Kuvatud on postitused sildiga keeleaasta. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga keeleaasta. Kuva kõik postitused

laupäev, 13. aprill 2019

Ahjukütt

...
Ahjukütt ei tule sõnast küttima.
Ahjukütt tuleb sõnast kütma.

Mul tänane ahjukütt tehtud.
Juba hommikul.

Nüüdseks on ahi juba hüübinud, tasapisi hakkab jääbima.

Ei ma kõõmutanud (st ei kütnud eriti kõvasti), aga mõned korrad sai ikka ahju kihutada (ahjus tuld liigutada).

Väljas napilt neli kraadi sooja.
...
hüübima - läbi põlema (näit ahi on juba hüübinud)
jääbima - jahtuma

Sõnad võetud A.Saareste sõnaraamatust, 1. vihik 78/79.
...
"Eesti keele mõisteline sõnaraamat"
Stockholm 1958

Kõige suurem eesti keele sõnaraamat - 4 köidet 24 vihus, ligi 3000 lk - Sisaldab: Wiedemanni sõnaraamatu ainestiku - murdesõnu - uusi sõnu - rahvakeelseid, oskussõnu ja uuendeid - vähetuntud sõnu vanemast kirjakeelest - andmeid sõnade murdelisest põlvnemisest - sõnade tähenduse ja stiilivarjundite valgustamiseks lausenäiteid rahva-, ühis- ja kirjakeelest - vanasõnu - etnograafiliste esemete pilte - Sõnavara on koondatud mõistepiirkondade kaupa - Viimases köites ilmub tähestikuline indeks eesti ja prantsuse keeles.
...
Sõnad raamatus on mõistelises ühenduses.
Süsteem, kus iga osa oleneb teisest, tingib teist, omandab väärtust alles suhtumisega teisesse.

Raamatu sissejuhatuses on eesti rahvatarkus:
Sõna seob sõna.

Aga muidu ka... tarkust siit ja sealt.
Mida üks ei tea, seda teab teine.

Ühe käega ei saa sõlme siduda.


Leib ja riie naise mure, puud ja piirud  mehe mure.

Just toodi sauna juurde koorem puid.

See saunaliste mure.
Puud kohale toimetada.

Kaasa korraldab ja kütab.

Laupäev on saunapäev.

Ja aasta 2019 on eesti keele aasta.
...

reede, 12. aprill 2019

Keelemeelne

...
Olen pidevalt kinnitanud: numbrid mulle meeldivad! 

Kümnesed meeldivad.
Kahekümnesed on veel paremad.
Suured rahanumbrid eriti head.

Aga kui tõtt tunnistada, vahet pole, mida kokku liidan. 
Või lahutan.
Kasvõi sente, peaasi, et arvutada saaks! Isegi autonumbreid olen kunagi arvutanud. Siis, kui neil miinus-märk vahel oli. 
03 - 46
Kui esimene number oli väiksem, lahutasin tagumisest esimese... ja olin siis alles veel nii laps, et ei adunud, et nii tehaksegi, ainult vastus tuleb negatiivne.

Surnuaias käin, vaatan kividel numbreid ja arvutan lahkunu eluaastaid.

Kõik see eelnev pole seotud mu keelemeelsusega.

Keelelised tegevused aktiveerusid mu praegusel eluhetkel seoses raamatuga, mis Pilvi Rootsist kaasa andis.
Andrus Saareste "Eesti keele mõisteline sõnaraamat", vihik 1.
Kokku on vist 24 vihikut.

Järgmise toon järgmine kord.

Kodus tegin kodutööd.
Kuulasin ära saate ja  lavakava.

Lappasin raamatut ja tegin avastuse.
Avastasin, et eesti keeles on läbi aegade ikka palju põnevaid sõnu.
Miks ma ometi neid erinevaid nii vähe kasutan!

Lisaks päris palju sõnu, mis lausa tundmatud.
Igasugu vana aja sõnu.



Ma võin kinnitada, et ma olen üsna söölas.
Peaaegu et lausa suur hagerik.

Päris kindlasti pole ma händur.
Loodetavasti ka mitte küüstaja...

Või ma ei tea.
Mis ta kuskilt leidis, kõik omale toob... küistab...
Ega ma siis omale! Ja kui pakutakse ja kaasa pakitakse.
Ega ma vastu ei vaidle.

Praegu mul toas laiali laotatud kolm ehtsat rahvariideseelikut. Nende aeg välismaal sai otsa.
Aeg tulla tagasi kodumaale.

Ma ainult aitan neil uut kodu leida.

Nii lihtsalt on.

Ühe keelemeelse märksõna olen endale veel üles tähendanud.
Saarestega pole siin midagi pistmist.

Tegelik/kuse arvestamine.

Ma ei tea, kuidas ma nii valesti lugeda oskasin.
Algul olin veidi jahmunud, aga kui paika loksus, sain aru, et see kõlab toetavalt.

Tegelikkuse arvestamine.
...