Tund aega õues

...

Päris keeruline väljakutse, kõige raskem on muidugi need mõned meetrid trepini. 

Õnneks on kergendavaid tegureid. 

Näiteks vaja ahjupuud tuppa tassida, siin ei saa mõelda, kas lähen või ei lähe. Esimene asi, mis külmetama hakkab, on nina, see läheb kohe vesiseks ka. Parem siis juba ennetada ja ahjud kütte panna.

Kui juba väljas oled, siis on patt ponnistusi nii pealiskaudselt kasutada, siis võib juba kasvõi pisikese õueringi ära teha.

Fotokas taskus, pole probleem ka tunnine ring teha.

Fotokaga läheb aeg ilmselgelt kiiresti.

Kergendavaks teguriks on ka igasugused kokkulepped. Kuna meie kandis mõni metsatee on laiem kui 2 meetrit, saab ka kahekesi jalutamas käia.

Õuering õega siis sellisel juhul.

Kui aga kokkulepet ei ole, toad soojad ja puud juba ettegi varutud, on veel kolmas võimalus. 

Kuna minu telefonil on toas levi vilets ja nii mõnigi kord pikema jutustamise käigus on korduvaid katkemisi, siis õues on ilmselgelt parem helistada. Mul on küll neid, kelle käekäigust pole ammu kuulnud ja mina muidugi arvan, et kõik kindlasti ootavad, et neile helistan... siis ongi hea põhjus minna õue, teha kõne ja  kõndida üks ring mööda kitsamaid metsateid, kus kahekesi kahemeetrireeglist kinni ei saa pidada.

Pikk sissejuhatus, nagu mul kipub olema.

Nüüd siis sisu juurde.

Korjasin kokku mõned oma lemmikumad pildid, mis viimase aja õueringidega kogunenud, ja panen näitusele välja. Siiasamasse, blogisse.

 03.04.2020

 03.04.2020

 24.03.2020

 23.03.2020

 23.03.2020

8.03.2020

...

Väljakutsed tuleb vastu võtta

...

Ma küll lähen välja, kui keegi kutsub!

Kui aus olla, ma lähen isegi siis välja, kui keegi ei kutsu. 

Viimased päevad väljas tunnen end eriti turvalisena, sest sõbrants jagas head ideed. 

Ma olen nüüd märgatud!

Hoiab igasuguse ohu minust eemal!

Väljas on tore, mis sest et täna olin ligemärg, kui koju jõudsin.

Lisaks pidin naabrite heinamaal ära uppuma. 

Paanikanupp hakkas juba tööle ja ma mõtlesin neile kahele noorele poisile, kes esimese EW ajal läbi Kakerdaja raba tüdrukute juurde teel olid, pill kaasas.

Ainult lõõts leiti.

Tõsi, kaine mõistus ütles, et heinamaa, erinevalt soomaast, pole põhjatu, aga kui kummik ligi ülemise servani mudasse on vajunud ja jõudu ka nagu pole, et välja sikutada, samas teine jalg muudkui  edasi vajub... no ma ei tea. 

Õnneks sain kõik jalad kätte ja andsin tagasikäigu.

Aga jah, see oli nüüd küll sissejuhatus.

Väljakutses on 52 teemat, mis innustavad välja minema ja pilte tegema.

Õueringi väljakutsed.

Kuigi teadmata, olen esimese teema blogis juba katnud... Aasta esimene matk. 

See oli 11. jaanuaril.

Ühe pildi panen ikka, ega küll küllale liiga ei tee.

11.01.2020

Kuna tundub, et olen kambast maha jäänud nii umbes 10 nädalat, katsun tempot kiirendada.

Eilne õuering mahub teemasse 

Meelitan sõbra matkale kaasa.

Pildil peaks me mõlemad näha olema.

 Natuke metsateed...

ja ootamatu liiklusummik, kuhu lõpuks sattusin.

Ühe väljakutse võtsin täna veel vastu.

Aga jah, ma muidugi ikka valin.
Väljakutse, et vastu võtta, peab hingelähedane olema.

Mul on mõned veel tagataskus ;)
...