esmaspäev, 18. märts 2019

Emaema ema emakeel emakeelepäeval

...
15.03.2019

Eile oli emakeelepäeva.
Emakeelepäev ja e-etteütlus.

Loomulikult ma algul mõtlesin, et ei kirjuta.
Ja otse loomulikult, just sama moodi kui eelmisel aastal, mõtlesin ringi. Niipalju siiski, et otsustamine toimus 10 minutit kiiremini ja mul oli seetõttu veidi rohkem aega mõelda, kuidas kirjutada.
Mitte et oluliselt vähem vigu, aga siiski nii, et lõppkokkuvõttes jäin rahule.
n-ö kirjutasin ilma sidekriipsuta, aga paari liitsõnasse panin kokku kirjutamise asemel sidekriipsu. 
Ja kahes kohas oli mul suur algustäht seal, kui poleks pidanud.
...

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Hoopis vanadest kirjadest.
Ema kirjad ja vanaema kirjad.

Ja vanaema ema kirjad.

Minu vanavanaema Olga oli siis, kui ta 1944. aastal laste ja lastelastega koos Rootsi läks,  sama vana kui mina praegu.

Tema tütar, minu vanaema Tiiuke, käis 60ndatel tal külas. Siis oli vanavanaema Olga juba 87.

Minu ema oli 15, kui suurem osa emapoolsest suguvõsast paadipõgenikena läbi Soome Rootsi siirdusid. Hiljem ta oma vanaemaga ei kohtunud.

Aga nad kirjutasid.
Isegi mina kirjutasin oma vanavanaemale.  
Olin 14, kui ta suri. 

Otsisin eile vanu kirju.
Terve päeva vaba aeg kuluski nende vanade kirjade lugemisele.

Emakeel läbi aegade.

Vanavanaema Olga kiri 1950ndate keskpaigast.
Kiri minu emale... seega vanaema kiri lapselapsele.

On praegu püha lõuna ja oled mu mõtetes alati ja olen sulle väga tänulik kirjast, mis ma sult sain. See oli nii liigutav, et pisarad tulid silma.
... 
Sa kirjutasid, et ema tuleb su väikse tütrega sind külastama ja tõesti võid olla õnnelik, et su väike Külli on sellises elus, et sul omal tema pärast midagi muret ei ole, nemad kasvatavad teda kõige suurema armastusega. Kasvatavad nii, et tunnete kõik rõõmu temast, kui jumal elupäevi selleks lubab.  Ole kallis ise tubli ja aita kõiges elule kaasa, siis on elu palju kergem.

Nojah, esimesed eluaastad olin ma vanavanemate juures... Tallinnas Pargi tänava korteris ja maal Jäneda lähistel.

Aga see kiri 60+ aastat tagasi.
Kirja tagumine külg on kiri tütrele, minu vanaemale.
Olga kiri Tiiukesele.

Vanavanaema kiri.


Tuli igatsus sulle kirjutada, kuidas elate minust kaugel. Loodan, et hästi. Ega siis elul viga ole kui on tervis korras. Nüüd tuleb ju kuri talv oma külmaga ja kõige pahaga, ei tema halasta kellegi peale.      Tead, kallis Tiiu, küll see pilt on ilus, mis sa mulle Ida kirjas saatsid, Loksa surnuaiast. See on minule väga armas, kus ma näen oma kallite hauakünkaid. Ja need ilusad lilled, mis muidugi sinu hoolas ja armastav käsi sinna on istutanud.

Vanavanaema Olga oli 21, kui sündis ta esimene laps ja 41, kui jäi leseks. Kui mees suri, oli noorim lastest alles aastane ja  kokku oli Olgal 10 last, kes kõik ka suureks kasvatatud said.
Minu vanaema oli siis 10 aastane ja neli last olid veel nooremad kui tema.
Kui vanavanaisa 1919. aastal suri.

Kiri on kirjutatud 36 aasta hiljem Rootsis, kus vanaema oma kõige vanema tütre perega koos elas. Noorim tütardest Helene (1918 -1938) puhkas siis juba Loksa surnuaias, nii nagu ka abikaasa Joosua (1874 - 1919) ja üks poegadest, Leopold (1907 - 1941)

...
Teine kiri on minu vanaema kiri oma tütrele, minu emale.

Vanaema kirju on mul palju, aga eelnevaga haakus just see.
13. september 1957


Küllile ostan iga päev pool kilo õunu ja seni olen ka tomatisi neile toonud. Õunu ta tahab väga, kui on väiksemad, sööb korraga viis tükki. Eile näiteks tõin pool kilo valgeid klaarisi. Ilmar sai 2, Külli 5. Imestan päris tema õunte isu, tomatitega aga on täiesti vastupidi. Kallis Õie, ma pühapäeval võtan aega, et Külliga Sinule kirjutada, ta ise ka nii väga tahab.
...
Enn tuli eile õhtul koju, küll meil oli hea meel. Tead, Külli juba magas, ei kuulnudki, kuid öösel küsis minult. Kuhu Enn magama läks? Vastasin siis ka ilusti, et ülesse. Jäi siis ilusti magama. Hommikul, kui kööki tuli, küsis jälle. Kelle kingad need on? Tegin vigurid, ütlesin, et ei tea. Tema kohe, need ju päris Ennu kingad. Ma lihtsalt imestan tema tähelepanu ja kuulmisvõimet ka magadeski.

1957. aasta septembrist on ka ema kiri.
Ema kiri oma emale, minu vanaemale.
Tiiukesele siis!



Tead, memm, sain osta 2 voodilinatäit pesuriiet, Nüüd saan kaks uut lina juurde. Sain Ilmari käest - 3 rubla meeter. Tema oli kuskilt tutvuse kaudu saanud.
...
Kuidas väike kallis emme musi elab? Kuidas süst on mõjunud?  Kuidas tal Maiviga reis läks? Kirjutage varsti jälle! Ootan! Kas poisid on kirjutanud? Kalli-kalli! Nupukesele musi ja "Mh"! Tervitab Õie

...
Nii nad siis kõik kirjutavad.
Ja ikka minust ka!

Vanavanaema Olga.
Vanaema Tiiu.
Ema Õie.

Emakeelepäev ja emade kirjad.
Kirjad, mis on kirjutatud rohkem kui 60 aastat tagasi.

Seekord sedamoodi.
...

4 kommentaari:

helle ütles ...

Olgal on väga uhke käekiri!

tegelinski ütles ...

Ma jätsin oma kirja just käekirja pärast blogist välja, sest mu meelest ka Olga käekiri on äge... ja mida põlvkond edasi, seda igavam käekiri.
Minu oma on lausa nigel :(

Skarabeus ütles ...

MINU MEELEST TOLLEAEGSETE INIMESTE KÄEKIRJASTIIL ON VÄGA SARNANE.Nagu ühe pere inimesed kõik.

tegelinski ütles ...

Ühesuguse nurga all kaldu, tekitabki sarnasuse ;)