Esmaspäev, 30. detsember 2019

T nagu teekond

...
Loen seda õdede-sarja.  "Seitse õde" ja need järgmised.
Lucinda Riley.

Kes teab, see teab. Minul on ainult kolm raamatut loetud, neljas pooleli, nii et olen poolel teel.
T nagu tee.
T nagu teekond.

Minu jaoks ongi neis raamatutes kõige köitvamaks see teekond, mida kaudu õed oma juurte juurde kulgevad. Ameerika, Austraalia, Euroopa, kes kuhu. Kirjanik on osavalt palju ajalugu ja geograafiat oma teostesse sisse kirjutanud. Huvi tekitavalt, kohati kui reisikiri. Mul on märkmik kõrval, et üles kirjutada tekstist välja nopitud koha- ja tegelaste nimed ning erinevad ajaloosündmused, olen otsimise ja lisalugemisega raamatu lugemise aega teadlikult pikemaks venitanud.

T nagu Tai ja T nagu tempel.

Esimene vahepeatus, kus CeCe oma teekonnal kõigepealt jõuab, ongi Tai.

T nagu täht... Petlemma täht, millest Pa oma tüdrukutele rääkis. Ja mida CeCe jõuluõhtul taevast otsis.

Ja mida sadakond aastat varem otsis taevast jõuluööl ka Kitty, kes oli rikka proua saatjannana  Austraaliasse reisinud.

Nüüd siis Pärliõde sinna teel.
...
Tänased uudised ütlesid, et maastikupõlengud Austraalias on jõudnud Melbourne'i eeslinnadeni.

Tuli ja tulekahjud.


Tuul.

Tundub, et see kõik on nii kauge, ja nagu ei peaks väga puudutama, ometi jõuab kohale.

Traagika, mis selle kõigega kaasneb.

Eludes ja lugudes, linnades, külades.

Looduses.

Täna ja eile, mõned aastad tagasi, mõned aastakümned minevikku.

1906 oli aasta, millest lugu hargnema hakkas.

Teekond teadmatusse.

Ilukirjandus ja tegelikkus läbi põimunud.
...

Kommentaare ei ole: