...
28. juuli 2021
Rääkisime pisipiigaga eile mitu korda. Mis pole mingi ime... ta oli endale elu esimese telefoni saanud!
Rääkisime liblikatest. Meie liblikad ja nende liblikad, vahe oma 70 km.
Piiga kurtis, et neil ainult valged liblikad.
Tema tahaks, et oleks värvilised.
Õhtul rääkisime veel. Emme oli vahepeal koju tulnud ja talle uue kleidi toonud.
Ilus kleit, suure värvilise liblikaga!
Nii läheb, tuleb vaid suurelt unistada...
...
See suvel kirjutatud, kuid mustanditesse jäänud postitus meenus, kui eile õhtul üks liblikas seltsi pakkus. Oli vaeseke segaduses, ju mõjus köetud ahi kui märguanne saabunud soojast ajast ja laetuli meenutas päikesepaistest.
Loodan, et ta päevapeale jahedama pesapaiga leiab, saan ehk natuke nõu anda ja suunata. Ega mul poleks midagi sellise ilusa kodulooma vastu, aga mis teha, kui tal uneaeg käes. Vaevalt, et ööuneks valitud laenurk hea talvitumiskoht on.
Aga muidu oli meil tore. Isegi see ei hirmutanud, et kuskilt mingid kahtlased hääled kostusid.
Mis sest, et koera majas pole... mul on ju koerliblikas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar