Miski pole juhuslik

 ...

Tahvlit näppides läks sõrm juhuslikult ühele Sjgelle vanemale postitusele. Esimesel hetkel oli mul tunne, ehk ta ise on selle vana postituse minevikust olevikku tõstnud, aga ei, see olin mina, kes kogemata loo lahti tegi. 28. detsember 2010... Selle aasta viimane meem.

Jälle see 11 aasta tagune aeg, kuidagi nagu kummituslik juba, aga igatahes sobib meem hästi ka aasta 2021 lõpetamiseks.

See oli sissejuhatus.

Mina siin mõtlen ka... 9 + 1 küsimust blogimisest.

1. Külastan oma blogi sagedusega...

No ikka tihti külastan. Kindlasti iga päev. 

Kui bloginud olen, käin päeva jooksul lausa mitu korda, vigu parandamas.

Sama tihti külastan ka Kaamose ja Sjgelle blogi. Nad on küll viimasel ajal napivõitu blogijad, aga vähemasti on nad hoolikalt korras hoidnud oma blogirulli, mida ma ikka korra või paar päevas kontrollimas käin. 

30.08.2021

2. Poliitikute blogisid loen... Äää... kas nad enam üldse blogivad? Tänapäeval viskavad nad oma killud FB-sse üles. Aeg-ajalt mõni jääb silma, siis heidan pilgu peale. Pärast seda, kui kõva poliitik Kalle Paide muusika- ja teatrimajas nõmetses ja ma YouTubes tema tehtud sellekohast videot vaatasin (lõpuni ei suutnud, lihtsalt hakkas kahju lihtsatest inimestest), hakkas teine tuntud (?) poliitik  A.B. mulle järjest ja järjest EKRE tegemisi kajastavaid videosid soovitama. Õnneks olen ma videode vaatajana suht vilets objekt, nii et poliitikud pole suutnud mu maailmavaadet arendada ega kujunenud vaadet muuta ei nii ega naa.

3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna...

Kuna ma olen liiga laisk, et uusi blogisid avastada. Mõni siiski on juurde tekkinud, mõni juhuslikult ette sattunud, aga muidu ikka vanad sõbrad ;) 

4. Blogisid eelistan/ei eelista muudele kanalitele...

Muud kanalid? Raadio mängib ööpäev läbi, telekat vaatan vähe, ajaleht tuleb kuuel päeval nädalas, seda loen (reklaamipaus... lugege teie ka Õhtulehe!). Aga blogisid loen hea meelega, mu meelest mõjuvad nad... arendavalt? Päris tihti imetlen, kui targad, vaimukad ja sõnaosavad kõik kirjutajad on, mul oleks palju õppida. 

5. Millal (ja kas üldse) sina netisuhtluses solvusid?

Küllap olen, ikka 16 aastat blogimist. Samas, kui ma üldse midagi häirivat märkan, siis olen sunnitud endale tunnistama: tegelikult on see tema probleem, mitte minu. 

6. Millest sa praegu blogimaailmas kõige rohkem puudust tunned?

Kuna ma blogin eeskätt oma meeleheaks, siis nagu polegi millestki puudust, juttu mul jagub, aega ka. Pigem ütleks, mis rõõmu valmistab. Tore on leida kommentaarides, kui mõni hea inimene on jätnud märgi maha, et on mul siin külas käinud. Ise olen vilets kommenteerija, aga tänulik, kui blogisõbrad käivad ja tere ütlevad. Ma jõudumööda ka, astun uksele koputamata sisse teie blogidesse, aga mõnikord ikka köhatan veidi, et märku anda: siin ma tasahilju jälle hiilin ;) 

20.12-2021

7. Miks sa üldse blogid?

Aja täitmine 8... blogimine! Kuidas ma küll nüüd selle teema unarusse olen jätnud!

Eks mulle siis vist meeldib  kirjutada... ja endast rääkida ka!

Ja tegelikult on elu täis veidraid pisiasju, tahaks kuhugi kuidagi talletada. Miks siis mitte blogisse.

8. Kas oled kunagi postitanud midagi sellist, mida oled hiljem kahetsenud?

Loodan, et ma oma blogiga kellelegi haiget pole teinud, seega ei näe põhjust kahetseda. Enda üle iriseda, see pole probleem.

9. Blogides populaarsus on langenud. Milles näed sina põhjust?

Hapukapsasupi populaarsus on ka langenud, ometi on see endiselt mu lemmiksupp.

Minu jaoks on blogijaid ja blogisid, mida loen, piisavalt. Jääb ruumi ka muudeks tegevusteks.

10. Minu küsimus. 

Mis tunne mul oleks, kui ühel päeval, kui oma blogisse proovin pääseda, on see jälgegi jätmata netiavarustesse kadunud.

Üks suur tühi koht oleks. 

Kusjuures, mu Toidutare blogi nii kunagi kaduski. Blogisin seal kolm aastat, alates aastast 2005. Eks ma natuke tunnen puudust küll, kuigi tol ajal oli mul komme word'is mustand teha, nii et üht koma teist on sellest ajast alles. 

Õnneks on Ireen mu praeguse blogi postitusi ka wordi korjanud. Mõned jutud suguvõsast võiks ühel hetkel välja printida ja kausta panna. 

...

Alustasin juhuslikust näpukast, meem Sjgellelt, ja lõpetan ka.

Kätt südamele pannes: mina seda lehte lahti ei teinud. Aga ühel hetkel oli ta mul ekraanil: Sulekese kaitseingel.

See ei saa olla juhuslik, on ju inglite aeg...

...

Aja täitmine 7... projektid

 ...

Kuna järjepidavus pole mu tugevaim külg, siis projektid mulle enamasti sobivad. Tõsi see on, et mõned jäävad pooleli ka, aga siis on ajaviiteks hea üles otsida ja elule äratada. Kui aega vaja täita on.

Mul on päris mitmed pooleli olevaid projekte.

Projekt "Lapiseelik" ootab kõige alumist lapirida.

Projekt "Esivanemate kirjavara" ootab lisaks jätkuvale sorteerimisele ka ilusaid karpe, kuhu arhiiv paigutada.

Projekt "100 head asja" vajab lihtsalt tolmu alt välja toomist ja sobivate blogipostituste tähistamist vastava märksõnaga.

"Fotojaht" ootab iganädalast fotot ja "Jutujaht" uue teema juttu... mina ootan, et vaim peale tuleks.

Projekt "Koristamine" ootab pühendunud lähenemist... mis parata, kaduneljapäeva magasin maha, see oleks ehk tolmurullid kuuks ajaks igapäevaselt olematuks teinud.

Projekt "Kool 100" ootab kogutud, sealhulgas ka kasutamata materjali lõplikku kokku korjamist ja süstematiseerimist, ja siis arvuti puhastamist alles jäänud mittevajalikust.

Projekt "Üks postitus päevas" õnnestus eesmärgipärase kuu ajaga lõpuni viia. Oktoobris siis. Üldse tuleb sel aastal rekord, seni oli kõige tihedam kirjutamine aastal 2013 ja 155 blogipostitust.

Pisipiltide joonistamisest on saanud mu teraapiline ajatäide, projekt detsembrisse on "31 pisipilti". Viis on juba tehtud.

3.12.2021

...

04.12.2021

Ka jätkuva "Aja täitmine... ajaviiteks" proovin ikka 10 täis saada.

Selline projektipõhine elu siis.

Kui tõtt tunnistada, ega mul just alati meeles ei ole, et projekt käsil. Mõnikord koristan, kirjutan või joonistan niisama. Aga kui vaja, saab ka tagasivaatena nii mõnedki tegemised projektidesse paigutada ;) 

...

Aja täitmine 6... mäng sõnadega

 ...

Tühi targutamine ja mõttetu ajaviitmine see sõnadega mängimine, aga mulle meeldib. 

Ja aega mul on. 

Miskipärast tundub, nagu sõnal ajaviide on negatiivne alatoon. 

Ei ole hea asja eest teist taga niisama aega viita.

Ei maksa lobisemisega aega viita!

Ära viida aega, hakka tööle!... Sööma!... Hakka minema!

Ära viida aega, tee eluga!

Ennustusportaalist sai ajapikku põnev ajaviide.

Isegi Saareste sõnaraamat ütleb: ära viida siin asjata aega! Ja positiivsena hoopis, et veeda parem aeg kasulikult.

Saarestel kirjas veel mõnusaid mõtteid aja planeerimisest.

Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg.

Aega härjal, aega orjal.

Tuleb aeg, tuleb nõu.

Või siis targad mõtted mujalt: 

Mis võis olla parim ajaviide kui enda seltsis aega viita.

Male on hea ajaviide.

Puslede kokku panemine heaks koduseks ajaviiteks nii lastele kui nende vanematele, vanavanematest rääkimata!

Tee sa siis nüüd kindlaks, milline sinu lemmik ajaviidetest on hea ajaviide ja milline ajaviitmine on lihtsalt molutamine... 

... kusjuures, molutamine iseenesest pole ju ka paha.

Ütleb mina iseendale...  ja läheb nõusid pesema. 

Täitsa vastu tahtmist.

...

Aja täitmine 5... kohustuslik kõndimine

 ...

Kui juba kohustuslik, siis nagu poleks seda nägu, et lemmikute hulka kuulub. See siiski kuidas võtta, nii ja naa.

Päris kindlasti oleks päevi, kus ma ninagi toast välja ei pistaks, kui poleks kohustust. Mõnikord on selleks kokkulepe kõnnikaaslasega, ei saa ju helistada ja öelda, et anna andeks, ma täna ei viitsi. Teinekord saaks muidugi ilma kaela ajada: sajab, tormab, tuiskab, on niisama libe, aga pärast on kahju, et ära jäi. 

Mõnikord lähen ahjupuid tassima, pärast seda on ok kõndima minna. Isegi kui üksi peab minema. Kõige raskem on toast välja saamine.

Ühesõnaga: kui on kohustus, siis võib see kaasa tuua võimaluse mõnusasti aega täita. Kvaliteetaeg: tunnike suhtlemist, 5000 kõnnisammu, mõned fotohetked, mõned lõpuni mõeldud või räägitud mõtted.

Paar päeva tagasi käisin üksi. Kõigepealt tegin kohustuse: jälle need mutimullahunnikud, viiks pangega peenramaale. Suurem vedu jäi ära, sest imede ime, kuhilad olid seestpoolt suht jäätunud. 

Aga kui õues, läheks ka kõnniringile, mis sest, et kõnnikaaslane ära.

Fotokas taskusse ja metsa. 

Esimesed jäätunud võtted sellel sügisel.

Jäässe jäänud pisarad ... 24.11.2021

Hülgemöla ... 24.11.2021

Ninatark... 24.11.2021

...

Ei saa öelda, et mets kõndimiseks kerge oleks olnud.

Või et see üldse enam mets oli. 

Aga aeg sai hästi täidetud. Mis peamine, et toast välja.

...

Aja täitmine 4... sundseis aega viita

 ...

Pole midagi teha, kui sa ikka autoga ei sõida, siis tuleb sõita bussiga. Või rongiga. Mitte et mul midagi selle vastu oleks, lõppude lõpuks on see natuke minu valik ka, kehtivad load on kuskil täitsa olemas. 

Seekord siis bussiga kohalikku pealinna, kell 8.45 kohtumine hambaarstiga... aga see pole see lugu.

Aeg oli täpselt ajastatud, bussi pealt maha ja kiirkõnnil paarsada sammu.

Koju tagasi stardib buss (ja meie super-bussijuht) kell 14.00

Päris pikk aeg, mis täita vaja. 

Alustasin sellega, et jalutasin tuttava juuksurisalongi ukse taha. Ilmselgelt aeg liiga varane, ruum oli pime ja uks kinni. Helistasin ja saingi võimaluse: lõikamine mahub, rohkem mitte, tule kahe tunni pärast. 

Tühja sest muust, mulle sobib!

...

Kui juustest rääkida, siis vägisi tekib tahtmine kuuseisu kontrollida, kas on mingi eriline faas, sest just sel nädalal on mind minu lähituttavad oma oluliste sündmuste reas teavitanud juuksuri juures käimisest. Naabrinaine (kulmud, värvimine, lõikamine),  pinginaaber (lõikamine ja kulmud), lapsepõlvesõbranna rääkis tänasest juukselõikusest, õe kohta veel ei tea, ta alles käis. Lõpuks minu lõikus ka.

See pole küll see teema, aga kui juttu juba tegin, panen pildi ka. Märgiks, et mitte keegi meist ei teinud endale selliseid imekauneid lokke kui tundmatu Tonja 1955.a fotol, kaugelt sugulase albumis.

...

Nüüd siis oli mul kõigepealt vaja paar tundi aega sisustada. Olin selleks teinud isegi ettevalmistusi: hommikul ei söönud ega kohvitanud, ja kodunt võtsin kaasa kirjutamisvahendid ning muu, mis vajalik. Näiteks ümbriku, margi ja aadressi.

Mul on nüüd kohalikus keskuses lemmik kohvik (kui juba lemmikutest rääkida), täielikus privaatsuses sai üks kirjavõlg likvideeritud. Kohvist ja saiakeste nautimisest rääkimata. Kvaliteetaeg ;) 

23.11.2021

Peale juuksuri mahtus ajatäiteks sisse veel selline tore ajaviitekoht nagu uuskasutuskeskus, aga ka kaks toidupoodi ja sihtotstarbeline kõndimine läbi linna mitmes suunas. Kui siis pool tundi enne bussi väljumist bussijaamas istuma potsatasin, helistas kallis kaasa, et kas ma apteeki veel jõuaks. No miks ei jõua, kui kiiresti liigutada! 

Mul see tavaline, et kogu aeg on aega küll, aga lõpuks läheb ikka kiireks ;) 

Neljas lugu sellest, kuidas aega meelelahutuslikult täita.

...

Aja täitmine 3... fotojaht, sedapuhku teemaks JALAD

 ...

Fotojaht on täitnud mu aega ikka aastaid. Arhiiv näitab, et fotojahi mõtet ja mõistet olen kasutanud rohkem kui neljasajas postituses.

Kui see nüüd on ajaviide, siis olen sel otstarbel ikka palju aega viitnud. 

Mulle küll meeldib pigem mõelda, et olen sellega oma aega meeldivalt sisustanud. 

Esimene fotojahi leidsin detsembrist 2008. 

13 aastat tagasi.

...

Seekord siis selline õrn teema nagu jalad.

Esimene mõte on, et mul jalad pidevalt külmetavad, sobiks üks sokkidega pilt. Äkki teen veel ära, ostsin just paar päeva tagasi endale nunnud villased sokid kohaliku pealinna käsitööpoest.

Aga muidu mulle meeldivad hoopis pikajalgsed, neid ma kadestan!

...

Viis viimast teemat fotojahiks leiab siit.

...

Aja täitmine 2... Lõbus Ajaviide

 ...

Lõbus Ajawiide... perekondlik piltidega nädalleht 1922-05-01.

Kuna meie post tuleb endiselt piisavalt hilja, loen vahelduseks ajaviiteks sajand tagasi ilmunud ajakirja. 

Ikka Digaris.

Esikaanel kaks vuntsidega vanameest, juures teade, et nemad allkirjastasid 31.01.1922 Wene-Saksa (Rapallo) lepingu. Walther Rathenau ja Georgi Tšitšerin.

Järgmisel lehel kohe reklaam: Likööri ja napsivabrik VERITAS.

Liköörid, napsid, konjak, rumm.

Silt pudelil kinnitab: Veritable Benedictine.

Et paremini lugeda, suurendasin lõiget.

Likööri ja napsiwabriku "Veritas"e paviljon minewaastasel näitusel. Liköörid, weinid, napsid ja rumm paremas headuses. Tallinn, Dunkri tn 4. Kõnetraat 13-17

Tahtsin teada, kui suure ajaloolise jälje too Veritas kodumaisesse alkoholitööstusesse ka jätnud on, leidsin vaid raasukesi. 

Aga huvitav seegi ;)

100 aastat tagasi valmistas nimetatud vabrik 2344 pange kangemat kraami ja tarvitas selleks 99,631 kraadi piiritust... misiganes see nüüd tähendab. Igatahes aasta oli 1921.

("Eesti Majandus", 1923)

Tagasi Lõbusa Ajaviite juurde... alates kolmandast leheküljest saab lugeda Edgar Allan Poe jutustust "Elusalt maetud". No see on küll kõike muud kui lõbus... aga vahet pole.

Igatahes aeg saab täidetud, kuni lõpuks uuemad uudised postkasti jõuavad.

...

Aja täitmine... ehk ajaviide 1

 ..

Mingi aeg tagasi küsis TT oma blogis, kellel milline ajaviide on. Täpsemalt, milline lemmik ajaviide. 

Ma nii kaua mõtlesin sellele, et enam nagu polnud viisakas vastata.

Ja lõpuks, jutt oleks läinud liiga pikaks, parem siis üldse mitte turkida.

Aga ma tõesti mõtlesin sellele, ja aus vastus oleks: mul ei ole lemmikuid. 

Isegi lemmikloomi mitte... kui lapsepõlvest konnad ja praegu ämblikud välja arvata. 

Muidugi meie pere kolm liblikat, kes kordamööda südant rõõmustamas käivad. 

Seekord Murtudtiib... 22.11.2021

Kui pereliikmetest rääkida, siis üks Lemmik vahepeal ikka on olnud, aga ühel hetkel otsustas ta nime muuta... ja nüüd on jälle kõik võrdsed.

See oli sissejuhatus.

Jutu iva on selles, et mul polegi nagu ajaviiteid, mul on ajatäited, ja neid juba jagub. Kujutan ette, et ajaviidet on vaja siis, kui peas tiksub mõte: appikene, mul on nii igav, mida ma nüüd teen. Sellist mõtet mul nagu pole olnud, küll aga on olnud juhuseid, et istun toas teleka ette ja mõtlen, et no mis ma siin niisama istun, võiks midagi näppude vahele võtta. Ja kui tõesti midagi põnevamat käeulatuses ei ole, siis mõni Sudoku igal juhul laua peal vedeleb. Kuna ühel hetkel sain aru, et olen võimeline ka tähe-sudokusid lahendama, siis viimasel ajal olen ajaviiteks just neid proovinud. 

Juba peaaegu hakkab aju õigeid tähti õigetesse kohtadesse paigutama, aga aega see võttis. Algul mõtlesin küll, et miks ometi tähed, ja siis panin sama sudoku numbritena paberile. 

Nüüd olen juba niikaugel, et numbri-sudoku hakkab tahaplaanile jääma, uus vahelduseks huvitavam.

...

Elekter on ära

 ...

Mitte meil. Meil on täitsa alles.

Isegi telekas mängib.

Sattusin oma kohvitassiga just siis tuppa istuma, kui näidati Naabriplikat 7 (2016).

Vaatasin ja itsitasin... et on ikka juhmakaid mehi! Parool "Elekter on ära" tõi need nõrgad küljed kenasti välja. Pluss ennustused, mis täide läksid, ja vallavanema naine, kes võimalik, et sai Naisliikumise presidendiks valitud.

Hoolimata vallavanema karjetest: kes siis naisi valib!

Sinna ma oma jutuga tahtsingi jõuda.

Naisteni siis.

Lugesin vana ajalehte... 

Seoses uute vallavolikogude valimistega selgusid kandidaadid erinevates Järvamaa valdades. Kokku esitati 265 kandidaati... ja üksainuke neist oli naine! ... mis teeb 0,39%... aastal 1939

Ja kuigi valituks osutus vaid 193... ikka aastal 1939 (kui numbritest rääkida) ... siis nagu 17. oktoobri lehes saab lugeda, oli Elvine Sooden valitute hulgas. 

Aga lugu läheb edasi (või pigem ajas tagasi). Elvine Sooden, too ainuke naiskandidaat, töötas aastatel 1917 - 1923 Naistevälja koolis õpetajana, mitte küll kooli esimene naisõpetaja, üks esimesi oli.

Nii et tegelikult kangete naiste aeg algas juba 100 aastat tagasi, aga nagu Naabriplikas näha oli, pole mehed sellega absoluutselt rahul. 

Kuni tänase päevani.

...

Õhtulehe reklaam ikka lõppu ka ;)

Eilses lehes on Inga Raitari arvamuslugu "Näljased pühad lehmad". Eks igaüks saab lugeda ja aru saada, millest või kellest on jutt. Aga mul jäid numbrid silma, nii korjan kontekstist välja lause: "2017. aastal moodustasid valitsussektori kulutused 39,3% SKP-st." Ja veel mõte: "Nagu rahvasuu teab öelda, ei jää joajuhtija jakitasku kunagi pritsmetest puutumata." 

Kahe mõtte vahepeal hulk arvutusi. Mulle numbrid meeldivad!

Head lugemist!

Ja rahvatarkused ja -jutud meeldivad ka... eile toodi mulle lugemiseks raamat "Õnneliku inimese särk", autor Piret Päär.

Hea lugemine ;) 

...

Fotojaht: ajaviiteks

 ...

Tõesti-tõesti... aja viitmisega probleemi pole. 

100 erinevat võimalust, et teha midagi, millest mitte midagi kasu ei ole.

Eesmärk pole tegelikult aega viita, eesmärk on hiilimine. 

Kohustustest kõrvale. 

Vaatad aknast vihmasadu. 

Või ahju ette toodud puid.

Mängid toiduga...

Ja selle asemel, et magada, käid öösärgiväel õues päikesetõusu pildistamas.

...

Rahakotitarkus

...

Kõik sai alguse ühel koolitusel 7+ aastat tagasi. 

Või kuskil sealkandis.

Muu tarkuse kõrval ka midagi mängulist. Koolitaja jagas laiali väikesed värvilised papitükid, kuhu peale tuli kirjutada midagi, mis sinu jaoks oluline, aga kipub ununema. Mõni soov või lubadus näiteks, või niisama tarkus.

Edasi siis tarkus rahakotti ja ootele. 

Hea ju teada ja tunda, et su mõtetel on tugi, ja enamasti on see tugi su lähedal.

Kasulik oleks ehk kirjutatud tarkus seostada rahaga, äkki siis on lootust, et tugi toetab sind, aga rahakott toetab tuge. 

Kui toetab.
Ma olen rahaga pigem ettevaatlik.

Nii et mõte selline, mis niisama eluliselt oluline.

Usun, et tarkus ei pahanda, et seda siin postituses jagan.

Kirjutasin tookord: 

Nii lihtne see on. 

Kuidas on see vana lugu seotud tänase päevaga? 

Või noh... viimase ajaga. 

Koroona ja isolatsiooniga näiteks.

Mõtlesin, et annan olulisele mõttele uue näo... ja kujundasin pangakaartidega samasse mõõtu rahakotitarkuse kaardi.

Ja siis veel ühe.

Ja veel ühe.

Ja veel ja veel...

Nüüd on mul terve peotäis kaarte, kui bridži veel mängida ei saa, siis turakat kindlasti.

Jesper, terve peotäis kaotsi läinud oskusi, oskasin nii linnade põletamist kui viite lehte, potkitnoid, bismarcki,  pisut bridži ja tont teab mida veel.

Aga sellises koguses kaarte on rahakotitarkuste jaoks ilmselgelt liiga palju, mõtlesin, et teen ülejäägist lihtsalt ühe koduse seltskonnamängu.

Tõde või tegu... võimalikult leebe variandi. 

Et sobib nii lastele kui vanuritele.

Tee kolm kükki,  söö kolm lusikatäit mett... näiteks.

Jookse neljakäpakil ja haugu.

Joonista endale tedretäpid.

Tõdedega on keerulisem, aga küll ma välja nuputan.

Hetke tõde on see, et pean endale uue rahakotitarkuse välja mõtlema.

Naudi seda, mis mul on... tundub, et olen nautimiseks liiale läinud, see hakkab juba laiskuseks kujunema. 

Täna oli raadios tore saade vennaskonnast, kes alustab päeva kell 5 ja käivad kohe hommikul ujumas.

Äkki sõnastaks kuidagi enda jaoks?

Naudin varahommikuid ja külma dušši?

Ma veel pean mõtlema ;) 

...

Kokkuhoid külmkapis

...

Kas minna järgmine nädal poodi või mitte minna... see on päevaküsimus. Ühest küljest, mida varem poetiir teha, seda vähem on võimalus viirusega kokku puutuda.

Teisest küljest, mida kaugemale minekut lükata, seda kauem on võimalus terve olla.

Teine päevaküsimus on veel.

Kuidas täita aega?

Tuleb tõde tunnistada, aja täitmine pole minu jaoks mingi probleem. Aga küsida võib ju ikka, seda enam, et sellele küsimusele on hoopis lihtsam vastata.

Enne joonistasin, praegu kirjutan.

5,5cm x 8,6cm

Raadio keerasin Klassikaraadio programmile, tunnen, et selle mõju närvikavale on hetkel parim! Vahepeal laulis Georg Ots, siis nagu kompensatsioon eelmises postituses vihjatud ärajäävale üritusele. 

Kui nüüd kokkuhoiu juurde minna... et puuviljade kahanemist aeglustada, tegin hommikusmuuti poolest õunast, poolest pirnist ja poolest kiivist.

Esimesed pooled tegin eile hommikul. 

Kuivatatud ploomid ununesid õhtul likku panemata, jälle kokkuhoid. Aga ma oleks pannud poole vähem kui tavaliselt, nii et kokkuhoid on topelt.

Jesper, kui nüüd arvude juurde minna... mitu % ma kokku hoidsin? Kui kaheksa ploomi asemel oleks pannud neli, aga ei pannud ühtegi!

See on kolmas päevaküsimus ;) 

Sekka segasin keefiri pooleks veega, nii on seegi kogus säästetud.
Et vesiseks ei jääks, siis veidi kodust arooniasiirupit juurde.

Kui nüüd pudru juurde minna, siis siin jäi küll kokkuhoid ära. Keetsin mõned päevad tagasi oma lemmikut, puder seemnete ja kliidega helvestest. Priske porgandi riivisin ka sisse.  Mõtlesin, et kui tavaliselt jagub kolmeks portsuks, siis nüüd koonerdaks ja saaks neli päeva hakkama.

No ei, nii hea, et ei suutnud koonerdada!

Retsept

0,75 l vett, sisse riivitud porgand. 

Vesi keema, helbed sisse. 12 spl helbeid.
Tsipake soola.

Keema.

Siis keeran pliidi kinni, varsti panen kaane peale ja jätan kümneks minutiks hauduma.

Nii lihtne see ongi. Piima ma ei pane kunagi, kui võid on, söön võiga.

Kaasal on teised maitse-eelistused, nii et puder on minu privileeg.

Seni kuni temal leiba jätkub.

Mina söön ka heeringat, pudru kõrval, koos tomati, kodujuustu ja majoneesiga (light... aga kokkuhoiu saab siin ka tekitada, eriti kui kalorite peale mõelda). 

Hetkeseis on külmkapis üsna soodne, ühtegi eluliselt olulist puudujääki ei ole. 

Nii et ma rohkem ei viitsi, kui jälle saan kokku hoida, siis kirjutan.

Igatahes uue pudru keedan homme, ehk siis suudan neljaks jagada.

Või siis kaasa kaasata, siis saab leiba kokku hoida.

Kui varudest rääkis, siis mul on veidi kuivaineid, osa sellest juba vanast ajast.

Pakk riisi, kilo kruupe,  3 pakki makaronitooteid, 2 pakki pudru helbeid, 2 kg tatart ja 2 pakki Tartu Milli pannkoogijahu. Mingi keeksipulber ka.

Ja lõpuks, kes teab, see teab.

Ma lihtsalt olen selline, kiiksuga.
Kalade tähtkujust ;)
...

Üks zentangle päevas

...

See on nii kummaline: mingi aeg tagasi ei olnud mul õrna aimugi, mis see zentangle on, siis hopsti! see artikkel ajakirjas... ja nüüd juba terve raamat.

Loomulikult ma ostsin, kui algsest pea viieteistkümnest eurost vaid 3.07 hinnaks oli jäänud.

Loomulikult, sest see huvitas mind.

Ostsin kohe kaks tükki, sest tore ju, kui kapinurgas midagi kingituseks võtta.

Ega ma veel läbi lugenud ei ole.
Kui aus olla, siis loetud on alles paarkümmend esimest lehekülge.

Mis ei takista mul oma stiilis zentangle`st inspireeritud pildikesi joonistamast!

Suurus on reeglipäraselt 8,9 x 8,9 cm paberitükike.

Ei mingit kavandit ega eesmärki, lihtsalt käsi joonistab nagu just joonistab.

Raamat ütleb, et oluline on järjepidevalt joonistada.

Üks zentangle päevas.

Pliiatsid on mul just need, mis parasjagu kodus on.
Ka õiget paberit ei ole ostnud, on nagu on.

Mõnus on. Ma olen eluaeg kõik konspektivihikud täis joonistanud.
Ja loengutes jagatud materjalide vabad servad.

Aga päris kindlasti sobib see suurepäraselt ka neile, kes muidu ei joonista.
...

Võimalused lõõgastuda

...
Igasuguseid võimalusi on.

Kõigepealt muidugi hommik kohalikus pealinnas.

Päeva esimene kohv... pluss saiake.

Aga mitte ainult... ikka natuke poode mööda ka.

Uuskasutuskeskus ja realiseerimiskeskus.

Üks kõlab uhkemalt kui teine.

Loomulikult andsin vanale ajakirjale uue võimaluse, seekord "Maale!", talv 2013, hind 6 senti.

Valikule aitas kaasa sirvimisel nähtud kompekt joonistusi, autor Taive Saar.

Kodus lugesin loo ka läbi.

Väga hea lugu: "Sasipuntra loomine toob lõõgastuse".

Kui sulle ikka mediteerimine ei sobi, sest käed otsivad tegevust.

Ma tean seda tunnet... kui käed otsivad tegevust. Mul oli kõik vaba ruum vanades konspektides ja kaustikutes kritseldustega täidetud.

Ma pole kunagi mõelnud, et see on lihtsalt üks võimalus lõõgastuda.

Mis võimalus... lausa meetod.

Zentangle`i meetod, leiutatud ameeriklaste Rick Robertsi ja Maria Thomasi poolt.

Ma arvan, et midagi sellist.
Või hoopis sellist.

Lase mõtted ja meeled vabaks, joonista oma tunded  ja meeleolu mustritesse.

Eesmärk pole see, mis valmis, eesmärk on protsess, mis aitab pingetest vabaneda.

Kust saada inspiratsioon?

Näiteks siit.

Pilti mul veel ei ole, ajutiselt paar sellist, internetist võetud.

Siin on näha tegemine põhimõttel, et ruudukujulise paberi (8,9 X 8,9 cm) igasse nurka poeta üks täpike, ühenda need vaba joonega. Ja siis hakka ikka uusi ja uusi jooni lisama ning nendest tekkinud kujundeid mustriga täitma.

Nii lihtne see ongi!

Ma pole küll veel proovinud... aga mul siin kaks lapsukest koolivaheajal, kindlasti vaja vahepeal rahuneda!

Või lõõgastuda.

Meil kõigil ;)

Eks siis näeb, mis välja tuleb!
...

Nii tuli välja :)
...