambrisse

ja kamber sai õnne täis

viimaks õnn tuli sahvrisse

lauta ja aita ka

rõivad veel mahtusid kohvrisse

siis pidi minema

(Juhan Viiding)

Õues oli mõnus. Selline päikseline ja jäine. 

Talve moodi, kuigi ilma lumeta.

Viidingu luuletus õnnest... see ei ole õnnelik.

Siis pidi minema.

Tegelikult see päev ka. 

Tänane.

Need minemised.

Lõplikud.

Liikluses hukkus kolm... miks küll neile õnne ei antud...

...

D nagu detsember

...

Polegi rohkem vaja: kui D, siis detsember.

Võtsin välja oma aastatega kogunenud pildid detsembrist, ja kuna oluline, et hingele hea, siis lihtsalt peab detsembris lund olema.

Tuleb välja, et ongi, kasvõi natukene, või siis lihtsalt loetud päevadele jagunud.

Selgi aastal juba, ilm oma talvisemat poolt ka näidanud.

02.12.2019

13.12.2018

02.12.2017

12.12.2016

30.12.2015

01.12.2014

10.12.2013

29.12.2012

23.12.2011

10.12.2010

23.12.2009

21.12.2008

...