Ellujääjad

 ...

Ma laenutasin ellujääjate raamatu põhjusel, et mulle meeldis ta väljanägemine. Ja siis ehk veel kaaneümbrisel olev märkus Põhjamaade romaan.

Kaanepilt meeldib ka, aga seda ma raamatukogus ei osanud vaadata.

Alex Schulman, "Ellujääjad".

Nüüd on mul hea meel, et selle valiku tegin.

Raamatus on ühe perekonna lugu, mis paigutatud nagu ajateljele... ja telg siis kokku murtud.

Üks osa loost läheb ajas edasi ja teine ajas tagasi. Murdekoht on kell 00.00

Ajateljel tagurpidi kulgemine saab alguse 23.59. Esimene peatükk, ja sealt edasi kell 22. Kell 20... 18... 16... Kokku 13 lugu, mis kirjeldavad ühte päeva kolme venna elus.

Ajateljel edaspidi on lood poiste varasest lapsepõlvest kuni ajani 00.00. 

Nii neid kordamööda räägitaksegi. 

Ühe perekonna valusad lood.

Tegelikult ma oleks tahtnud seda raamatut kuulata, siinne sõnaseadmine on väärt, et sa mitte ainult ei loe teksti, vaid soovi korral kuulad. Mitte et lugemine halb oli, aga kui söömise juures on oluline nii maitse kui lõhn, võiks lugemise juures olla võimalus valida, millist osa loen ja millist kuulan.

Mõtlesin, et panen siia juurde mõne lõigu, mis kõige rohkem puudutas, aga need oleks liiga pikad tekstid, las nad olla. 

Pigem paar killukest.

Oli kord aeg, kus nad koos isaga suusatamas käisid. Valged suusarajad mustavas metsas, üle väljade, vaatega orgudele, kus isa valdas säärane meeleliigutus, et ta pidi peatuma ja lihtsalt vaatama.

...
Vendadel oli kõrgklassi lapsepõlv, mis möödus kuidagiviisi allpool elatusmiinimumi.

...
Ta pidi terapeudile kogu oma loo ära rääkima ja too ütles, et aju on isevärki. Teeb asju, millest me ise teadlikud pole. Teinekord, kui oleme midagi traumaatilist läbi elanud, muudab psüühika meie mälestusi. Benjamin oli küsinud, miks, ja terapeut vastas: et välja kannatada.

Suhted, mis kohati keerulised, kohati ilusad ja kohati väga-väga valusad.

Tavaliselt, kui ma leian raamatus mõne võõra nime, sündmuse või huvi pakkuva aastaarvu, siis ma guugeldan. Mõne raamatu lugemine venib tänu sellele lisatööle jupp aega pikemaks.

Seekord mõtlesin, et polegi midagi nii võõrast, et otsima hakata. 

Siiski, üks nimi tuli, see suunas mind kuulama Lou Reedi kontserti. Ja siis veel see Piano Man. Sain teada, mismoodi nad kõlavad.

Nii et lõpuks, polnudki ainult lugemine, oli ka kuulamine.

...

Lugemisest

 ...

Et kui juba, siis juba. Lasen vanas jorus edasi.

Lappan lugemisvara.

Ma pole vist ammu Õhtulehele reklaami teinud? Nojah, ega nad pole mulle uut sooduspakkumist saatnud ka, aga seni, kuni vana veel kehtib... ega ma kade pole. Laupäevast lehte näiteks lugesin terve pühapäevase päeva ja mul on kahtlane tunne, et jagub tänasekski. Kuni uus tuleb. Meie kandis tegelikult saabki ainult õhtulehte tellida, sest post tuleb tihti alles siis, kui väljas hämardub, nii et ainult Õhtulehte pole piinlik postkastist tooma minna.

Raamatud tõstsin riiulisse tagasi. 

Aga mitte kõik. 

Välja jäi näiteks raamat Jaan Saulist. Monograafia. Tallinn, 1972.

Ja muudki.

Nüüd sujuvalt tagasi Õhtulehe juurde, põhjuseks kahe lehekülje ulatuses lugu Jaan Saulist... sündinud detsembris 1936. Ja lahkunud 1966.

Kui nüüd lehte veel lapata, siis loetud lood on John Lennonist... 40 aastat surmast.

Metsosopran Urve Tauts... s.1935.

Ajalooline komöödia "Malev"... esilinastus 15 aastat tagasi.

Sada aastat rohemustvalget vennaskonda.

Mart Kadastik ja Head inimesed.

Tõnis Erilaidi autorikülg: Stalini hädahüüe, Eesti neiu ja Nõukogude riigipea.

Vandenõuteooria: Dumas ja Puškin.

Ja siis natuke juttu ahistamisest, liiklusroimast, koroonavõitlusest, andekusest, piparkookidest ja verivorstist.

Isegi spordilehekülge vaatasin, Neliste vehklemisdünastia. Septembris möödus 95 aastat Endel Nelise sünnist.

Ma jätan lahti rääkimata seksihoroskoobi ja nõuande maski kandmisest seksi ajal ;)

Aga Jaan Sauli loo lugesin kaks korda läbi ja nüüd võtsin raamatu kätte.

See ka kohati päeviku vormis. Või pigem kirjad.

Esimesed lausa trükitähtedes.

JA KUI SEE 9 ESANDAL MÄRTSIL POMITAMINE KÜL MAA SIIS KARTSIN KAS SAA KA KAARTSID.

Aasta tagasi on L.J.  raamatust oma blogis kirjutanud.

Kuna hiljuti raadiost kuulsin, et mitme raamatu korraga lugemine on täitsa ok (Loetud ja kirjutatud), siis ma ei põe, et öökapil on neid rohkem kui üks. 

Bergmani "Laterna magica" viimane kolmandik on veel lugemata.

M.Mutt ütles, et ta puhkab ühest raamatust teise kaudu.

...