Sambasaaga

 ...

1930. aasta 11. mai „Päevalehes” ilmunud artiklis on kirjutatud monumendist, mis plaanis püstitada 1905. aasta 16. oktoobri veretöö ohvrite mälestuseks.

1929nda aasta lõpus korraldati Linnavalitsuse ülesandel konkurss, mille kahe võidutöö autoriks oli  kujur Raudsepp. 

Edasi moodustati samba teostamise komitee. 

Et saada õiget pilti, kuidas sammas stiililt fooniga sobib, tehti vaatlemiseks puust ja papist samba jäljendused loomulikus suuruses ja pandi paigale. Kohal oli komitee, sedapuhku laiendatud koosseisus. Kohal oli ka palju uudistajaid, nende hulgas kujur Raudsepp, kujur Sannamees, maalija Johansen ja kunstiarvustaja Kangro-Pool. 

Pildil on puidust ja papist kavand, mis mõeldud valmistada Soome punasest graniidis. 

Katsetuse põhjal otsustatakse, et alus peab olema veidi madalam, et sobituks paremini taustal oleva „Estonia” hoonega ja tooks paremini esile vabadusliikumist ja selle maha surumist.

Edasi jätkab komisjon tööde kalkulatsiooni lõpule viimisega ja on loota, et samba töödega saab varsti algust teha.

Selline jutt lehes 90 aastat tagasi.

Mis edasi sai?

"1905. aasta selts" ei jõudnud oma töödega sündmuse 25. aastapäevaks lõpule, Juhan Raudsepa loodud mälestuskivi paigaldati Estonia taha aasta hiljem, 1931. Rahvasuu olevat mälestuskivi tema ümara kuju tõttu nimetanud "juustukeraks". 1958. aastal teisaldati mälestusmärk Rahumäe kalmistul asuvale ühishauale ja 1959. aastal püstitati samale kohale "Estonia" taha Palutederi ja Pordi loodud monument.

Selline saatus sambal siis.

Kas nüüd saaga, aga lugu ikka.

Tuleb küll nentida, et sõna sambasaaga on ajakirjanduses laineid löönud läbi aastate. Igal sambal oma saaga, omad vastased ja omad imetlejad.

Lihula sammas.

Vabadussõja mälestussammas.

Pronkssõdur.

 Ja igal sambal oma saatus. tekkelugu ja tulemine. 

Tulemine, olemine... ja mõnikord ka minemine.

Või teisaldamine.

6.11.2015

...

Haloringid

 ...

Ega ma nüüd täpselt aru ka ei saanud, mis seal taevas täna oli.

Igatahes põnev.

Hea, et märgata aidati!

Siin on seletatud ka.

Nägi välja nagu vikerkaar, aga ei olnud vikerkaar. Oli poolik haloring, sest terveks ringiks polnud taevalaotuses enam ruumi. Ring ümber päikese... aga päike oli tasapisi metsa poole vajumas.

Ju oli ilm piisavalt külm ja jääkristalle täis, et tekkida ta sai. 

Värvid olid küll vikerkaarevärvid. 

Siin peaks tegelikult kaks haloringi näha olema... aga pildile jäi kahvatum kui tegelikkuses... kus ta isegi kahvatuvõitu oli.

Järgmisel pildil võiks olla näha ka kaks haloringi ja puutujakaar. 

Kuna taevas nägin, siis väheke pingutamist... ja tõesti on nähtavad!

22-kraadine haloring on sagedasem, 46-kraadist esineb harvemini.

Puutujakaart nägin ainult välimisel ringil. Mingi puutepunkt ehk siiski alumisel ka?

Jupikene haloringist. Lootsin, et värvid jäävad värvilisemad, aga ei, tegelikkuses oli parem.

Kodukülas oli ring taevas kui cd-plaat, mida suvel rästaste peletamiseks põõsa külge riputan.

Selline taevastel teemadel päikseline päev täna.

...

Fotojaht: lambist

 ...

Lambist võetud teema, aga väga tähendusrikas. Kasvõi ainult sellepärast, et juba tund aega ei põle majapidamises ükski lamp.

Elekter läks ära.

Pildi tegin juba enne. Tegelikult läksin õue, et külmakraade nautida. 

Lambi panin otsaette, kuigi siis oli valgust niigi rohkem kui ühest lambist.

Väljas sain aru, et fotokat on ka vaja. 

Ikka selleks, et pärast meeles oleks.

Nüüd peaks uuesti minema, nüüd saaks pakasele lisaks pimedust ka nautida.

Ilma lambita.

...

Mitu Jaani on?

 ...

Ma otsin fakte ühe konkreetse Jaani eluloost.

Midagi ma tean.

Nime tean.

JK... võimalik, et hiljem muudetud. Mõlemad Genis olevad JK-d märgivad kahte ühesugust perekonnanimede võimalust.

Jaagu poeg.

Sünniaeg: 21.III 1894. Võimalik, et see vana kalendri järgi.

Abikaasa nimi Ella. Juhani tütar.

Edasi läheb juba segamini. Kas Ella sünniaasta 1894 (nagu ma valla arhiivi andmetest leidsin) või 27.05.1891, nagu Geni ütleb. Kuupäevaga on ka nii ja naa, aga kuupäeva võib mitmeti lugeda. Arhiiv nagu ütleks, et 9. juuni, samas  Geni kinnitab, et 27. mai. Ehk võib seegi olla situatsioon, kus uus kalender-vana kalender... aga aasta number võib olla näpuviga. Ja pigem arhiivis, kui pere valda sisse registreeriti, sest Geni näitab hauaplaati.

Edasi, mul on pilt, kus JK koos pojaga. Poeg: Evald, sündinud 1919. 

Seega, juba järgmine segadus, sest see JK, kes Genis on Ellaga abielus, neil ei ole 1919. sündinud poega, vaid hoopis tütar Karin, sündinud 1925. Kas JK2 seega?

Edasi... surma aeg. JK surmaaega ma ei tea.

JK2 surma aeg on 8. 04.1942. Irkutski oblast.

Genis leidsin ühe sama perekonnanimega Jaani veel, seega kolmas, JK3, kes ka Jaagu poeg ja samuti 1894 sündinud, tema sünnikuupäev 2.04.1894. Surmaaeg on 8.08.1942... Irkutski oblast, Siber. Tema on abielus Leeniga ja neil sündis poeg Heikki (s.1928). Mitte väga ammu oli Heikki veel elavate kirjas, ta suri 2010. aastal Austraalias.

Nii mul siin on kolm Jaani. Evaldi isa, Karini isa ja Heikki isa. Ja see on juba fakt, millest mööda vaadata ei saa. Erinevalt ebatäpsustest numbrites.

Otsisin edasi. Läbi netiotsingute uued leiud. JK Jaani poeg (aga mulle sobib Jaagu poeg), sündinud 1894 Viljandis, keskharidus ja õpetaja, arreteeriti 03.07.1941, põhjuseks Nõukogude-vastane agitatsioon. Suri Irkutski oblastis 08.08.1942.

Sama info teises nimekirjas. Peaaegu sama.

JK, Jaagu poeg (ka Jaani p). 02.04.1894 Viljandi mk, keskharidus. Puski algkooli juhataja. Arreteeriti 03.07.1941. Hiiumaa, Kõrgessaare. Irkutski oblast. Surm kinnipidamiskohal 08.08.1942. Nõukogudevastane agitatsioon.

Kolm või neli erinevat Jaagu poega JK-d? Või pigem kaks, või hoopis ainult üks, lihtsalt Genisse on sattunud väikesed apsakad ja infona sisse kirjutatud vaid mingi etapp elust? Inimene võib ju olla mitu korda abielus. Ja mõni laps ei pruugi info haldajal lihtsalt teada olla ja jäänud seepärast sisse kirjutamata.

Või äkki ikka ongi kolm erinevat? Neljas siis oleks juba JK Jaani poeg, kuigi siin pigem näpuvea võimalus.

Minul oleks vaja andmeid JK (Jaagu poeg) kohta, kes 1921 - 1923 oli ametis Albus koolijuhatajana ja kellel oli sel ajal naine Ella ja poeg Evald.

Ühe JK leidsin veel. Sündinud 3.04.1894.

Oli 1919. aastal Pärnu kaitsepataljoni leitnant, sealt edasi reservi arvatud.

Alates 06.01.1925 määratud reservist teenistusse kaitseliitu.

 

Selle info juurest viib link fotoni, kus on sama portreepilt, kui see Jaan Genis, kes Heikki isa.

Võiks tuvastada nägusid, mul on ju foto (mille päritolu kohta pole ma ka veel kinnitust saanud), aga isegi neid nägusid võrreldes on tunne, et võib olla... aga võib ka mitte olla. Sama mees siis.

...

Fotojaht: pulmad

 ...

Kas just pulm, aga pulmatantsuks kõlbab küll ;) 

08.06.2013

Raadiost tuleb laul... 

Need seinad on müürid

Ma palun sind

Ürita leida aega meile kahele

See sinu jaoks vaid

Mäng, mäng, mäng

... kell on 55 min üle südaöö.

Teema tuli Konnalt. Lendavalt.

...

Fotojaht: lumevalge

 ...

Tegelikult pani seekord Emmeliina oma talviste piltidega teema paika.

Lumi, lumine... ja lumevalge.

Lumevalge ei ole lumivalge. 

Lumevalges on värvid ja mustrid.

Peotäis tänaseid pilte. 

01.02.2021

...

Krooniline koroova

 ...

Eile hommikul oli hääl ära ja hing haige.

Eelmisel nädalal oli kurk valus ja nina vesine.

Paar nädalat tagasi olid ootamatud köhahood ja pea valutas.

Kuu aega tagasi oli lihtsalt paha olla.

Detsembri alguses oli kolm päeva järjest mingi kahtlane nohu. 

Mingi aeg novembris ei saanud mitu ööd üldse magada, külmavärinad ja uimane olemine.

Oktoobris miski kummaline kõhulahtisus.

Septembris kangekaelsus ja nina kinni.

Ja siis need suvised päevad, kui kogu keha valutas, justkui oleks peksa saanud.

Võiks ju jätkata... aga milleks.

Tõde nagunii ei selgu. Ja parem ongi, et ei selgu. 

Sest kui aus olla, algas see millalgi veebruaris kummaliste köhahoogudega keset ööd. Ärkad üles ja köhid ja köhid ja köhid miskit kahtlast kuiva köha. 

Kui nüüd tõde selguks, siis kas sellist tõde ma tahtsingi? Et kes selle koroova Eestisse ikka sisse tõi? Mitte et ma Hiinas oleks käinud...

Oeh, küll ikka ajad muutuvad. Vanasti oli nii, et ärkasid üles ja kui kuskil midagi valutas... jeee! valutab, järelikult elan. Ja võin päeva alustada.

Nüüd on nii, et ärkan hommikul üles, midagi kuskil valutab.... appike! valutab, järelikult isolatsioon, karantiin, perearst, koroonatest.

Ja mis täna hommikul, ma panniga toimetamise juures alati nuusutan... pannilabidat. Milline vastupandamatult nauditav kadaka lõhn!

Aga täna... peaaegu et mitte mingit lõhna! Appike, kuhu mu lõhnataju on kadunud!

Väikest lohutust siiski pakkus lõhnaküünal, mille olin tunnike varem aknale põlema pannud...

....

Lähedastele ja lähikontaktsetele lohutuseks... asi on siiski kontrolli all ;) 

Aga kui vaktsiini pakutakse, ma kindlasti lasen ennast vaktsineerida. 

Kaasa juba eile pakkus. Et kui talle pakutakse, siis mina võin minna. Ilmselgelt pakutakse talle enne kui minule.

Tema pakkumist ei julge ma siiski vastu võtta. Muidu on nii, kui proua Pr....  et rahvas paneb pahaks ja kukub mõnitama. Pannakse häbiposti, loobitakse sõnnikuga, tänitatakse, ilgutakse ja parastatakse.

Lõpuks pean avalikkuse ees veel vabandama ka hakkama.

12.01.21

...