...
Pole midagi teha, kui sa ikka autoga ei sõida, siis tuleb sõita bussiga. Või rongiga. Mitte et mul midagi selle vastu oleks, lõppude lõpuks on see natuke minu valik ka, kehtivad load on kuskil täitsa olemas.
Seekord siis bussiga kohalikku pealinna, kell 8.45 kohtumine hambaarstiga... aga see pole see lugu.
Aeg oli täpselt ajastatud, bussi pealt maha ja kiirkõnnil paarsada sammu.
Koju tagasi stardib buss (ja meie super-bussijuht) kell 14.00
Päris pikk aeg, mis täita vaja.
Alustasin sellega, et jalutasin tuttava juuksurisalongi ukse taha. Ilmselgelt aeg liiga varane, ruum oli pime ja uks kinni. Helistasin ja saingi võimaluse: lõikamine mahub, rohkem mitte, tule kahe tunni pärast.
Tühja sest muust, mulle sobib!
...
Kui juustest rääkida, siis vägisi tekib tahtmine kuuseisu kontrollida, kas on mingi eriline faas, sest just sel nädalal on mind minu lähituttavad oma oluliste sündmuste reas teavitanud juuksuri juures käimisest. Naabrinaine (kulmud, värvimine, lõikamine), pinginaaber (lõikamine ja kulmud), lapsepõlvesõbranna rääkis tänasest juukselõikusest, õe kohta veel ei tea, ta alles käis. Lõpuks minu lõikus ka.
See pole küll see teema, aga kui juttu juba tegin, panen pildi ka. Märgiks, et mitte keegi meist ei teinud endale selliseid imekauneid lokke kui tundmatu Tonja 1955.a fotol, kaugelt sugulase albumis.
...
Nüüd siis oli mul kõigepealt vaja paar tundi aega sisustada. Olin selleks teinud isegi ettevalmistusi: hommikul ei söönud ega kohvitanud, ja kodunt võtsin kaasa kirjutamisvahendid ning muu, mis vajalik. Näiteks ümbriku, margi ja aadressi.
Mul on nüüd kohalikus keskuses lemmik kohvik (kui juba lemmikutest rääkida), täielikus privaatsuses sai üks kirjavõlg likvideeritud. Kohvist ja saiakeste nautimisest rääkimata. Kvaliteetaeg ;)
Peale juuksuri mahtus ajatäiteks sisse veel selline tore ajaviitekoht nagu uuskasutuskeskus, aga ka kaks toidupoodi ja sihtotstarbeline kõndimine läbi linna mitmes suunas. Kui siis pool tundi enne bussi väljumist bussijaamas istuma potsatasin, helistas kallis kaasa, et kas ma apteeki veel jõuaks. No miks ei jõua, kui kiiresti liigutada!
Mul see tavaline, et kogu aeg on aega küll, aga lõpuks läheb ikka kiireks ;)
Neljas lugu sellest, kuidas aega meelelahutuslikult täita.
...
4 kommentaari:
Kiri jõudis juba üleeile ilusasti kohale. Kirjakandja ei pistnud saadetist isegi postkasti vaid tõi lausa isiklikult töö juurde ära. Juu tahtis näha, kes see imeinimene on, kes sellist iganenud ja aeglast suhtlusviisi viljeleb.
Vähemasti ei pidanud ta pettuma ;)
Aga kahtlaselt kiiresti siis kiri jõudis, teele sai läkitatud teisipäeval.
Mul juhtus ükspäev sama asi. Panin kirja kolmapäeva lõunal posti (postkasti peale oli kirjutatud, et tühjendamine E, K, R kell 8.00, seega eeldasin, et heal juhul järgmisel esmaspäeval ehk jõuab), aga juba järgmise päeva lõunal oli kiri adressaadil käes. Nad nagu oleks unustanud kirja kolmeks päevaks riiuli servale ootele panna... Milline lohakus ja reeglite rikkumine. Igatahes kahtlased lood seal postiteenistuses.
Kiirel kirjal nõutakse mu meelest kallimat marki... peaasi, et takkajärgi arvet ei esitataks ;)
Postita kommentaar