Kaks sisukat päeva

...
Eile hommikul kilkasin sõbrantsile, et mul nii põnev päev tulemas.

Kaks meest tulevad külla!

Ja kus sa sellega, mitte korraga, elamusi terveks päevaks.

Ikka see 2 + 2 reegel.

Esimest võis oodata kella 1 ja 2 vahel. 

No see oli alles huvitav ootamine! 

Hommikul sain infot, kuidas tulijat jälgida. Jumalast põnev, täpselt nägin, kus pisike punane auto liigub, kus teeb peatusi, ja et otse minu juurde ei tulegi, väike vonks tuleb sisse. 

Kahjuks oli autosõit kaardil pisikeses nihkes, kui arvestasin, et 10 minuti pärast peaksin trepil valmis olema märku andma, et trepp ikka õige on, oli valge sõiduk mul juba akna taga. 

Ei olnud hullu, olin kirja pannud, et paki saab kontaktivabalt trepile jätta. 

DPD... ainult kiitust väärt!

Kahjuks selgus kurb tõsiasi, külaline oli hoopiski naissoost... aga et kontaktivaba, siis tegelikult vahet pole.

Paki sain kätte!

Ma ei tea, kas selliseid lolle teisi ka leidub, et tellivad uue, aga täpselt samasuguse kui oli vana? Kusjuures, mul poleks probleem, kui mu mobiil ka samasugune välja näeks, kui esimene Nokia. Oli teine küll suur ja raske, aga väga stiilne! 

Pilti mul kahjuks vist ei ole, aga olgu öeldud, et sarnanes telliskiviga.

Kui nüüd võiks jääda mulje, et tellisin uue mobiili ja täpselt samasuguse pisikese nutivaba (jälle Nokia) kui viimane, siis eieiei.

Mobiil on täitsa töökorras, ussimäng mõnikord tahaks nobedamat näppimist, aga siin on viga kindlasti pigem minus kui telefonis.

Tellisin uue fotoka.

Kaua võib! 

Juba üle aasta pean vähemasti korra nädalas vajalikud nupud kleeplindiga kinnitama, sest süsteem jäi arvuti kaane alla ja lihtlabaselt murdus.

Nüüd on mul uus, täpselt samasugune, ometi tundub, et iseloomult natukene nagu teine... mis pole ka mingi ime, sest isegi identsed kaksikud võivad olla erinevad.

Aga sellega polnud päev veel läbi. Teine külaline oli oodata kella 4 ja 5 vahel. 

Nojah, kui tõde tunnistada, oli seegi kontaktivaba.

Kohalik ettevõtja tõi ühe kastitäie söögikraami ja teise kastitäie maasikaid.

Väga head magusad maasikad. Otse Kreekast!

Kohalik Saffer... ainult kiitmist väärt! Mitte et nad neid ise maasikaid Kreekast toomas oleks käinud...

Õhtul tegin veel õeraasuga kõnniringi, 2 + 2 ja 5000. 

Mingi aeg hiljem helistas kohalik korraldaja ja küsis, kas on midagi, mille üle ka kriisiajal rahul olla. 

Sellisel päeval küsida... ma olin kõigega rahul. 

Teadmatust ma ainult ei armasta, ei kriisi ajal ega muidu ka. Mulle paluks kõik lauale laduda! 

Nojah, selle Koroonaga on see kõik mõnikord isegi minu jaoks liiga palju... raadio juba keerasin Klassikaraadio peale ja ajalehti keeldun lugemast. Tegelikult mitte tõde ei käi närvidele, vaid miski vastik urgitsemine.

Eile siis nii. Et elu liiga roosa ei tunduks!

Tänane päev on küll alles pooleli, aga juba seni sama sisukas kui eile.

Kõigepealt vaatasin kohe hommikul ära  teise osa filmist "Aenne Burda - moemaailma ärigeenius"

See sisustas kenasti mu hommikuse smuuti, hommikukohvi ja pudrusöömise aja. Pidin muidugi reklaamipausid sisse tegema, et toiduvarusid uuendada, aga film oli poolteist tundi pikk, nii et kõik sobis!

Siis tegime ära oma kõnniringi, 2 +2 ja 5000.

Ja veel, ma sain täna kirja!
Postkastis.
Margiga ümbrikus.
Päris ehtne kiri, nagu vanasti, pikk ja mõnus, pani itsitama ja tegi tuju heaks ning tahtmise kohe vastu kirjutada.

Aga ma võtan end kokku, ootan paar päeva ;) 

Tegelikult oli üleeile ka sisukas päev, siis ma õmblesin endale maski. Natukene ebaõnnestus, olin sunnitud oma kõrvu sikutama, nüüd on nad pisut harali, aga õigesse kohta ma neid ikka ei saanud. Kuna mul on kaks lõiget veel, katsetan nendega.

Enne kui masstootmisele pühendun.

...