Ma olen see, kes enda omadest ka ei õpi.
Üle pika aja võtsin plaani, et vahelduseks lähen linna omal jõul, see on siis bussiga. Ja rongiga.
Lugu lõppes samamoodi, kui miski aeg aasta-poolteist tagasi. Ainus erinevus, et täna ma nägin, kui buss meie teeotsast mööda sõitis. 5 minutit oli väike lootus, ehk see polnud ikka see buss. Ma olin ju õigel ajal (tõsi küll, viimasel minutil) välja tulnud, ma oleks pidanud jõudma.
No ei jõudnud, ootasin tee ääres lootuses, et ehk siiski... et pidi ju peale poolt, ma olin isegi mõned minutid enne kohal. Enne poolt seitset siis.
Nüüd istun ja mõtlen, et kuidas edasi. 1. Linna pean mina saama 2. Õnneks on arsti aeg suht hiline, nii et vahepeal läheb veel mitu rongi. Kui rongi peale saan. 3. Tagataskus on kaasa pakkumine, et kui vaja, siis...
Nii kaua, kui siin endaga aru pean, otsisin selle vana mustandi ka üles. Et lugu ikka kurvem tuleks.
Palju pole vajagi 1
Pole palju vajagi, et kõik su plaanid uppi lendavad. Piisab sellest, kui oma arust viis minutit varem tee äärde lähed, seal 25 minutit bussi ootad ja lõpuks oled sunnitud tunnistama, et tegelikult tulid hoopis viis minutit vajalikust hiljem välja.
Kõige piinlikum, et selle tõdemiseks kulus mul ligi pool tundi aega!
Igatahes suund on Tallinna suunas.
4 kommentaari:
No võta ikka suuremalt ette - nagu lisatud gloobusel markeeritud Minsk näiteks. Tõsi - sinna on naasmiseks vajalikku transpordiabi keerulisem kutsuda:)
Jaa, kahju et see ei juhtunud täna sinuga imedemaal Soomes. Mul läks seal küll hästi. Startisin 2 minutit enne bussi väljumist, minna ca 400 m-t. Kiirus oli järelikult ikka äge, sest jõudsin täpselt pool tundi varem väljunud bussile.
nii tuttav, nii tuttav: 30-ne aastatagune hommik kitseperes. Kõik söövad putru. Mina: nüüd on aeg bussi peale minna. Poeg 1: aega küll, rohkem kui 5 min. Möödub kolm minutit. Mina: no nüüd on aeg? Poeg 1: pole mõtet, enam ei jõua.
Transpordiabi oli üks eilne märksõna... :(
Imedemaa oleks tõesti ära kulunud... ja poeg 1 loogika sobib mulle ka väga hästi ;)
Postita kommentaar