esmaspäev, 18. september 2023

Linna seenele.... auuu-auuuu

 ...

Kuna mul on ilmselgelt põdrakärbeste allergia, olen veidike oma tunge tagasi hoidnud ja pole sügisese korilusega tegelenud. Sellest on muidugi kahju, sest mulle väga-väga meeldib metsas pohlal või siis seenel käia. Rõhk sõnadel metsas ja käia, seentega on nii, et mida vähem, seda parem. Ma ikka päris murega vaatan FB-s mõnd jagatud fotot, kus kuhjade viisi puravikke või kukekaid väljanäitusele pandud. Minu elutõde: vähem on parem! kehtid päris kindlasti ka seenesaagi kohta.

Peaasi, et metsa saaks!

Eks ma mingil hetkel ühe tuuri ikka teen, kui just talv enne kätte ei jõua, seni olen kodulähedaste seentega leppinud. Vähemasti pildistamiseks on nad väga sobilikud, eriti kui pesunööridest kaugemale ei pea minema.


Päevapilt 48... 17.09.23

Korjamiseks ilmselgelt ei sobi.


Tallinnas, nagu selgus, saab korjata ka siis, kui lähed oma õuele toimetama.

Vähemasti Kalamajas.

Kati käis oma seeni pildistamas.




Aga korjamata jättis temagi.


See eest oli keset vanalinna võimalik korjatud seeni vaadata ja pildistada. Ja tundma õppida. 

Kuigi olulist kasu sellest mulle ei olnud. Mina olen see seeneline, kes mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas

Ja oma harjumusi eriti muutma ei kipu.

Kukeseened, pilvikud, riisikad ja puravikud. 

Sirmiku ja šampinjoniga saan ka hakkama... see tähendab, et tahan ja julgen korjata. Kui tahan.

Aga mõned küsimused* on ikka õhus.

Pildi pealt tunnen ära küll, et lehter-kukeseen või sapipuravik, aga metsas võin kõhklema lüüa. Nii ma siis linnas 5 euro eest seeni vaatamas käisingi. 

Kõige fotogeenilisem oli sirmik.


14.09.23


Aga kui juba, siis juba.

Sõitsin küll vaid seenele, aga siis vaatasin üle ka majas sees olevad näitused** ja väljapanekud. 

Mis teha - mis teha, ikka kõnetasid seened. 


14.09.23


Ju oli päev lihtsalt selline.

...

* Loodusmuuseumi kodulehelt leidsin audiogiidi. Kodus kuulasin nii seenelugusid kui näituste lugusid. 

Nii mõnigi minu tõde sai kinnitust (näiteks see, et tavavahelik pole söödav ja linnas kasvavaid seened pole ka söögikõlbulikud), mõni tõde teada seene kohta oli uus (et pilvikuil pole vaja nahka üle kõrvade tõmmata ja noortel puravikel kübara aluseid torukesi pigem mitte eemaldada). 

Aga mitte ainult seenelood.

** Peeter Lauritsa näitus "Miski on kõigega seotud" ja Eimar Kulli "Vaibarahvas"

...


Kommentaare ei ole: