Ü nagu Ülo

...

Kes siis Ülo ei teaks!

Ümera Ülo ju!

Ütle ainult Ümera, kohe tuleb tuttav nägu silme ette.

Võiks pigem Ümera lahingu peale mõelda.
Miks toimus, millal toimus ja kuhu see Ümera jõgi siis tegelikult suubub.

"Ümera jõel on hea surra!" ohkab kangelane Mait Metsanurga romaanis "Ümera jõel".

Aastal siis oli 1210.

Saarestel on toredad ü-sõnad.

Ühtepuhku

Ühtesoodu

Ühtejooni

Ühtetihti

Ühtevalu

Ühteohku

Üheraati

Üksiotsi

Ü nagu üks.
Jõudsingi sujuvalt numbrite juurde.

Ja mitte ainult üks.
Ü nagu üheksa.
Üheksa ametit, kümnes nälg... nagu ütlevad vanad eestlased. Saareste sõnaraamat aitas meenutada.

Kui juba numbritest rääkida, siis arvud ühest kümneni, 20% algavad ü-ga, 50% k-ga (kaks, kolm, kuus, kaheksa, kümme). Jäävad veel neli, viis ja seitse.
Ometi on tähestikus piisavalt tähti, et iga number just temale sobiva oleks võinud saada :)
Ajal, mil numbritele nimesid pandi.

Aga veel vanast sõnaraamatust.
Ü nagu üsitsi... mehed on üsitsi koos (maadeldes).

Mis isa korjab üsaga, poeg pillab hõlmaga.

Katsu sa mõnelt tänapäeva mehepojalt küsida, kuidas sul üsaga lood on ;)
Ü nagu üsk... keha alaosa.

Saareste, Mõisteline sõnaraamat 6, lõik 1136

36...

1936

1936 sündis mu onu, temale panid vanemad kaks eesnime, esimene algas A-ga ja teine Ü-ga. 

Ka nagu omamoodi mäng tähtede ja tähestikuga.

Esimese poja nimest see tagumine sai vanaisa raadiotehasele.

Ülo Raadio. Tehas ehk kõlab liiga uhkelt.

Ülo RaadioTuba.

Ü nagu Ülo... jõudsingi oma heietustega algusesse tagasi.

Ei jää üle muud, kui lobisemine lõpetada.
Ü nagu üle.

Kui ennem oli kõik puudu ja nüüd on kõik siin, siis on ju kõik üle.
Teadagi... Mõhk ja Tölpa.

...

Ö nagu öö

...

Ühes tähes on peidus lõpmata palju, nagu pimeduseski.
Mitte midagi ei näe, aga tead, et on.
Isegi kui midagi ei kuule.

Või ei näe, aga kuuled.

Ööhääli.

Nii et kui ei näe, aga tead ja kuuled, siis võidki öelda, et on öö.

Ö.

Öö.

Öööö.

Vahet ju pole, kuidas ütled, täitsa ühtmoodi kõlab.

Kõlab kui öö.

Ööhääled on erinevad.

Öökulli huige on ööhääl.

Või torm merel. 

Öine torm on ööhäälne.

Öine tuul ka. Logistab luuke ja kriiksutab väravaid.

Suveöö pole päris öö. Suveöö pole öö moodi. Suveöö on liiga valge.

Ööd on kõige rohkem öötöös, seal on neli ööd.
Vahet pole. Loed vasakult paremale või paremalt vasakule.
Öötöö.

EW-aegne entsüklopeedia ütleb: öötöö, Eestis töö, mida tehakse ajavahemikus kella 9-st (resp.10-st) õhtul kella 5-ni hommikul.  On keelatud naistele ja alla 18 resp. 17 aasta vanadele alaealistele.

1976. aasta ENE arvab natuke teistmoodi. Lisaks kellaajale (22-st 6-ni). Öötöö eest makstakse kõrgemat töötasu. Sellele tööle ei tohi rakendada rasedaid naisi, rinnaga toitvaid emasid, kuni ühe aasta vanuste lastega emasid, alaealisi jmt.

1998. aasta EE sellist mõistet nagu öötöö ei tunnista, kuigi neid ö-algusega sõnu on seal üheksa lehekülge.

Öös on ööd.
Öös on ööpimedust.

Öösiti lõhnavad öölilled.
Ööviiulid.
Noppida neid ei tohi, aga tõsi see on, et öösiti võib neid lõhna järgi üles leida.

Öös on ööbikud, ööliblikad ja öökullid.

Mõni neist uudistab ka päevavalgel.

Ireeni foto "Kevad"

...

Ä nagu ähvardus

...

Ähvardus lasti lendu eile. 

Ähvardav väide.

Jaanuarikuu kolmas esmaspäev on aasta kõige masendavam päev.

Väite tõestamise valemis on arvestatud ilma, võlgasid, kuupalka, jõuludest möödunud päevade arvu... midagi kindlasti veel.

Suhete suhtelisust, mälumahu madalseisu või kehakaalunumbri progresseerumist.

Näiteks.

Mis ühikutes masendust mõõta, seda ei öeldud.

Mu meelest sobiksid ruumala ühikud, tõusen hommikul üles, kallan pool klaasi vett ja selle pealt vaatan, mitu milliliitrit on täna hommikul masendust.

Kui klaas on pooltühi, siis igatahes on masendus olemas.

100 ml vähemalt.

Kui tundub, et masendust on ikka palju rohkem, vala liitrisesse anumasse pool vett.

Saad kohe 500 ml masendust.

Kui aga klaas on pooltäis, on masenduse hulk 0 ja võid rahulikult sukelduda igapäevaellu.

Meid vedas mälu alt, hommikul ei olnud enam meeles. Et masendus vaja üle mõõta ja alles siis päevaplaanid paika panna.

Näiteks kassi kaisutamine hommikul esimese tegemisena. Kusjuures, just täna hommikul oli mul kass käeulatuses, võimalik, et ainus kord terve aasta jooksul. Et ärkad, sirutad käe... ja ennäe! Kass!!!

Nüüd muidugi meenub, et seesama kass öö jooksul kaks korda mu aju eest hoolt kandis ja padja kõrval tiksuva mobiili põrandale nihutas. 

Et endale kohta teha.

Kass jäi kallistamata, tõstsime toonust kohviga, siis läksime välja päeva nautima.

Masendus ei tulnud meeldegi ja jälle jäi üks oluline päev (ikkagi vaid kord aastas!) tähistamata.

Meenusid hoopis igasugused seiklused aastate tagant.

Tartu kuulub endiselt mu lemmik-linnade nimekirja.

...

Õ nagu õnn

...

Õnneks oli täna kena ilm, kiskus isegi õue.

kord öeldi õnn tuli õuele

ja õu sai õnne täis

õnn tuli siis ka kambrisse

ja kamber sai õnne täis

viimaks õnn tuli sahvrisse

lauta ja aita ka

rõivad veel mahtusid kohvrisse

siis pidi minema

(Juhan Viiding)

Õues oli mõnus. Selline päikseline ja jäine. 

Talve moodi, kuigi ilma lumeta.

Viidingu luuletus õnnest... see ei ole õnnelik.

Siis pidi minema.

Tegelikult see päev ka. 

Tänane.

Need minemised.

Lõplikud.

Liikluses hukkus kolm... miks küll neile õnne ei antud...

...

V nagu Vestle

...

Tont seda teab, kust mu meili-kasti hakkas tutvumispakkumisi tulema.
Juba ammu.

Mingi Twoo saatis. Et see ja teine on sinust huvitatud.

Aitäh, aga no ei ole.

Tõesti kohe mitte.

Algul, juba mõned aastad tagasi, klikkasin ikka kirja lahti. Siis olid huvilised 80+.

Ma kohe palju aastaid enam neid kirju ei avanud.

Aga nüüd ükspäev näpuviga, kiri lahti ja mis ma näen. Puha noored mehed! 20+ ja 30+.
Ja appikene!... nagu mingi perekond.
Johan Vestle
28
Martin Vestle
33
Janis Vestle.
37

Kurtsin õele, aga tema itsitas.
Et pole mingi perekonnanimi, lihtsalt võimalus.

Vestlemisvõimalus.

No kust mina pidin teadma!
Oh sa pühadevahe!
Küll neid vanu inimesi on lihtne lolliks teha!

Ja lollitajatel hea meel!

Nagu sugulane, kes kontakteerus võimalikult paljude tuttavatega.
Ootan
Vasta!

Kõik vastasid.
Ja üsna ühtemoodi.
Kus sa oled???

V nagu Vasta... koht Lääne-Virumaal.
...

U nagu usk ja unustus

...

Mu keskkoolijärgsel sõbrannal oli sõrmus, millele olid kujundatud sümbolid - rist, ankur ja süda.

See oli tema vanaema kihlasõrmus, ja kuigi õhukeseks kulunud, tema sõrme täitsa paras ja endiselt arusaadavalt sügava mõttega.

Usk, lootus, armastus.

Nüüd on sõbranna ise vanaema.
Rääkisin temaga aasta lõpus. Sõrmuse kohta küsida ei märganud.
Aga ma kindlasti kunagi küsin.
Kui ei unusta...

U nagu unustus.

Kuhugi on kadunud
usk ja unustus.
...
Unustuste usku aga, kui sa mäletad...

Rist kui usk.

Unustatud ristid kalmistul.
Eks need, kes mäletasid, puhkavad juba ise mullas. Rist mälestust hoidmas.

Kui mäletamisest rääkida, ma tean ja mäletan.
Mu vanavanemate hauad.

Ka mu vana-vanavanemate rahupaigad.

Kõige kaugem on Rootsis, seda haudakivi tean vaid piltide peal.
Unustanud ma teda ei ole, kuigi me ei kohtunud kunagi. Aga me kirjutasime, ma olin napilt 14, kui ta suri.

Ubi bene, ibi patria.
Kus hästi, seal isamaa.

Ma ei tea, kui palju Olga oma isamaad taga igatses. Ega ta elu Eestis kerge ei olnud, palju lapse, noorelt leseks.
Tema vanadus Rootsis oli kindlasti kordades turvalisem kui noorus Eestis. Rootsis olid ka tema lapsed ja lapselapsed. Suur osa neist.
Vanaema Olga, sündinud 1878. Ta oleks kui minu eakaaslane, kui sõja lõpus koos lasteperedega paadipõgenikena läbi Soome Rootsi läksid.

Under oli 5 aastat noorem, aga minemised olid üheaegsed, 1944.

U nagu Under.
Ja tema luuletused.
Nendesse on küll sisse kirjutatud palju valu ja igatsust.

Oh kuulata, mis kostab sääl
ja virgutab mu valust?
Oh ei... oh jaa... see linnuhääl
on minu kodutalust.
Kui läksin säält, kuis helkis nii
tee haavalehti punas...
Sestsaadik küsib alati,
meel aina mõtleb: kunas?
("Võõrsil")

Kirjanikke, kes paguluses kirjutasid, oli teisigi.

Uneretk
Nüüd päevakirjad lagunevad koost,
võilille peadest pudenevad ehmed.
Öö astub tasa läbi akna kambri.
Tal mustad käpad, hellalt udupehmed.
(Bernard Kangro)
...

T nagu teekond

...

Loen seda õdede-sarja.  "Seitse õde" ja need järgmised.

Lucinda Riley.

Kes teab, see teab. Minul on ainult kolm raamatut loetud, neljas pooleli, nii et olen poolel teel.

T nagu tee.

T nagu teekond.

Minu jaoks ongi neis raamatutes kõige köitvamaks see teekond, mida kaudu õed oma juurte juurde kulgevad. Ameerika, Austraalia, Euroopa, kes kuhu. Kirjanik on osavalt palju ajalugu ja geograafiat oma teostesse sisse kirjutanud. Huvi tekitavalt, kohati kui reisikiri. Mul on märkmik kõrval, et üles kirjutada tekstist välja nopitud koha- ja tegelaste nimed ning erinevad ajaloosündmused, olen otsimise ja lisalugemisega raamatu lugemise aega teadlikult pikemaks venitanud.

T nagu Tai ja T nagu tempel.

Esimene vahepeatus, kus CeCe oma teekonnal kõigepealt jõuab, ongi Tai.

T nagu täht... Petlemma täht, millest Pa oma tüdrukutele rääkis. Ja mida CeCe jõuluõhtul taevast otsis.

Ja mida sadakond aastat varem otsis taevast jõuluööl ka Kitty, kes oli rikka proua saatjannana  Austraaliasse reisinud.

Nüüd siis Pärliõde sinna teel.
...
Tänased uudised ütlesid, et maastikupõlengud Austraalias on jõudnud Melbourne'i eeslinnadeni.

Tuli ja tulekahjud.

Tuul.

Tundub, et see kõik on nii kauge, ja nagu ei peaks väga puudutama, ometi jõuab kohale.

Traagika, mis selle kõigega kaasneb.

Eludes ja lugudes, linnades, külades.

Looduses.

Täna ja eile, mõned aastad tagasi, mõned aastakümned minevikku.

1906 oli aasta, millest lugu hargnema hakkas.

Teekond teadmatusse.

Ilukirjandus ja tegelikkus läbi põimunud.

...

S nagu saatus

...
Esialgu oli sõna...
S nagu sõna.

Nüüd, kui nädal aega olen mõelnud tüdrukule, kes lihtsalt ühel hetkel kadus, on olulisemaks sõna saatus. 

Saatus sul selline, ole ja oota...

Minutid. Tunnid. Päevad. Ööd.

Pime.

Külm.

Märg.

Ma ei suuda sellele mõelda, ent mõtlen ometi.

Milline ülekohtune saatus. 

Ehk annab lõpuks armu, ehk ei võta ära.

Leida ta ju aitas.

...

Aga jah, enne oli sõna. 

Jätan ka selle.

Sõnade putukad suminal lendavad (Ellen Niit)

Imetlen neid, kes oskavad sõnu sättida. Niisama ilusasti seada või lausa luulekeelde ümber panna.

Sütiste näiteks.
Nii umbes nädal tagasi Vikerraadio saates "Luuleruum", Hingetuisk. Juhan Sütiste luulet luges Tõnu Mikiver.

Sütiste... talvised mõtted ja meeleolud aastatest 1930 - 1939.

28. detsembril oli Sütistel 120. sünniaastapäev.

Luuletused olid vägagi tuttavad, tuttavad sellest ajast, kui iseendale luuletusi lugesin.

Nüüd pole ammu, või kui, siis õige natukene.
Luulet üldse lugenud.

Aga sõnad mulle meeldivad.

Luuleruum.

Hingetuisk.

Palju kaunilt kõlavaid sõnu on sõnaraamatutes.

S nagu Saareste.

Saareste Mõisteline sõnaraamat.
Sõnad ja sõnaseadmised.

Sepist ei kanta seljas.

Sõeludes saab vili selgeks.

Suur puu ei lange ühe laastuga.

Killuke kodusest suurest puust... jõul 2019

Kui juba jutuks puu, siis siit ka üks põnev sõna.

Tutuga pettäi.

Selle leidsin ühest vanast ajakirjast, Eesti Loodus, nr 4 1966.

"Tutuga pettäi" on Lõuna-Eestis üks väheseid looduskaitse all olevatest puudest, mis paistab juba kaugele. Kõrgust umbes 20 meetrit ja vanust sadakond aastat.

Tutuga pettäi on üks looduse meistritöödest.

Ütleb artikkel ajakirjas.

Oli.

Oli omapärane loodusobjekt.

25.04.2015 kirjutab ajaleht "Koit", et tutuga pettäi jäi tututa.

Tutuga pettäi jäi tututa.

Ma ei saa midagi teha, mulle sõnad meeldivad.

S nagu sõnad.

Sõnaseadjad.

Saareste.

Sütiste.

Külm sadu mind sihitult pillub

läbi vettinud tuule.

Olen muutunud lahtiseks killuks

ja vaevu veel kuulen

linna vesiseid  lukseid.

Mahanõretav sinine ving

määrib vastikuks seinad ja uksed - 

kurat teab kuhu lõpeb mu ring!

(Reast väljas, Juhan Sütiste)

...

R nagu raha

...
Või siis R nagu Rimi.

Raha meeldib mulle rohkem... mitte et mul Rimi vastu midagi oleks.

Vastupidi, olin täna täitsa mures, et mu viimaste aastate jõululaupäeva traditsioon katkeb.

Rimi päästis maine.

Nimelt on juba mõned aastad Selver mind jõululaupäeval välja visanud.

Viisakalt.

Ikka nii, et hea ostja, veerand tunni pärast paneme uksed kinni.

Esimene kord oli päris kohutav kogemus, mul järgmine päev tuba rahvast täis ja kodus süüa eimidagi.

Aga mul käis kähku, kümne minutiga oli käru kuhjas täis.
Kaasa kinnitab, et turvamees olla mind lausa poest välja pukseerinud, aga seda ma ei usu. Ehk ta käis mind lihtsalt juba lukus uksest välja laskmas, igatahes midagi ebameeldivat nagu ei meenu ;) 

Järgmine jõul olin juba ettenägelikum, kodus ikka midagi süüa oli, aga vähe-vähe, ja külalised tulemas. Mina ei tea, kuidas see juhtus, et jälle samas Selveris. 

Armas külastaja, 15 min ja kogu lugu.

Nojah, kes siis seda lugu ei tea!

Sel aastal tegime oma traditsioonilist jõululaupäevast ringsõitu, Metsakalmistu... Liiva. 

Kellaaeg oli tunnike-paar varasem. Mul oli täitsa mure, et traditsioon saab rikutud. Kuidagi juhtus veel nii, et seekord mitte Selver, vaid Rimi. Kell lähenes kuuele. Ja siis... üllatus-üllatus! Juba tuttav parool. Armas külaline, veerand tunni pärast suleme uksed.

Jeee! Nagu muusika mu kõrvadele!

Aitäh, Rimi, päästsid päeva!

Ladusin raha letile, kauba kotti, ja kell kuus olime juba Metsakalmistul.

Kaunist jõuluaega teistelegi!

...

Veel üks lugu tuli meelde.
Sõbrants mul hommiku-inimene.  Oli toidupoes käru kergete kraadidega alkoholi jõudnud täis mõelda, kui sõbralik hääl ütles: armas külaline, palun vabandust, aga enne kümmet me alkoholi ei müü.

Järeldus? Tee, mis sa teed, ikka teed valesti!

Aga see ka, et kui sa osta ei saa, jäävad kulutused tegemata.

R nagu raha... jääb alles.
...

P nagu palun

...
Palun vabandust.
Parool selline.

Põruta ikka täiega, küll andeks antakse.
Palavaks muidugi kisub. Aga...
Pika peale ununeb lõpuks ära ka.

Poliitika... nii nad räägivad.
Põnev.

Peale selle...
päevakajalist.

Põlluserval käisin. Põllutööd kenasti tehtud.

Pagaripoistes saime Katiga kokku.

Penskarid pidasid pidu neljapäeval.

Pühapäeval on neljas advent ja sealt edasi kohe jõulud.

Palu mis sa palud, päikest napib, aga lund ka ei tule.
Palumine mõnikord ei aita.
...

O nagu ohohohooo...

...

Kui mul oli teisipäeval plaan paar sisukat tundi Tallinna vanalinnas mööda saata, siis Eesti Lastekirjanduse Keskus oli selles võimaluste nimekirjas number kaks.

Number üks oli üks rändnäitus Rahvarinde muuseumis, mis, nagu selgus, oli teisipäeval suletud.

Number kolm jäi ära ajanappuse tõttu, aga punkt neli mahtus kenasti õhtusse sisse.

Kus siis see ohohohoo?

Esimene ohoo oli Lastekirjanduse Keskuses.

Lõpuks ometi sain võimaluse vabalt sisse minna ühte uhkesse vanalinna hoonesse Pikal tänaval, kus kolasin läbi kõik kolm korrust.
Mina teatavasti see vanade asjade fänn.

Tõsi, muu vanalinnaga võrreldes on hoone suht noorukene, 100+ aastat.

Aga sobis ikka väga hästi.

Laste, raamatute ja kunsti jaoks ka.

Moskva illustraatorite jõulunäitus andis kena ohoo-efekti.

Edev mina ka pildi peal

Edgar Valteri püsinäitus.

Minust vanemad aabitsad ja minu lapsepõlve lemmikraamatud.

O nagu Ott ja O nagu Oskar.

Aga siis oli veel ohoo-efekt, kui Katiga läbi vanalinna jalutasime. See neljas punkt päevaplaanis.

Ilus oli!

Jaani kirikus kuulasime laste kontserti ja Olevistest jalutasin niisama mööda.
Kui juba O-sid korjata.

Ja kui ma siis lõpuks kolmapäeva hommikul koju jõudsin, oli ka ohohoo.
Raadios tuli Huvitaja saade, ja seal räägiti Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Saate meeskond oli sealsamas, kus mina eelmisel päeval.

Tänase päeva märguande sain ka kätte. Just siis, kui Ohoosid kokku lugesin, tuli raadiost Kuldrandevuu ja Heimar Lenk.
Kõrvu jäi lause: Rock-lood levisid ka jälle nagu ikka hea muusika, ohooga kohe üle maailma. 

No ja kui ma nüüd need ohood kokku arvutan, siis saabki ohohohooo!
...

N nagu Nangijaala

...

Kui on juttu surmast, siis tuleb ilmtingimata rääkida Nangijaalast. Eriti siis, kui pead sellest rääkima lastele.

Ja kui tunned, et rääkimine hästi välja ei kuku, võta raamat ja loe.

Astrid Lindgren, "Vennad Lõvisüdamed".

Olen seda koolilastele ette lugenud ja iga kord väevõimuga pisaraid tagasi hoidnud. Vaid mõned leheküljed kogu raamatust ja kõik on öeldud.

Joonatan teadis, et ma pean varsti surema. Ma usun, et seda teadsid ammugi kõik peale minu enese. 

Nangijaala on maailm, mille Joonatan välja mõtles oma väikese haige venna lohutamiseks.

Nangijaala on paik, kus sünnivad muinasjutulised asjad, ja kes sinna satub, võib hommikust õhtuni seiklustest osa võtta.

"Nangijaala," kordan ma. "Kus see asub?"

Joonatan ütles, et ega temagi tea päris täpselt. Aga see pidi olema kuskil tähtede taga. Ning ta hakkas jutustama Nangijaalast nii, et mul tekkis peaaegu tahtmine otsemaid sinna lennata.

...

M nagu mood

...

Moejuttu natukene.

ETV2 on järjest näidanud filme suurilma moest.

Sel nädalal oli "Christian Diori joonistused" ja nädal varem "MCQUEEN".

Täiesti teine maailm.
Mõtlemapanev.
Kuulsus ja traagika käsikäes.

Moekunst sõna kunst tähenduses.
Kõik see glamuur, inimesed...
Kogu protsess ideest kuni moeetenduseni.

Huvitavad filmid olid mõlemad, eriti raputas MCQUEEN, Dior pani mind mõtlema, või pigem sain aru, et mina neid jooniseid lugeda ei oska.
Tundub, et vaid mõned suvalised kriipsud, aga valmisid imelised kollektsioonid imeliste detailidega.

Kuna mul mõnedki EW-aegsed ajakirjad käepärast, siis vaatasin, võrdlesin ja mõtlesin, kas nende jooniste põhjal ka moe kõrg-klassi oleks saanud kujundada.

Mu meelest väga kaunid!
1930ndatest.
Kümmekond aastat varem, kui Christian Diori täht moemaailmas särama lõi, ja kolm aastakümmet varem, kui Alexander MCQueen (1969) sündis.

Detailideni välja joonistatud moed, meenub, et kunagi üks proua läks ateljeesse ja tellis endale mingi sarnase joonistatud pildi järgi kleidi. Õmblejad olid veidi nõutud, tundus kuidagi võimatu nii paljude ja nii omamoodi läbilõigetega kleit valmis teha.

Ma ei tea, kuidas lugu lõppes, ju ikka sai proua oma tahtmist.

M nagu meenutused.

Ma leidsin paar ema tehtud joonistust mingi suvalise ajakirja kaanel. Ei tahtnud ära kaotada, kleepisin oma visandiraamatusse. 

Ja et nad end seal üksikuna ei tunneks, panin hiljem üht-teist lisaks juurde. Sai selline moe-teemaline lehekülg.

...

L nagu lootus

...

Loomulikult ei olnud see minu valitud sõna.

Lootus.

Mina kirjutasin lill... 

Aga samal hetkel tuli laul "Ainult sina võid mu maailma muuta".

...siiski pole lootus läinud...

...keelatud ei ole ju loota...

Terminaator.

Ohkasin, ja vahetasin sõna.

Kui märk, siis parem mitte eirata.

Pigem loota, et oskan sõnastada.
L nagu lootus.

Lootus... lootus on vastand meeleheitele.

Eilses hommikus oli meeleheidet... see suurpõleng ja 5 hukkunut. Ma ei näe siin lootust.

Lootus sureb viimasena... aga ta sureb. Kui ikka pole enam midagi, millele loota. Lähedastel on lihtsalt edasi elamise võimalus.

31.07.2019

...
Lootus ja lootusetus.

09.04.2014

Loodus ja looming.

30.11.2019

...
Looming ja looja.

Lootsin head, sain parima.
Tänane kontsert.

Noored talendid Tähe-Lee ja Anton Hannes.

12.12.2019

...
Lihtsalt lood.

Näitus raamatukogus.

12.12.2019

Lugu... lugu ootab rääkijat ja rada kõndijat.

...

Selline kahe päeva kokkuvõte.
...

K nagu kivi

...

Kui ma nüüd k-tähe juures jätan kividest kirjutamata, siis olen reetur. 

Kivid on mu hingesugulased.

Ma olen alati valmis nendega suhtlema. 

Või neist rääkima.

Nad tulevad mu juurde, neid on mul kodus siin ja seal, igal oma lugu.

Aga mitte ainult.

Mõni kivi on näiteks muinasjuttu sisse kirjutatud.

"Kaarnakivi"... Juhan Jaikilt valimik tondi- ja loomajutte. 

Ja kivijutte.

Kaarnakivi on teatavasti niisugune kivike, mis annab inimesele kõike, kui inimene oskab targalt talitada. 

Kaarnakivi on väike, must ja ümmargune, ja leida võib teda kaarna pesast.

Raamatus on lood ka suurtest kividest, näiteks need tüdrukud ja poisid, keda kuri pärgel raudkepiga kivideks moondas.

Kaksteist kivi... lugesin üle. Kuus venda ja nende pruudid.

...

K nagu kaaren... kaaren ise on osake mu lapsepõlvest.

See kurb laul, mida ma ikka ja jälle kuulata tahtsin.

... siis tuli kuri kaaren, kes ise must kui öö, sõi ära neli muna ja lõhkus peas ka.

Kui juba linnud, siis kivitäks.

K nagu kivihing... tema see ongi. Kivitäks.

Kivinokkija.

Kiviraudsepp või kivitiku-Liisu.

Kitsekarjane.

Heal lapsel palju nimesid.

Elab kiviaedade pragudes, kivihunnikutes, varemetes. 

Hääl kui haamrilöök vastu kivi.

Nii on nende kividega.

Viimati tõin ühe kaasa Riia-reisilt.

Imeline ju. Isegi märk peal.

Parasjagu mahub rahakotti.

Viimati pildistasin üht kivihoonet.

02.12.2019... siis oli meil juhuslikult talv.

...
Ja nüüd käisin veel jõe ääres.
Kivid keerises.

Ime, et vool neid kaasa pole viinud!

12.12.2019

...

J nagu juhtmed

...

Jumalast jama ju, kui juhtmed pikad. Miskipärast on tunne, et mul see just viimase aja probleem. Igatahes sobib, kui mulle asju põhjalikult seletatakse. 

Mitte nii, nagu siin mõni.

Lihtsalt möödaminnes jutustab.

Põhimõtteliselt oli lugu selline: pere tuli koju, ja mis nad näevad, koer on laua peale roninud ja lillevaasi ümber ajanud. Aga mis veel kummalisem, lillevaasi püsti tagasi upitanud. Just nimelt koer, sest kedagi teist ei olnud kodus.

Kas ma sain aru?

Loomulikult mitte!

Muidugi kõlaks lohutavalt, et mõni veel... vajaks lisaks vihjeid, selgitust või nõuannet, kuidas mõelda.

Aga kui ei, siis ei, elan üle.

J nagu...

juhtmed

ju

jumalast 

jamad

...

Täna oli mõisas kontsert, selline jõulumeeleoluline.

J nagu jõulud.

Koer, kes osales, ei ole seotud eelmise looga.

Tema on seotud terve paksu raamatuga.

Raamat, mida loetakse, on koerast, keda hoitakse.

"Grifoon Leenu", Marek Sadam.

...

I nagu igavik

...

Kas sõna igavik tuleb sõnast igav?

Et kui mul on igav, siis aeg tundub kui igavik.

Kas igavik on igav?

Igavene juut... Ahasveerus.

Kingsepp Ahasveerus ei lubanud Jeesusel tema viimasel teel Kolgatale oma maja ees puhata.

Jeesus, raske rist seljas, jõud nõrkemas, palus luba korraks istuda kivipingile, pahur juut aga tõukas vangi ja hüüdis: "Mine, mine!"

Ja siis hüüdis taevane hääl Ahasveerusele: "Sa pead rändama mööda maailma igavese ajani."

Sellest ajast peale Ahasveerus rändab, isegi Surm ei võta teda. 

Müüt Igavesest Juudist on kandunud läbi aastatuhandete meie aega ja on muutunud igavese kodutuse sümboliks.

Mul ei ole igav, ja ma ei hakka seoseid otsima.

Aga nagu ikka, mingid seosed tulevad.

Iseenesest.

Igav... igavik... igavene... igavikuline

Eile, oleks ju võinud arvata, et kui sul on kohalikus pealinnas neli tundi bussini aega, saab olema igav, aga mul on mõned lemmikkohad, kus aeg liigub hoopis teises tempos.

Seekord käisin ühes uuskasutuses.

Uuskasutus, sest taaskasutus pole hea sõna, nii mõnigi ese on seal täiesti kasutamata, samas hind peaaegu olematu.

Nagu see raamat.

Mitte ainult kunst, vaid võimalus ka päevikut pidada. 

Igasse päeva mõte.

Tegelikult ostsin selle raamatu juba eelmisel nädalal, eile sealtsamast ühe teise kunsti tutvustava teose.

"Väike maaligalerii", autor Vladimir Porudominski. 

Ilmunud 1992, kirjastus "Kunst".

I nagu igavikuteeline... 1992 suri ema.

Kõik tema neli lapselast kannavad eesnime, mille algustäht on I.

I nagu ...

...

G nagu geograafia

...

G nagu geograafia... Maa kirjeldus, maateadus.

Kuskilt mul see vana õpik, aastast 1935.

Kohe tunne, et võiks minna reisima!

G nagu Gulliver... raamat "Gulliveri reisid" ilmus esmakordselt 1726. aastal Londonis.

Seda raamatut mul ei ole, foto laenatud siit.

Raamatut olen lugenud küll, rohkem kui korra, kuskil peaks ta mul kodus olema, 1951. aasta väljalase.

Etendus jäi kahjuks nägemata, kuigi info NUKU muuseumis oli väljas: viimased etendused.

Maibritt tegi kohapeal veidi teatrit.

26.06.2019

Ühe pliksiga käisime muuseumis sel suvel, teisega viis aastat varem.

19.04.2014

Juhan Viiding Gulliveri mänginud vist ei ole, ometi on pilti vaadates küll tunne, et Mette just Gulliveriga kokku sai.

Juhan Viiding mängis teatris kunagi Peer Gynti... G nagu Gynt.

"Peer Gynt", Henrik Ibseni 1867. aastal valminud näidend.

Tallinna Draamateatris 1978. aastal.

Seda etendust olen ma näinud. 

Omamoodi rännumehed olid nad mõlemad, nii Gulliver kui Peer Gynt.

ERR arhiivis on kuuldemäng, kus Peer Gynti osa teeb Kaarel Karm.

...

E nagu Eesti

...
E nagu ema.

E nagu emakeel.
E nagu Eesti... E nagu eesti keel.

Ma mõnikord õhtul loen Saareste sõnaraamatut.

Eesti keele mõisteline sõnaraamat, Stockholm 1958.

Minu käes on kuus esimest vihikut, teised 18 veel Rootsis.

Loen ja mõtlen, et ilus keel see meie keel.

Eesti keel ja eesti meel.

E nagu Eesti... E nagu eestlased.

Üle kogu Eestimaa.

Maapoole rahvas.

Tuulerahvas.

Rannarahvas.

Aga millal kirjutati esimesed eestikeelsed kirjaread?

Suvel, kui Saaremaal käisime, sõitsime läbi mitme kiriku juurest, ja kus sai, astusin sissegi.

Tegin pilti.

30.07.2019

Tervikust ja detailidest.

30.07.2019

Hiljem, kui fotosid vaatasin ja tausta uurisin, sain päris huvitavat teada.

Lauset Kaarma kiriku peaukse kõrval peetakse vanimaks eestikeelseks tekstiks, tõsi küll, kirjastiil ja sõnastus vihjavad, et vast mitte aastast 1407, aga ilmselgelt varem kui 1535. aastal trükitud luterlik katekismus.

E nagu elu.

01.12.2019

E nagu elatusmiinimum e eksistentsimiinimum
Inimese elamiseks vajalike elatusvahendite minimaalkogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastootmist ning elementaarsete kultuuriliste vajaduste rahuldamist.
(E nagu ENE, 1970. 2.osa lk 196)

E nagu elementaarsed kultuurilised vajadused... raamatud näiteks.
Laenuta või raamatukogust.

E nagu eksliibris.
Ex libris... raamatute seast... raamatutest.

E nagu Eilart.
Mul on tema eksliibrisega raamat.

Ootab õiget kohta, kuhu paigutuda.

Seda kohta, kus ta koht oli, lihtsalt enam ei ole.
...

D nagu detsember

...

Polegi rohkem vaja: kui D, siis detsember.

Võtsin välja oma aastatega kogunenud pildid detsembrist, ja kuna oluline, et hingele hea, siis lihtsalt peab detsembris lund olema.

Tuleb välja, et ongi, kasvõi natukene, või siis lihtsalt loetud päevadele jagunud.

Selgi aastal juba, ilm oma talvisemat poolt ka näidanud.

02.12.2019

13.12.2018

02.12.2017

12.12.2016

30.12.2015

01.12.2014

10.12.2013

29.12.2012

23.12.2011

10.12.2010

23.12.2009

21.12.2008

...