...
Mõni päev peale kaasa sünnipäeva tühjendasin ma külmkappi. Midagi sõin ise, midagi söötsin kaasale, midagi olin juba külalistele kaasa pannud. Midagi läks sügavkülma ja midagi komposti.
No ja siis see pakk vahukoort, pidustustest oli juba nädal möödas, isegi koore säilivusaeg 3 päeva üle. Tasapisi tilkhaaval olin pannud koort hommikuti kohvi sisse, ikka seks, et kallis kraam raisku ei läheks. Iga kord, kui lusikatäie tilgutasin, süda värises sees, ega koor kohvi peal tükki ei tõmba.
Kuni ühel hommikul otsustasin, et valan potti ja keedan läbi. Ega seda seal enam eriti palju polnud, aga paarsada milliliitrit ehk ikkagi. Pliidi all oli tuli, nii et keema minemine võttis aega, mitte nagu elektripliidil, et hops! ja valmis. Igatahes jõudsin juba koore ära unustada... kui ükskord meelde tuli (elektripliit oleks ammu ise meelde tuletanud), siis üle ei olnud keenud, aga ära oli keenud küll.
Ilmselgelt poole vähemaks.
Tõstsin ära, maitsesin, jummaluke kui hea! Nii magus kui koorekomm! Kummaline küll, aga ma polnud sinna grammigi suhkrut lisanud. Eriti huvitavaks läks, kui ära jahtus, siis läks paksuks ka. Nii ma sain oma 3 hommikut maiustada, ikka lusikatäis kohvi sisse ja teine kohe suhu.
Parim magus suupiste viimasel ajal 🙃
Täiesti teistmoodi kogemus oli täna köögis. Tegin hommikul endale pudru valmis, jätsin potiga pliidi servale. Kuna külmkapis olid karbis x ajast jäänud mõned maitserohelisega juustusnäkid, viskasin need ka sinna sisse. Et las natuke hauduvad ja segunevad.
Muidugi unustasin. Kui ma mingi aeg hiljem nälga tundsin, tuli meelde, et söök söömata.
Mina olen see, kes sööb soolast putru, kodujuust lisanditega kõrval.
Nii ma siis söön ja tunnen, et midagi nätsket ja venivat on hamba all. Igaks juhuks rohkem ei nätsutanud, poetasin kahvliga taldriku servale ja uurisin elu.
Midagi kahtlaselt heledat. Õnneks ei liigutanud.
Väkk... peaaegu oleks söömise lõpetanud, aga surusin ebamugavustunde maha (no ei saa ju midagi ohtlikku olla 😉) ja sõin putru edasi. Järgmine kahvlitorge - tõste - ja mingid venivad ribad.
Oeh, kergem hakkas: juust tuli meelde.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar