Olin kindel, et panin oma maniküürikäärid kirjutuslaua suurde sahtlisse.
Ma mäletan seda täpselt.
Seda, kuidas panin.
Vaatasin sahtlisse... no ei ole!
Ometi ma ju usaldan oma mälu!
Tõstsin sahtli välja ja hakkasin koristama.
Loll mina, arvasin, et sahtel on korras.
No ei olnud.
Kääre ka ei olnud.
Alles siis, kui sahtel tühjaks tehtud, kõik läbi sorteeritud, suur hulk pahna ja pastakaid minema visatud, oli üldpilt enam-vähem.
Alles siis leidsin käärid.
Mitte sahtlist.
Olin nad mingi hetk sealt ära, suurde tuppa laua peale viinud.
Millal... seda enam ei mäleta.
50% mälu... asi seegi.
...
Mõtlesin, et katsetan seda ühe minuti kirjutamist. No ei õnnestunud! Kulus peaaegu 2,5 minutit, paberi ja pliiatsiga.
Ma ei usu, et arvutis kiiremini oleks läinud.
#minutikirjutis
Ma ei usu, et arvutis kiiremini oleks läinud.
#minutikirjutis
...
3 kommentaari:
Oh, mälu.... Mõnikord on tunne, et ei mäleta, mis tähendus on sõnal mälu. :) Aga mälu pidavat saama treenida. Kuidas? Kas tead?
oh kui tuttav :) Eriti sahtli koristamine. Minul isiklikult muutus asi hulluks pärast suurt remonti 2011. Sellest ajast hakkasid asjad oma elu elama ja paljunema ka :) Täna on kaduneljapäev.
Mul sõbranna, 91 aastat vana, andis nõu, et kiire kõnnak värskes õhus hoiab mälu korras. Pean teda uskuma, sest mäluprobleeme tema juures pole märganud, kõnnak on aga nii kiire, et iga kord, kui Rootsi lähen, treenin enne paar nädalat kiirkõndi ;) Tõsi, viimane kord oli ta isegi nõus niisama jalutama, nii et sain hästi hakkama :)
...
Kui kaduneljapäev, siis peaks korralikumalt koristama... aga sobib ehk pühenduda ka kadunud asjade otsimisele. Viimasega tegin juba algust, mu väike kruvikeeraja on kadunud. Sain juba ühe kapi kergelt korrastatud, aga veel ei leidnud.
Postita kommentaar